← Eesti

2-19-17493/23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-17493 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J. S. hagi M. P. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagihind 1 215 eurot. Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx küla, xxxx xxx vald, LääneVirumaa) Hageja lepinguline Vandeadvokaat Epp Landberg (e-post esindaja: xxx) Kostja: M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx küla, xxx vald, LääneVirumaa) Kostja seaduslik esindaja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx küla, xxx vald, Lääne-Virumaa, e-post xxx) RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada J. S. hagi M. P. vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt.
  3. Vähendada Viru Maakohtu
  4. mai 2012.a kohtumäärusega nr. 2-11-xxx J. S.lt M. P. (sündinud xx.xx.2003) kasuks välja mõistetud elatist.
  5. Välja mõista J. S.lt elatis igakuise elatusrahana M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 08.11.2019-31.12.2019 summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus kuni M. P. (sündinud xx.xx.2003) täisealiseks saamiseni, so. xx.xx.2021, kusjuures elatis ei või olla väiksem kui 1/3 seadusega kehtestatud miinimumpalgast.
  6. Elatis kuulub tasumisele hageja seadusliku esindaja K. P. arveldusarvele.
  7. Otsuse täitmisel arvestada hageja J. S. poolt alates 08.11.2019 elatisena makstud summasid.
  8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg
  10. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
  11. Viru Maakohtu menetluses on J. S. hagi M. P. vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Epp Landberg palub vähendada eelneva kohtulahendiga väljamõistetud elatist. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 08.05.2012.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-xxx kinnitatud kompromissile kohustus J. S. tasuma M. P.le ülalpidamiseks elatist 147,00 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates määruse jõustumisest kuni M. P. täisealiseks saamiseni xx.xx.
  12. xx.xx.2019 sündis hagejal laps A. S., kes samuti on hageja ülalpidamisel. Samuti on hageja ülalpidamisel lapse ema T. S. Hageja igakuise sissetuleku suurus on 540 eurot. Hageja selgitab, et pärast 08.05.2012 tsiviilasjas nr 2-11-xxx tehtud kohtumääruse jõustumist on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, nimelt on hagejale lisandunud veel üks ülalpeetav. Seega olukorras, kus hageja teenib vaid miinimumpalka, ei ole ta võimeline tsiviilasjas nr 2-11xxx kokkulepitud ja välja mõistetud elatist samas suuruses tasuma ilma, et teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TMS § 132 lg 11 järgi, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et lähtuvalt kahe lapse heaolu võrdsest tähtsusest, tuleb vähendada veerandini Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellisel juhul jääb hagejale enda elamiskuludeks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (s.o vähem kui TMS § 132 lg 11 nimetatud alampiir) ning kahe lapse ülalpidamiskuludeks saab hageja tasuda kokku pool igakuisest kuupalgast – kummalegi lapsele eraldi veerand, s.o 135 (540/4) eurot kuupalga alammäärast. Lähtuvalt eelnimetatust ning põhimõttest, et kahe lapse heaolu on võrdselt tähtis, palub hageja kohtul vähendada tsiviilasjas nr 2-11-xxx väljamõistetud elatise suurust selliselt, et J. S. kohustub tasuma M. P.le elatist 135 eurot kuus, aga mitte vähem kui veerand maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M. P. täisealiseks saamiseni xx.xx.
  13. Menetluskulud palus esindaja jätta poolte endi kanda. (tl. 3-12) KOSTJA VASTUS
  14. Kostja seaduslik esindaja K. P. esitas 15.11.2019 vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja esindaja vastuse kohaselt ei tunnista ta hagi, kuna J. S.l on tekkinud eelnevalt suur elatisvõlgnevus summas 7 352,5 eurot, millega tegeleb kohtutäitur Kristiina Feinman. J. S. ei ole maksevõimetu, lapsele elatisraha tuleb ta elukaaslase arvelt hetkel. Naisel olevat ka firma, mille arvelt ta ise J. S.le palka maksab. Inimene käib kallitel reisidel ja elab ilusat elu. J. S. terroriseerib ja manipuleerib last oma halvustavate kirjadega, häirides nii lapse ema kui ka last. Kostja esindaja ei tööta, kuna tema teisel lapsel (C. M.) on raske puue. Muu vara ja sissetulek tal puudub, seega ei ole tal võimalik maksta kohtukulusid. M. saab kogu oma raha oma pangakontole, millega ta majandab ise, kuna ta on piisavalt vana (16 aastane). (tl. 19-25)
  15. 14.05.2020 on menetlusosalistele edastatud teade selle kohta, et seoses kohtunik Maido Rootsi (Roots) viibimisega pikaajalisel töövõimetuslehel on tsiviilasi jagatud 08.05.2020 kohtunik Helgi Vinni menetlusse. (tl. 35) MENETLUSE KÄIK
  17. juunil 2020.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks kuni 30.06.
  18. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.07.2020 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 57).
  19. Kostja seaduslik esindaja K. P. esitas 25.06.2020 avalduse, milles palub hagi mitte rahuldada alljärgnevatel põhjendustel: 1) Hageja ei ole lapsega suhelnud, on jätnud tähelepanuta lapse sünnipäevad ja teised tähtpäevad; 2) Lapsel puudub igasugune kontakt isa, so hageja sugulastega; 3) Hageja esitas palgatõendi firmast xxx OÜ, mille osanikuks on tema abikaasa ning ta on lasknud teha endale töötasu miinimumpalga ulatuses, väites, et ei ole võimeline maksma elatist seadusega ettenähtud summas; 4) Hageja on suutnud palgata enda esindamiseks kalli advokaadi; 5) Elatise vähendamine oleks ebaaus M. suhtes, kuna lapsel on isiklikud väljaminekud (kinod, sõprade sünnipäevad, jne); 6) Lähtudes hageja sotsiaalkontodest, siis puuduvad tal rahalised raskused. (tl. 62-64) 30.06.2020 esitas kostja esindaja e-kirjaga vahemärkuse, et töötuna on hageja võtnud ennast arvele paar päeva tagasi, ning väites, et on töötu, läheb välisriiki tööle. Kostja on lisanud foto lennukist, milles hageja väidetavalt viibib. (tl. 77-78)
  20. Hageja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Epp Landberg esitas 30.06.2020 seisukoha, milles märkis, et: 1) Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ja on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul esineb PKS § 102 lg 2 tulenev mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna hagejal on teine laps, kes jäi vähem varaliselt kindlustatuks, kui elatist saav laps ehk kostja. Hageja majanduslik olukord ei võimalda mõlema lapse ülalpidamist võrdsel määral; 2) Kostja on esitanud vaid paljasõnalisi väiteid hageja „ilusa elu kohta“, tegelikult kostja majanduslik olukord selline ei ole, hageja jäänud ka töötuks. Seega on tema majanduslik olukord veelgi halvenenud võrreldes hagi esitamisega 08.11.
  21. Hageja küll otsib aktiivselt tööd, aga ei ole hetkel tööd leidnud, kuna majandusolukord on keeruline ja töötute arv kasvab; 3) Hageja palub ka arvesse võtta asjaolu, et osa kostja vajadustest on kaetud peretoetustega summas 60 eurot kuus; 4) Hageja leiab, et elatis peab katma lapse igapäevased ja põhjendatud vajadused, mitte aga kinos ja sõprade sünnipäevadeks tehtud kulutused nagu seda on hageja 25.06.2020 avalduses kohtule väitnud. Asjakohatud ja sobimatud on väited, mis puudutavad hageja ja kostja omavahelisi suhteid, kui ka seda, et hageja on esindajaks vandeadvokaat. Nimelt ei ole hageja soovinud kostjalt kohtukulude hüvitamist, mistõttu on nimetatud väide igati asjakohatu; 5) Hagi esitati 08.11.2019 on käesolevaks ajaks hagi esitamisest möödunud üle 7 kuu ning hageja sattunud sellest tulenevalt raskesse majanduslikku olukorda, kuna ta eeldas, et asi laheneb kohtus kiiremini. Esindaja palus hagi rahuldada ja vähendada Viru Maakohtu poolt 08.05.2012 tsiviilasjas nr 2-11xxx J. S.lt M. P. kasuks välja mõistetud elatist alates 08.11.2019 135,00 eurole (alates 01.01.2020 146,00 eurole) kuus, kuid mitte vähem, kui 25% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. (tl. 67-72). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  22. Kohus tutvunud hagi, tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  23. Kohtule esitatud hagis palub hageja vähendada Viru Maakohtu 08.05.2012.a kompromissmäärusega kinnitatud elatise summat, kuna hageja ei ole võimeline maksma elatisi seadusega ettenähtud määras, hageja saab maksta kostja ülalpidamiseks elatist 25% ulatuses seadusega sätestatudmiinimumpalgast, so summas 135 eurot kuus. 30.06.2020.a seisukohas märkis hageja esindaja, et alates 01.01.2020 moodustab elatise summa, mida hageja on võimeline maksma, 146 eurot kuus. Hageja väitel on tal xx.xx.2019 sündinud teine laps, A. S., hageja sissetulek moodustab 540 eurot kuus. Alates 26.06.2020 on hageja töötu. Pealegi on kostja vajadused osaliselt kaetud peretoetusega, mille suurus moodustab 60 eurot lapse kohta kuus. J. S. esitas koos hagiga alljärgnevad dokumendid: 08.05.
  24. a kohtumääruse nr. 2-11-xxx (tl. 910); A. S. sünni tõendi (tl. 11); xxx OÜ 05.11.2019 koondpalgateatise J. S. palga kohta (tl. 12). Koos 30.06.2020 seisukohaga esitas hageja kohtule Eesti Töötukassa 26.06.2020 otsuse J. S. töötuna arvelevõtmise kohta (tl. 72).
  25. Kostja seaduslik esindaja hagiga ei nõustunud, märkides, et elatise vähendamiseks alus puudub, kuna hagejal on elatise võlgnevus kostja ees summas 7 352,5 eurot; hageja töötab ettevõttes, mis kuulub tema abikaasale; hageja ei suhtle kostjaga, kostjaga ei suhtle ka hageja sugulased; kostjal on isiklikud väljaminekud; hageja rahaline seis on oluliselt parem, kui hageja seda väidab - sellest annavad tunnistust hageja sotsiaalkontod; kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel/hooldamisel on teine, puuet omav laps, seoses millega puudub esindajal sissetulek. Esindaja esitas kohtule tõenditena Väike-Maarja Vallavalitsuse 29.08.2018.a korralduse hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kohta, millest nähtub, et K. P.le makstakse perioodil 01.09.201829.09.2020 hooldajatoetust 37,50 eurot (tl. 21); J. S. ja M. P. vaheline 24.11.2018 ja 25.03.2019 kirjavahetus (tl. 22-23, 25), skrin 24.11.2017 J. S. sotsiaalkontost (tl. 24); foto lennukist, milles väitetavalt viibib J. S. (tl. 78).
  26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga. Kuupalga alammäär
  27. aastal oli 290 eurot ning elatise miinimummäär 145 eurot, alates 01.01.2019 on kuupalga alammääraks 540 eurot ning elatise miinimummääraks 270 eurot, alates 01.01.2020 on kuupalga alammääraks 584 eurot ning elatise miinimummääraks 292 eurot.
  28. 08.05.2012.a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist summas 147 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 08.05.2012.a kompromissi kinnitamise ajal oli J. S. ülalpidamisel üks laps, so M. P. Käesoleva hagi esitamise ajal, so 08.11.2019 on J. S.e ülalpidamisel juba 2 last, so kostja M. P. ja xx.xx.2019 sündinud A.S. Seega leiab kohus, et 08.05.2012 kompromissi sõlmimise aluseks olnud asjaolud olid hagi esitamise ajaks muutunud, mis andis aluse elatise vähendamise hagi esitamiseks TsMS § 459 lg 1 alusel.
  29. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  30. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi hindamiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, samuti registritesse. 18.05.2020 teostas kohus päringu Maksu- ja Tolliametile J. S. ja K. P. kohta (tl. 46). Maksu- ja Tolliameti 20.05.2020 vastuste kohaselt moodustas hageja J. S. neto-sissetulek ajavahemikul 01.05.2019-30.04.2020 4 578,79 eurot, so 381,57 eurot. Kostja seadusliku esindaja K. P. neto-sissetulek ajavahemikul 01.05.2019-30.04.2020 moodustas 0 eurot, so sissetulek puudus (tl. 50-52, 55).
  31. Kohtule J. S. poolt esitatud Eesti Töötukassa 26.06.2020 otsusest nähtub, et ta on võetud töötuna arvele alates 26.06.2020, väljamaksete kohta info puudub. Töötamise registri (TÖR) 30.06.2020 väljavõttest nähtub, et J. S.e töösuhe OÜ-ga xxx on lõpetatud 31.01.2020 (kande muutmise aeg 26.06.2020; tl. 79-80; TÖR 18.05.2020 väljavõtte kohaselt oli töötamise kanne kehtiv).
  32. Kostja seadusliku esindaja väite kohaselt töötab hageja tema abikaasale kuuluvas firmas xxx OÜ, palka maksab talle tema abikaasa ning elatis laekub hageja abikaasa kontolt – seega ei ole hageja maksevõimetu. Kohus kontrollis antud väidet ja tuvastas, et tõepoolest, hagi esitamise hetkel hageja töötas selles firmas ning firma osanikuks ja juhatuse liikmeks on tõepoolest tema abikaasa T. S. (tl. 81). Samas nähtub TÖR-i andmetest, et J. S. töösuhe xxx OÜ-ga on lõpetatud 30.11.2019 poolte kokkuleppel (tl. 42-43). Kahjuks ei tõenda asjaolu, et hageja töötas oma abikaasale kuuluvas firmas, hageja maksevõimet. Hageja varalise seisundi kindlakstegemisel saab kohus lähtuda mitte eeldustest hageja ilusa elu ja välisreiside kohta, vaid ainult ametlikest, sh Maksu- ja Tolliametilt ning ametlikest registritest saadud andmetest.
  33. Kohus teostas päringud X-tee kaudu J. S. ja K. P. varalise seisundi kohta ning tuvastas, et kinnisvara ja sõidukid pooltel puuduvad. (tl. 40-41, 44-45).
  34. Kostja seadusliku esindaja väitel ei ole alust elatise vähendamiseks, kuna kostjal on isiklikud väljaminekud, sh sõprade sünnipäevade, kinos käimise, jne näol. Antud kulutuste osas nõustub kohus hageja esindaja arvamusega, et hageja kohustus on eelkõige anda ülalpidamist igapäevaste kulude katteks, mitte ajaviitmiseks. Ka ei puuduta käesolevat menetlust see, millised on hageja ja tema sugulaste suhted kostjaga. Kohus ei saa samuti võtta arvesse kostja esindaja poolt esitatud tõendeid: J. S. ja M. P. vahelist 24.11.2018 ja 25.03.2019 kirjavahetust ja skrini 24.11.2017 J. S. sotsiaalkontost, kuna tegemist on ajavahemikuga, mis oli enne hagi esitamist, seega ei saa need dokumendid olla tõendiks käesolevas menetluses. Mis puudutab 30.06.2020 esitatud fotot lennukist, milles väitetavalt viibib J. S., siis ka see ei ole kohtu jaoks tõendiks, kuna antud fotost ei nähtu, et tegemist oleks hagejaga ja/või isiklikult tema poolt tehtud fotoga/videoga. Pealegi kirjutab kostja esindaja, et hageja sõidab välismaale tööle, seega ei saa seda hagejale pahaks panna, sest välismaal töötamine annab hagejale parema rahalise võimaluse elatise ja elatise võlgnevuse tasumiseks.
  35. Kohus ei nõustu hageja esindaja viitega TMS § § 132 lg 11, kuna elatise võlgnevuse olemasolu ja kohtutäituri poolt kinnipeetavad summad (sh elatise katteks) ning muud kohustused ei ole aluseks elatise vähendamisel. Samuti puuduvad asjas tõendid, et hageja abikaasa on tema ülalpidamisel. Hageja on töövõimeline isik, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et täita ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse/laste suhtes.
  36. Seega on J. S. poolt tõendatud, et tema majanduslik seisund on võrreldes
  37. aastaga muutunud – kompromissi kinnitamise ajal oli tema ülalpidamisel 1 laps, alates 2019.a. septembrist on tema ülalpidamisel juba 2 last - antud asjaoludest tulenevalt on olemas TsMS § 459 lg 1 sätestatud eeldused kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kohus nõustub hageja väitega, et osaliselt on kostja kulutused kaetud peretoetusega summas 60 eurot kuus. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et antud summa ulatuses on osaliselt kaetud ka hageja teise lapse igapäevased kulutused.
  38. Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidis Riigikohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  39. Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
  40. oktoobri
  41. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu
  42. oktoobri
  43. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“ Punktis 30 märgib kohus, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
  44. märtsi
  45. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
  46. märtsi
  47. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
  48. a uuring).“
  49. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste (M. P. ja A. S. vajadusi, samuti Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-118-12 väljendatud seisukohta, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 08.05.2012.a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-11xxx) väljamõistetud elatiste suurust, kuid mitte J. S. poolt märgitud ulatuses, so jagades miinimumpalga 4-ga, vaid lähtudes seadusega kehtestatud miinimumpalgast, mis kuulub jagamisele 3-ga (J. S. ja kahe lapse vahel), so keskmiselt summas 180 eurot inimese kohta kuus perioodil 08.11.2019-31.12.2019, ning alates 01.01.2020 summas 195 eurot inimese kohta kuus. (540/3=180 eurot ning 584/3=195 eurot). Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on põhjendatud perioodil 08.11.2019-31.12.2019 mõista hagejalt kostja kasuks välja elatise summas 180 eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 195 eurot kuus. Juhul, kui
  50. aastal on miinimumpalk suurem kui 584 eurot kuus, siis suureneb automaatselt ka elatise summa.
  51. Kohus mõistab hagejalt välja tütre M. P. ülalpidamiseks elatise alates 08.11.2019-31.12.2019 summas 180 eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 195 eurot kuus kuni M. P. (sündinud xx.xx.2003) täisealiseks saamiseni, so. xx.xx.2021, kusjuures elatis ei või olla väiksem kui 1/3 seadusega kehtestatud miinimumpalgast. Menetluskulude jaotus
  52. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.
  53. Kuna hagejad ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud ning kohus ei tuvastanud TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolude esinemist, siis jätab kohus muud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.