TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-421 Määruse kuupäev 25.05.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kuus ümbrik

) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivati, kuid kohus tõlgendab, et kaebaja peab silmas tervisekahju, mille riive eest taotleb kaebaja kahju hüvitamist selliselt, et temale väljastatakse 10 ümbrikku koos markidega. 11. Kohtueelselt taotles kaebaja ühe ümbriku koos margiga saamist, kahju heastamist ja vabandusi ametnikelt. Kohus leiab, et kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks VangS § 1 1 lg 8 kohaselt osaliselt. Kaebaja on kohtueelselt nõudnud üksnes varalise kahju heastamist. Kaebaja ei ole kohtueelselt väitnud, et temale oleks tekkinud mittevaraline kahju, s.t tervisekahju, millele kaebaja viitab kaebuses. Kuna kaebaja ei ole kohtueelselt nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist, siis ei ole kaebaja hüvitamiskaebus mittevaralise kahju nõudes kohtule lubatud HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt. Kohus tagastab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tartu Vangla vastu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 12.

§ 6

lg 1 järgi võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

§ 6on kohustamisnõude põhjendatuse eeldus.

Kaebaja ei ole kohtueelselt taotlenud 6 ümbriku väljastamist ning vastavat kohustust anda kinnipeetavale tasuta ümbrikke või marke ei tulene ka ühestki õigusnormist. Seetõttu saab kaebaja nõudeks olla üksnes õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamis nõue (HKMS § 37 lg 5), mitte kohustamisnõue. 13.

§ 11

lg 1 kohaselt saab kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kui kohtueelselt nõudis kaebaja ühte ümbrikku koos margiga, et heastada vangla tegevus, siis kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja kuue ümbriku koos margiga väljastamist. Kokku soovib kaebaja seega saada Tartu Vanglalt 6 ümbrikku koos markidega, mille väärtus rahas on 6*0,20 senti, s.o 1,20 eurot pluss 6*0,65 senti1, s.o 3,90 eurot. Seega on kokku kaebaja nõude suurus 5,10 eurot.

1. Kohus saab aru, et heastamiskaebuse aluseks on 07.01.
2. a toimunud sündmus, kui kaebajale andis valvur tagasi kirja, mis oli kaebaja sõnul tegelikult tema poolt saadetud teisele kinnipeetavale. Vangla keeldus kirja viimast adressaadile. Vangla arvates oli kaebaja kirjutanud valele kohale saatja ja saaja nime. Kohus leiab, et juhul, kui vangla andis kaebajale tagasi sellesama kirja, mille kaebaja on kaebusele lisanud kui 05.01.2020 XXX saadetud kirja, siis võis vangla eksida. Samas ei saa seda käesolevas menetlusstaadiumis väita tõsikindlalt, ümbrikul on osa teksti kellegi poolt läbikriipsutatud jmt asjaolud, mis tuleks asja sisulisel arutamisel välja selgitada, kui saaks asuda seisukohale, et tegemist on intensiivse õiguste riivega. Kuid vaidlus puudub, et kaebaja on saanud enne ja pärast 07.01.2020 intsidenti kirju saata. Kaebaja on ise kohtule esitanud tõendina väljavõtte kirjavahetuse kaardist. Kaebaja ei väida, et tal oleks jäänud selle tõttu, et teisele kinnipeetavale saadetud 05.01.
3. a kiri tagastati, saatmata mõni muu kiri. Kaebaja ei ole kaebuses põhistanud, et tal oleks majanduslikel põhjustel vajalik saada täiendavaid ümbrikke või marke. Kohus loeb kaebusest välja kaebaja solvumise, kuid puuduvad Eesti siseselt paber kirja või postkaardi saatmise hind on 0.65 € (kuni 250g). Allikas: https://pood.omniva.ee/et/42-margid-eestisse 1 3 õigusvastased tagajärjed, mida tuleks kõrvaldada selliselt, et kaebajale anda 6 ümbrikku koos markidega. Kohtu hinnangul võis vangla kaebaja õigust saata kirju (VangS § 28 lg 1 ja 2) riivata üksnes väheintensiivselt ning kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub heastamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust.
6. Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud soovi, et temale antakse advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
7. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelse menetluse ja korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kaebaja väide, et ta peab saama kohtumenetluses osaleda võrdsetel alustel vastustaja ja kohtuga, on asjakohatu. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus tõde igakülgselt välja selgitada ja menetlusele ei ole omane võistlevus, nagu see on tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses. Kohus peab enda initsiatiivil välja selgitama nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad faktilised asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud (HKMS Kommenteeritud väljaanne, Koost K. Merusk, I. Pilving, lk 28). Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
8. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4