Süüdi mõista Jüri Masing
2.
lg 1, lg 3 alusel asendada Jüri Masingule mõistetud vangistus 7 kuud üldkasuliku tööga 210 (kakssada kümme) tundi. Jüri Masingule määratud 210 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Määrata, et Jüri Masing teostab üldkasulikku tööd kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas elukoht xxxxxx x xxxxx; 3.
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Jüri Masing paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.
Kohtus nõudis prokurör Jüri Masing süüdi tunnistamist ja karistamist
Asendada vangistus
lg 1 kohaselt 210 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Jüri Masing kohustatud alluma
lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle 2 1-20-5175 andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Süüdistatava kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht.
lg 2 p 2 alusel kohustada Jüri Masingut üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Jüri Masingut pöörduma alates katseaja algusest kolme kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. Jüri Masing on kohustuse täitmiseks nõusoleku andnud. Kohustada Jüri Masingut
lg 2 p 8 alusel läbima kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammi.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd. On nõus pöörduma psühhiaatri poole alkoholisõltuvuse tuvastamiseks ja ravi määramisel sellele alluma. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab Jüri Masing süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Jüri Masinglt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5*584). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Kaitsjale advokaat Mirjam Freyle Jüri Masingu kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud on 124,40 eurot /tl 19/. Kokkuleppes on kokku lepitud, et kaitsja sõidukulu ning tasu sõidule kulutatud aja eest 41,40 eurot, jätta riigi kanda. Seega J.Masingult tuleb välja mõista riigi õigusabi tasu 83 eurot. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 959 eurot. Jüri Masing on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.