Obsah (6)

§ 71§ 85§ 3§ 5§ 10§ 9

Väärteoasi 4-19-6053 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-6053 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi

) § 9 lg 1, § 11 lg 5, § 90 lg 2 ning majandusvööndi seaduse § 6 lg 1 p 1 alusel 16.06.2016. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 34 lg 2 p 4 sätteid. Kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p 4 järgi on lõkspüünisega püügil lubatud alamõõdulise koha kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist kaalu järgi kuni 1%. Kuna mõõdulisi kohasid pardal ei olnud, siis kaaspüügi alla see alamõõduline koha ei lähe. Rikkudes kaaspüügi tingimusi pani Taavi Pärn

§ 71lg 1 p 1 kohaselt toime tõsise rikkumise.

Maaeluministri käskkirja (avaldatud Kalapüügiseaduse § 49 lg.1, lg.2 alusel 30.07.2019) nr 117 „2019 aasta rääbisepüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel“ p.1 kohaselt peatas maaeluminister kaluri kalapüügiloa alusel toimuva rääbisepüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Sama käskkirja p.3 kohaselt kohaldatakse käskkiri Peipsi. Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel kala püüdvate isikute suhtes käskkirja ametlikus võrguväljaandes 2 Ametlikud Teadaanded avaldamisele 31.07.2019. järgnevast päevast alates, see tähendab alates Vastavalt nõukogu määruse nr.1005/2008 artikkel 3 lõige 1 punkt c kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kalastanud keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal. Vastavalt nõukogu määruse nr.1005/2008 artikkel 3 lõige 1 punkt d kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates püüdnud otseselt kalavarusid, mille püük on keelatud. Püüdes keeluajal rääbist, pani Taavi Pärn toime Nõukogu määruse nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punkt c kohase tõsise rikkumise. Püüdes alamõõdulist koha, pani Taavi Pärn toime Nõukogu määruse nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punkt d kohase tõsise rikkumise. Sellega pani Taavi Pärn toime

§ 85

lg-s 1 sätestatud väärteo: Kalapüügiseaduse § 85 lg.1 kalapüügi keelatud ajal ja alamõõdulise kala püügi. 2. Keskkonnainspektsiooni 15.11.2019. a otsusega karistati Taavi Pärna

§ 85

lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot (tl 6-8; väärteotoimik nummerdamata lehed). Kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, asitõendite vaatlusprotokolliga, tunnistaja Steven Veelaku ütlustega, samuti menetlusaluse isiku Taavi Pärna ütlustega. Kohtuväline menetleja ei arvestanud vastulauses esitatuga- et rääbis sattus mõrda ja hukkus tormis ja kalur võttis rääbise pardale eesmärgiga see utiliseerida- , kuna kontrollimise hetkel ei öelnud laevas olijad, et neil on pardal rääbis, rääbisekastid olid pandud trümmi, kuid püüda lubatud ahven oli nähtaval. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxu ütluste kohaselt ütlesid pardal olnud kalurid, et nad tahtsid võtta endale natuke rääbist. Ka ei ole eluliselt usutav, et ühes mõrras, mille Taavi Pärn oli püügile asetanud avatud mõrrakotiga, oli arvestatav kogus surnud rääbist, kuid teises mõrras mitte ühtki. Need tõendid näitavad, et isikutel ei olnudki plaani seda kala deklareerida, vaid see ilma kajastamata kaldale tuua ja omavahel jagada. Taavi Pärnale karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja, et T.Pärn pani teo toime otsese tahtlusega, püüdes kala, mida oli keelatud sel ajal püüda. Püügiga tekitas kalavarudele kahju. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kahetsust arvestada ei saa, kuna ehkki isik küll ütleb, et kahetseb et juhtus, kuid ta ei saanud aru, et ta ise on midagi valesti teinud. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus peab olema üle ¾ maksimaalsest karistusmäärast. Kohaldades KarS § 63 lg.1 sätteid, loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga. Kohtuväline menetleja määras, et asitõendina hoiule võetud kalad hävitatakse.

1. 02.12.
2. a esitas Taavi Pärn kohtule kaebuse (tl 4-5), milles taotleb Keskkonnainspektsiooni 15.11.
3. a otsuse väärteoasjas nr 940019000857 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Menetlusaluse isiku õigusabikulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Alternatiivselt taotleb Taavi Pärn Keskkonnainspektsiooni 15.11.
4. a üldmenetluse otsusega Taavi Pärnale määratud karistuse vähendamist ning menetlusalusele isikule kergema karistuse mõistmist. 3 Kaebuses leitakse, et Taavi Pärn ei ole otsuses märgitud väärtegu toime pannud. 01.08.2019 mindi järvele eesmärgiga võtta järvest välja kaks mõrda, millel olid juba eelnevalt mõrrakotid lahti jäetud. Esimeses mõrras olid surnud/oimetud kalad, mis kokku korjati ja paati tõsteti, umbes 2 poolikut kasti. Teel teise mõrra juurde peatati paat keskkonnainspektorite poolt, kes kala enda valdusesse võtsid. Teises mõrras kala ei olnud. Kuna esimeses mõrras olnud kala olid keskkonnainspektorid ära võtnud, ei olnud midagi deklareerida. Puuduvad otsesed tõendid Taavi Pärna rikkumiste toimepanemise kohta. Kohtuväline menetleja on otsuse teinud kahtluste ja oletuste pinnalt. Kala ei varjatud inspektorite eest Ka viide kalade paiknemisele paadis on keskkonnainspektorite ühepoolne ja põhjendamatu järeldus. Kalalaevas ei ole võimalik midagi peita. Ka järeldused teises mõrras kala puudumise kohta on meelevaldsed ega vasta tõele. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni ja temal lasub tõendamiskoormus. Motiveering otsuses puudub. Kõik kahtlused, mida ei ole kõrvaldatud, tuleb tõlgendada Taavi Pärna kasuks ja Taavi Pärna suhtes väärteomenetlus lõpetada. Viitega Riigikohtu lahendile 3-1-1-145-05 leiab kaebaja, et isiku süüdimõistmiseks ei piisa oletustest, vaid väited peavad olema kontrollitavad. Mõistetud karistus ei ole proportsionaalne teo raskusega ka juhul, kui teo toimepanemine tõendamist leiab.
5. 09.12.
6. a kirjaga (tl 12) nõudis kohus välja väärteotoimiku.
7. 19.12.
8. a määrusega (tl 1) võttis kohus Taavi Pärna kaebuse menetlusse ning küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta esitatud kaebuse kohta.
9. Kohtuväline menetleja esitas 14.01.
10. a kohtule kirjaliku seisukoha Taavi Pärna kaebuse kohta (tl.27-28). Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga ja leiab, et asitõendite vaatluse protokolli ja selle lisadega on tõendatud, et Taavi Pärna püütud 59,94 kilo kala (rääbis) olid kõik selgete ilmadega, punaste lõpustega, elastse nahaga. On tõendatud, et Taavi Pärna valdusest avastati mõrd ja värskete tunnustega rääbis, mille püüdmine oli 31.07.2019 keelatud. Püüda keelatud rääbist ja alamõõdulist koha hoiti trümmis ja püüda lubatud kala (ahven) nähtaval kohal. Kalurid põhjendasid kontrolli hetkel rääbise paiknemist laevas sooviga seda veidi endale võtta. Need asjaolud viitavad keeluajal püütud rääbise ja alamõõdulise koha varjamisele. Kõrvaldamata jäänud kahtlusi ei ole. Ka karistus üle 2/3 maksimaalsest karistusmäärast vastab teo raskusele ja süü suurusele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.
11. Kohus arutas väärteoasja 11.03.
12. a kohtuistungil ja 01.07.2020 kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni poolt 15.11.
14. a tehtud üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Taavi Pärna kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15. Kalapüügiseaduse (edaspidi:

) § 85 lg 1 sätestab vastutuse kalapüügi ja veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal ja alal ning keelatud kalaliigi isendite püügi ja alamõõdulise kala püügi eest ning püügi eest, mis ületab lubatud kala koguse.

§ 3

lg 1 sätestab, et kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete 4 (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine.

§ 3lg.

2 sätestab: Veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga.

§ 3

lg 3 sätestab kaaspüügi mõiste - kaaspüük on püüda lubatud kalaliigi kõrval teise kalaliigi isendi või sellel ajal, kohas või püünisega püüda keelatud kalaliigi isendi või alamõõdulise kala püünisesse sattumine ja väljapüük.

§ 5

lg 1 kohaselt võib kala püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel ning

§ 5

lg 2 p 3 kohaselt on kalapüügiõigus sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest kutselise kalapüügi õigus.

§ 10

lg 1 sätestab, et keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud kalapüügiseaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel.

§ 10

lg 2 sätestab, et Keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel.

§ 10

lg.4 sätestab: Keelatud on vette tagasi heita: 1) püütud kala, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala, neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; 2) veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala.

§ 9

lg 2 p 2 kohasel sätestatakse kalapüügieeskirjaga kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad. Kalapüügieeskirja (

§ 9

lg 1, § 11 lg 5 ja § 90 lg 2 ning majandusvööndi seaduse (MVS) § 6 lg 1 p 1 alusel kehtib Vabariigi Valitsuse 16.06.

1. a vastu võetud määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“) § 34 sätestab kaaspüügitingimused. Nii sätestab kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p 4, et alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on lubatud kaalu järgi koha puhul lõkspüünistega kuni 1%, avaveevõrgu ja õngejadadega kuni 5% ja kutselisel kalapüügil kurnpüünistega kuni 10%. Kalapüügiseaduse § 49 lg.1, lg.2 järgi valdkonna eest vastutav minister peatab kutselise kalapüügi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel käskkirjaga, mis tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri hakkab kehtima järgmisel päeval pärast selle avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Maaeluministri 30.07.2019 käskkirja nr 117 „2019 aasta rääbisepüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel“ p.1 kohaselt peatas maaeluminister kaluri kalapüügiloa alusel toimuva rääbisepüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Sama käskkirja p.3 kohaselt kohaldatakse käskkiri Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel kala püüdvate 5 isikute suhtes käskkirja ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgnevast päevast alates, see tähendab alates 31.07.
2. Kohus kontrollis väljaande Ametlikud Teadaanded võrguväljaandest, et selline teade on avaldatud 30.07.
3. Seega hakkas rääbisepüügi keeld kehtima alates 31.07.
4. See on kirjas ka teates endas.
5. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et 01.08.
6. a käis Taavi Pärn kutselise kalurina kalalaevaga VLC-628 Peipsi järvel, et eemaldada püügilt mõrdasid. Taavi Pärn on kutseline kalur, talle on antud välja kalapüügiluba xxxxxxxx (väärteotoimiku tl.28) ja ta tegi enne sadamasse saabumist eelteate (tl.27). Taavi Pärna sõnul (11.03.2020 kohtuistungil 13:46:29, 13:50:44) oli tema tol päeval kalalaevas vastutaja ja kaasas olid kolm töömeest.
7. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Taavi Pärna juhitud kalalaevas oli 01.08.2019 selle kontrollimise hetkel trümmis kaks kalakasti, milles rääbis ja rääbiste hulgas üks koha. Kalalaeva pardal oli samuti üks punane kalakast, mille sees ahvenaid. Rääbise ja alamõõdulise koha olemasolu Taavi Pärna juhitud kalalaevas 01.08.2019 on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (väärteotoimiku tl.1-6, s.h. fotod), milles 01.08.2019 on kella 10:44 alates fikseeritud kalalaeva VLC-628 trümmi katet üles tõstes kaks punast kalakasti, milles rääbised. Kalakastid tõstetud tekile, kalad kastides pakendatud kolme rohelisse plastikkotti, kotid suletud plommidega. Vaatluse käigus tehtud fotod, koostatud asukohaskeem. Asukohaskeem tl.2, foto 1- trümmis olevad kalakastid. Asitõendi vaatlusprotokollis (väärteotoimiku tl.7-18, s.h. fotod) nähtub, et eemaldatud on plomm ja avatud roheline plastikkott. Kotis olnud kala kallatakse eelnevalt kaalutud kasti, asetatakse kaalule. Rääbiste silmad on selged, lõpused punased, nahk elastne. Kala kaalutakse. Eemaldatud plomm ja avatud teine roheline plastikkott. Kotis olnud kala kallatakse eelnevalt kaalutud kasti, asetatakse kaalule. Rääbiste silmad on selged, lõpused punased, nahk elastne. Rääbiste vahel ka üks koha. Kala kaalutakse. Koha mõõdetakse, tulemus kantakse kalade pikkuse mõõtmise protokolli. Eemaldatud plomm ja avatud kolmas roheline plastikkott. Kotis olnud kala kallatakse eelnevalt kaalutud kasti, asetatakse kaalule. Rääbiste silmad on selged, lõpused punased, nahk elastne. Kala kaalutakse. Fotod 1-19 kajastavad kottide avamise, rääbiste kaalumise ja koha mõõtmise protseduuri. S.h. fotod 15-19 näitavad rääbiseid, nende silmi, lõpuseid nahka. Väärteotoimiku tl.19-20 on kalade massimõõtmise protokoll, millest nähtub, et kolmes plastikkotis olnud rääbised kaalutud kolmes kastis mõõtmise lõpptulemus kokku 59,94 kilo. Kaalumiseks kasutatud mitteautomaatkaalu (ID 171155154), mille taatlus toimunud 06.11.2018 (taatlustunnistus nr. TTRM-18/01148 tl.21). Kalade pikkuse mõõtmise protokoll (väärteotoimiku tl.22) kajastab koha mõõtmist. Protokolli on kantud märge, et kehtestatud alammõõt kohale on (sabata ja sabaga) pikkus l-40cm ja L46 cm. Mõõdetud koha mõõtmistulemus on l pikkus 22,5 cm ja L pikkus 27,5 cm. Mõõdulisi kalu ei ole, 1 mõõdetud kala on alamõõduline. Arvesse on võetud mõõtemääramatust +/-0,5cm. Neist uuritud tõenditest nähtub (foto 12 tl.14- koha mõõtealusel ja tl.23-24 kalibreeerimistunnistus), et koha mõõtmiseks on kasutatud mõõtealust number 3, mis on kalibreeritud 26.09.2014, kalibreerimistunnistuse number ATRL-14/
8. Kalibreerimistunnistus annab laiendmääramatuse pikkusevahemikule millimeetrites – 2mm ja 3 mm. Seega mahub koha mõõtmisel kasutatud mõõtemääramatuse (+/-0,5cm) hulka kalibreerimistunnistuse järgi lubatud laiendmääramatus (2 ja 3 mm). 6 Asjas ei ole vaidlust rääbise kaalumise ja koha mõõtmise viisi ja tulemuste üle. Rääbise olemasolu laevas kahes kastis kinnitavad nii Taavi Pärna kui ka tunnistajate xxxxxxx ja xxxxxxxxi ütlused. Uuritud menetlusdokumentidest nähtub, et keskkonnainspektor xxxxxxxxxxukile on antud mõõtmispädevus Keskkonnainspektsiooni peadirektori 21.05.2019.a käskkirjaga nr 1-1/19/21 „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi“ ja juhindudes Keskkonnainspektsiooni peadirektori 21.05.
9. a käskkirja nr 1-1-/19/22 „Mõõtmise tööde kirjeldused, mõõtmise läbiviimise kord“ nõuetest. Mõõtmiste juures viibis xxxxxxxxxxxxx. Protokollidest nähtuvalt teostati mõõtmisi päevasel ajal loodusliku valguse käes. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et mõõtetulemused on jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses.
10. Selles väärteoasjas ei ole vaidlusalune ei ole fakt, et rääbisepüük Peipsil oli peatatud alates 31.07.
11. Seega kehtis rääbisele püügikeeld. Tunnistaja Steven Veelak andis kohtuistungil ütlusi, et see koha tuli asitõendite vaatlusel välja, ta oli teiste kalade hulgas. Koha tohtis sel ajal püüda, aga see oli alamõõduline ja seetõttu ei tohtinud püüda. Taavi Pärn andis ütlusi, et ta koha väljavõtmisel ei näinud, ju siis oli jäänud teiste vahele.

§ 10lg.1 järgi oli lubatud püüda mõõdulist koha.

Kuna mõõdulist koha laevas ei olnud, ei saa püütud alamõõdulist koha lugeda kaaspüügiks. Kuna püütud koha on alamõõduline, siis on leidnud aset alamõõdulise kala (koha) püük ja Kalapüügiseaduse § 10 lg.1 rikkumine. 13. Käesolevas väärteoasjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas laevas olnud 59,94 kilo rääbist on võetud laeva põhjusel, et see oli eluvõimetu (uppunu) ja kavandati anda utiliseerimisele või on tegemist rääbisepüügiga keeluajal Kalapüügiseaduse § 10 lg.2 tähenduses. Esitatud kaebuses on tuginetud asjaolule, et Taavi Pärna (ja tema laevas olnud kalurite) poolt kontrollitud esimese mõrras olid surnud/oimetud kalad, mis kokku korjati ja laeva tõsteti. Seega soovitakse tugineda kaitseväitele, mis tuleneb

§ 10

lg.4 p.2, mille kohaselt keelatud on vette tagasi heita (p.2) veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala. Kohus leiab, et uuritud tõendid ei võimalda lugeda, et Taavi Pärna kalalaeva trümmis paiknenud kalakastides olnud rääbis oli eluvõimetu või uppunud (tunnistaja xxxxxxxxxxxxx väljend). Kohtu ette toodud ja uuritud tõendid tõendavad, et see rääbis ei olnud eluvõimetu ega uppunud.

1. Sündmuskohal tehtud fotodelt nähtub (foto 2 sündmuskoha vaatlusprotokolli juures, fotod 3-10 asitõendite vaatlusprotokolli juures), et kastis olev rääbis on tavapärane, n.ö. söömiskõlbliku rääbise väljanägemisega. Rääbiste silmad on selged (foto 4), lõpused punased (foto 5), nahk elastne (foto 6). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis kohtuistungil 11.03.2020 ütlusi (tl.40-41), et Pärna laevas trümmis olnud rääbised olid kahes kastis. Väliseid vigastusi rääbistel ei olnud, verd kuskil näha ei olnud, ka ei olnud vigastusi, et oleks silma kinni jäänud. Kui kalad jäävad võrgusilma kinni, siis jäävad neile võrgusilma süvendid sisse. Tunnistaja andis ütlusi, et rääbis trümmis oli surnud, rääbis ei ela kaua peale püüki, on õrn kala. Kohus esitles tunnistajale väärteotoimikus olevaid fotosid ja tunnistaja andis ütlusi (13:26:11), et (inspektor) xxxxxxxxxxxxxvaatas kohapeal lõpuseid. Kui lõpused on punased, on kala värske. Värske kala silma pupill on must ja silm klaar. Tehtud foto järgi on rääbis värske. Kala nahal ei ole võrgusilma takerdumise jälgi. 7 Selgete silmadega ja punaste lõpustega rääbiseid kirjeldatakse ka vaatlusprotokolli tekstis (koostaja keskkonnainspektor xxxxxxxxxxxx): lõpused punased, nahk elastne, silmad selged. Kalad ei olnud vigastatud. Kohus kohtuistungil 01.07.2020 kuulas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxütlusi, kus tunnistaja ütluste järgi oli see rääbis uppunud kala, ei saanud enam ära ujuda (9:43:41). See kala oli kahvaga kokku korjatud, et utiliseerimisele anda. Tunnistaja andis ütlusi, et uppunud kala on selline, kellel on kõht üleval ja pole võimeline ära ujuma, ei liiguta enam. Peab kahvaga kokku korjama, muidu jääb järvele ulpima (10:02:51). Kala upub, kui jääb võrgusilmadesse või linade vahele kinni, kõik ei uju välja. (10:06:42) silmad on kalal kogu aeg lahti, olgu ta elus või uppunud. Surnud kala ei ole ujumisvõimeline. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxndis kohtuistungil 01.07.2020 ütlusi, et nad võtsid kala (rääbise) kahvaga veest välja, sest ta ei ujunud enam. (10:26:23) Kala, mis mõrras oli, oli valge, umbes 15 cm pikk, kõht paks ja silmad udused, külili vee peal, seda ei tohi järvele jätta, järve reostada, see ulpis vees, mõned kalad olid ka mõrras. Kohus leiab uuritud tõendite alusel, et tunnistajate xxxxxxxxja xxxxxxxxx ütlused kirjeldavad kalu, mis ka asjatundmatule kõrvaltvaatajale oleksid nähtavad kui eluvõimetud ja (söömis)kõlbmatud- veepinnal ulpivad, pundunud (sõnad: kõht paks), silmad udused. Kohus on toimikus olevate fotode alusel veendumusel, et fotodelt nähtuv rääbis on värskele kalale omaste tunnustega- selge, klaari silmaga, lõpused punased. Nahk läikiv ja jätab mulje elastsest nahast. Siinkohal märgib kohus, et hinnates foto järgi kala nahka, saab öelda, et kala selja- ja kõhuosa eraldab selge triip küljel (foto 6, ka foto 4), nahk on läikiv (arvestamata soomust). Nahk laskub ühtlaselt seljalt kõhu alla (foto 10). Kalad on värskele kalale omase väljanägemisega, kalade kõht ei ole paks ega pundunud (foto 10, 4). Kaladel oli ei ole nähtavaid vigastusi. Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et kalurid korjasid veest eluvõimetu kala. Tegemist on tavapärase püügiks sobiva eluvõimelise kalaga. Kuna kala oli laeva võetud 01.08.2019 ehk ajal, mil rääbisepüük Peipsil oli keelatud, on tegemist rääbisepüügiga keeluajal Kalapüügiseaduse § 10 lg.2 tähenduses. Kohus leiab, et asjas puuduvad kõrvaldamata kahtlused, mida tuleks asuda tõlgendama, s.h. tõlgendama menetlusaluse isiku kasuks.
2. Et tegemist oli kalapüügiga keeluajal, aga mitte eluvõimetu kala kokkukorjamisega järvepinnalt kinnitavad ka Taavi Pärna ütlused. Taavi Pärn andis 01.07.2020 ütlusi, et nad korjasid pinnal olnud uimased kalad kahvaga kokku, panime trümmi. Rääbis oli oimetu, poleks enam ujunud. Inspektorid võtsid trümmist rääbise ära. Ta ei saanud aru, miks inspektorid kala kaasa võtsid, ta järeldas, et keeluajal püütud, selle pärast (13:50:44). Töömehed laevas ütlesid talle, et kala võeti ära, kuna on keeluajal püütud. xxxxxxütles talle, et võtavad kala kaasa. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kalalaeva kapteniks olev isik ei saa aru kontrollijate tegevusest või tal on vastuväiteid, esitab ta kontrollijatele küsimusi, annab selgitusi. Taavi Pärn ütleb- ta ei küsinud inspektoritelt, miks nad kala ära viivad. Taavi Pärn andis ütlusi, et temale ütlesid laevas olnud kalurid, et kala võeti ära, kuna see on keeluajal püütud. Selline käitumine menetlusaluse isiku poolt viitab, et ta sai ka ise aru rikkumise olemusest. Kohus toob esile, et kõik laevas olnud küsitletud isikud (Taavi Pärn, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxev) annavad ütlusi, millega kinnitavad oma teadmist sellest, et eelmisel päeval oli alanud rääbisepüügi keeld. See tähendab, et küsitletud isikud (kes on pikka aega varasemalt kalapüügiga tegelenud) teadsid sellel päeval kehtivaid nõudeid ja teadsid ka, miks inspektorid on kontrolli tegemas. Seda kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxx ütlused 01.07.2020 kohtuistungil (9:43:41): kala ei tohtinud enam püüda… (9:48:07) KKI töötajad tulid dokumente kontrollima ja kas kala on. 8 Kohtuistungil uuritud tõendid kogumis viivad kohtu järeldusele, et keegi laevas olnud isikutest ei avaldanud kontrollima tulnud keskkonnainspektsiooni inspektoritele, et trümmis on rääbis. Nii on sündmuskoha vaatlusprotokollis (väärteotoimiku tl.1) kirjas, et kalalaeva trümmi katte vahelt on näha kala. Katet üles tõstes on näha kahes punases kalakastis rääbised (foto 1, 2). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxu ütlustest (13:18:39) selgub, et ta läks xxxxxxxxxxxxx kutsel laeva, nägi trümmis rääbisekaste. Tunnistaja ei küsinud Pärnalt rääbise kohta, laevas olnud kalurid ütlesid, et nad võtsid rääbist mõrrast enda tarbeks. Seda juttu kalurid ei rääkinud, et mõrras oli surnud kala ja sellepärast võeti kaasa (ka 13:31:30). Menetlusalune isik Taavi Pärn, kes andis ütlusi kohtuistungil 11.03.2020, ei räägi sellest, et tema oleks kontrollivatele inspektoritele öelnud, et tal on kalalaeva trümmis rääbis või et rääbis oli veest võttes oimetu ( T.Pärn andis ütlusi, et rääbis ei olnud surnud, oli oimetu – 13:43:21). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxkohtuistungil 01.07.2020 andis ütlusi, et inspektorid nägid trümmis kastis kala, palusid selle välja tõsta, inspektor rääkis ainult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei rääkinud (9:50:50). Tunnistaja andis ütlusi ka, et … inspektor ütles, et see kala tuleb ära võtta, küsis kust me kala saime. Ma seletasin, et korjame surnud kala kokku, mis oli linade vahele kinni jäänud (9:48:07). Seejärel (9:50:50): seda meile ei öeldud, miks kala ära võeti, ei osanudki küsida…mina ka ei küsinud midagi, … naljapärast ütlesin, kas võtate endale. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxev andis 01.07.2020 kohtuistungil ütlusi (10:25:13), et nad panid mõrrast korjatud kala kahte kasti, kastid alla ja mõrrad sinna peale, kaste on näha. Tunnistajalt inspektorid midagi ei küsinud, nad rääkisid eesti keeles (10:31:20). Seega tõendavad kõik ütlused, et laeva trümmis olevast kalast, rääbisest ei rääkinud laeva tulnud kontrollijatele ei T.Pärn. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kui kontrollivad inspektorid olid trümmis olevad kalakastid välja võtnud, ei rääkinud sellest rääbisest inspektoritega ei T.Pärn ega xxxxxxxxxxxxSelle kohta, et inspektoritele rääkis surnud rääbise kokkukorjamisest ja laeva võtmisest tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx on xxxxxxxxxxxxxxxxlused 01.07.2020 kohtuistungil. Eelnevalt on kohus küsitlenud 11.03.2020 kohtuistungil tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, kelle ütluste kohaselt ütles laevas olnud kalur talle, et mõrrast võeti enda tarbeks rääbist. Seda juttu ei olnud, et kala oleks surnud olnud võrgust võttes ja sellepärast võeti kaasa. Kohus, hinnates kõiki antud ütlusi, on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et tema rääkis inspektorile, et mõrrast võeti surnud kala kaasa, ei ole kooskõlas muude uuritud tõenditega. xxxxxxxxxxxxxxsellised ütlused on esmalt vastuolus Taavi Pärna ütlustega selle kohta, et kala ei olnud surnud, oli oimetu. Olukord, kus kalalaeva kapten T.Pärn ei andnud seletust laevas õiguspäraselt olnud rääbise kohta, kuid sellise seletuse andis kalur Sarapuu, seab kahtluse alla kaluri sellekohaste ütluste tõelevastavuse. xxxxxxxxxxxxx ütlused on vastuolus ka tunnistaja xxxxxxxxu ütlustega selle kohta, et rääbise olemasolu kohta andis kalur seletuse, et võeti enda tarbeks. Lõpuks on Ilxxxxxxxxxxx ütlused (et mõrrast võeti kaasa surnud kala) vastuolus faktiga, et kala ei olnud vees surnud ega uppunud, kohus on selle asjaolu lugenud tõendatuks eespool p.
3. Seega ei loe kohus tunnistaja Ixxxxxxxxxxxx ütlusi surnud kala kaasavõtmisest tõesteks ega arvesta nendega. Kõigi tõenditega kogumis leiab kohus tõendatud olevat, et keskkonnainspektorid leidsid Taavi Pärna laevas kala ise, s.t. isikud ei rääkinud kontrollijatele laevas olevast rääbisest ega surnud kala kokkukorjamisest. See asjaolu kinnitab kohtuvälise menetleja otsuses esitatut, et laevas olevat rääbist varjati ja selle teatavakssaamist kontrollijatele ei soovitud. Kohus märgib, et tunnistaja xxxxxxxxx kes on keskkonnainspektsiooni inspektor, andis ütlusi, et tavaliselt kalurid hoiavadki kalu trümmis, et päikese käes ei oleks, et hapuks ei läheks. Kohtu jaoks viitab see, et trümmis olevast rääbisest ei tahetud kontrollijatele teada anda põhjusel, et kalurid said aru rääbise olemasolu keelatusest. 9 16.OKAS andmebaasi väljavõttest nähtub, et 01.08.
4. a on antud kalateade kell 13:57 Taavi Pärna poolt (tl.27) 2 kilo ahvena püüdmisest. Taavi Pärn, xxxxxxxxxxja xxxxxxxxxx andsid ütlusi, et teises kontrollitavas mõrras kalu ei olnud, s.t. ei olnud ka surnud kalu. Kohus on seisukohal, et Kalapüügiseaduse ja selle alusel kehtestatud kalapüügieeskirja muudest sätetest ei tulene kohustust korjata veekogust kokku eluvõimetuks muutunud kalu eesmärgiga neid kaldale toimetada. Seega ei saa Taavi Pärn kaitsta ennast väitega, et käitus kehtestatud eeskirjade kohaselt kui korjas järvelt kokku seal ulpinud uppunud kala eesmärgiga see kaldale toimetada utiliseerimiseks. Taavi Pärn ütles ka ise kohtuistungil, et ei ole kohustust oimetut kala kahvaga järvelt kokku korjata. Seetõttu on kohus seisukohal, et Taavi Pärn kutselise kalurina teadis 01.08.2019 rääbise püüdmise keelatusest, teadis laevas olevast värskest rääbisest, mida poleks tohtinud olla.
5. Seega on väärteoasjas leidnud tõendamist, et Taavi Pärn kutselise kalurina on 01.08.2019.a Peipsi järvel püüdnud ühe alamõõdulise koha ja on püüdnud rääbise keeluajal rääbist. Sellega on Taavi Pärn toime pannud

§ 10

lg.1, lg.2 rikkumised ja

§ 85lg-s 1 sätestatud väärteo.

18. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 85lg 1 subjektiivsed tunnused. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et tõendamist leidnud asjaolude järgi on rääbis püütud otsese tahtlusega KarS § 16 lg.3 tähenduses, kuna T.Pärn teadis rääbisepüügi keelatusest alates 31.07.2019, kuid sellele vaatamata rääbis püüti. Ühe alamõõdulise koha püüdmist peab kohus ettevaatamatuse tõttu toime panduks KarS § 18 lg.2 tähenduses, kuna see oli rääbiste hulgas, kuid tähelepaneliku suhtumise korral olnuks võimalik selle kala püüdmist vältida. 19. Eeltoodust tulenevalt on Taavi Pärn toime pannud

§ 85lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Õigusvastasust välistavate asjaolude kohta (et tegemist oli eluvõimetu kalaga) on kohus võtnud seisukoha eespool- ei olnud eluvõimetu ega surnud kala võtmine laeva. 20.

§ 85lg 1 järgi karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et Taavi Pärna süü väärteo toimepanemisel on läheneb suurele. Esiteks on kohus tuvastanud, et Taavi Pärn pani väärteo toime otsese tahtlusega: rääbisepüügi keeluaeg oli kõigile teada. Tegemist on kutselise kaluri tegevusega ja olukorraga, mis on reguleeritud seadusega, seega kutselise kaluri igapäevase käitumise reegli rikkumisega. Rääbisepüügi keeld on kehtestatud põhjusel, et lubatud püügikvoot on täis saanud. Seega on olnud tegemist ülepüügiga, kalavarude hävimise ohuga ja kalur on n.ö. saaginud oksa, millel istuvad kõik kalurid. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgi. Taavi Pärn on toimepandud teoga tekitanud kahju kalavarudele. Nii nähtub kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktist (väärteotoimik tl 40), et rääbisepüügiga kalavarudele tekitatud kahju suurus on 2147,90 eurot. T.Pärn ei ole hakanud hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel õigesti kohaldanud KarS § 63 lg.1, kuid sellekohane selgitus kohtuvälise menetleja otsuses ei ole õige. Nimelt on kohtuvälise menetleja 10 otsuses kirjutatud, et lähtudes KarS § 63 lg.1 loetakse antud juhtumil alamõõdulise kala püügi eest mõistetav karistus kaetuks iseloomult raskema teoga ehk keeluajal kalapüügi eest mõistetava karistusega. KarS § 63 lg.1 on sõnastatud : Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. See tähendab, et erinevate karistuste mõistmist ja nende kaetuks lugemist ei toimu. Mõistetaksegi üks karistus. Samas ei muuda see eksitav seletus kohtuvälise menetleja otsuses T.Pärnale mõistetud karistust ebakohaseks. Kohus peab karistuse mõistmise põhimõtetega ja proportsionaalsusnõudega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi üle sanktsiooni keskmise määra ehk 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Arvestades T.Pärna ütlusi oma sissetulekute kohta, võib see vastata umbes Taavi Pärna ühe kuu sissetulekule kalapüügist. 21. Asitõendina hoiule võetud kalad on määratud kohtuvälise menetleja 27.08.2019. a otsusega hävitamisele (väärteotoimiku tl.29-31). Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Taavi Pärna kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11