) § 10 lg 1 kohaselt „võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.“
lg 3 p 1 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 3 Võlausaldaja nõude aluseks on 11.03.2019 edasimüügileping, mille alusel tasus võlausaldaja ettemaksu ning nõudis hiljem selle tagastamist. Lepingu puhul tõusetub esiteks küsimus, kas võlgnik on üldse selle lepingu pool. Lepingus on lepingupoolteks ühelt poolt võlausaldaja ning teiselt poolt Cryotech Nordic AS, viimase aktsionärid (kelleks on ka võlgnik) ja Soome tütarühing Cryotech Finland Oy; lepingu on allkirjastanud võlausaldaja poolt K P ja teiselt poolt Cryotech Nordic AS - X-X Xs. Äriregistrist nähtub, et X-X X Xs (lepingu allkirjastanud isik) sai võlgniku juhatuse liikmeks 30.08.2019, s.o pärast lepingu sõlmimist. Varasemalt ei olnud X-X X Xs võlgniku osanik, nagu on väitnud võlausaldaja. Võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, et X-X X Xsil oleks olnud võlgniku poolt antud volitus sellise lepingu sõlmimiseks. Kohus ei ole veendunud, et võlgnik on selle lepingu pool ning et sellest lepingust tulenevad õigused ja kohustused (sh võimalik ettemakse tagastamise kohustus) laienevad võlgnikule. Ettemaksu ei ole tasutud võlgnikule, mistõttu ei näe kohus alust nõuda võlgnikult ettemaksu tagastust ka lepinguvälisel alusel. Vaidluse all on ka see, kas võlgnikul üldse on ettemaksu tagastamist õigus nõuda või on ta selle nõude esitanud hilinenult. Edasimüügilepingu kohaselt võis ettemaksu tagastamist nõuda kuni 2019.a lõpuni. Võlausaldaja on seisukohal, et ta esitas selle nõude 10.12.2019, võlgniku arvates on nõue esitatud 16.02.2020 (varem arutati probleemi lahendamist). Võlausaldaja tugines ka sellele, et võlgnik on kohustuse olemasolu kinnitanud 24.02.2020 ja 17.03.2020 e-kirjas. Nimetatud e-kirjad on saatnud X-X Xs seenior, mistõttu tuleb lahendada ka küsimus sellest, kas nimetatud isikul oli õigus võlgniku nimel selliseid avaldusi teha (võlgniku väitel ei ole tegu võlgniku töötaja ega juhatuse liikmega). Kohus on seisukohal, et võlgniku vastuväited ja argumendid nõude osas ei ole selgelt perspektiivitud ja ei ole välistatud, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. Nende küsimuste lahendamine vajab aga põhjalikumat menetlust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole pankrotimenetluse jaoks selge ning vaidlus nõude osas tuleb lahendada väljaspool pankrotiavalduse menetlust, kuna tõusetunud küsimused väljuvad pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata.
lg 7 järgi „kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.“
MS § 174 lg 1 ja 2 alusel menetluskulud kindlaks käesolevas kohtumääruses. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud kokku summas 3 373,80 eurot – õigusabikulu 3 300 eurot (koos käibemaksuga) ja päringud äriregistrisse (Eesti ja Soome registrid) ning muud bürookulud summas 73,80 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi on osutatud kokku 13,75 tundi tunnitasuga 240 eurot (koos käibemaksuga). 4 Võlausaldaja hinnangul on võlgniku lepinguliste esindajate tunnihind on põhjendamatult kõrge. Asjakohane ei ole võlgniku viidatud Riigikohtu lahend, milles Riigikohus pidas põhjendatuks tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta, kuivõrd eelnimetatud vaidluses oli tegemist keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist keskmisest lihtsama ja vähemahuka vaidlusega. Seega on võlausaldaja hinnangul põhjendatud tunnihind 130 eurot tunnis. Võlgniku ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Võlgniku 18.06.2020 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi - menetlusdokumendi vastus oli 6-leheküljeline dokument, millest õiguslikke põhjendusi oli vaid 3 lehekülge ning mis on sisuliselt täpselt samad teises menetlusest esitatud seisukohtadega, mille eest on võlgnik juba teises tsiviilasjas menetluskulude hüvitamist taotlenud. 22.06.2020 ja 26.06.2020 toimingute ajakulu kokku 4,5 on võlausaldaja hinnangul põhjendamatu, kuivõrd võlgniku esindaja on võlgniku positsiooni analüüsi ja materjalide analüüsi teinud juba 18.06.2020 esitatud dokumendi raames. 26.06.2020 ajakulu 1,5 tundi selgitusega „pankrotiasja materjalide analüüs“ ei ole vajalik ega põhjendatud kulu, sest teised võlgniku lepingulised esindajad olid juba varasemalt materjalidega tutvunud. Dubleeritud ajakulu näol ei saa olla tegemist sellise kulutusega, mille saaks teise menetlusosalise kanda jätta. Järelikult tuleb ajakulu vähendada 4,5 tunni võrra. 29.06.2020 eelistung kestis 36 minutit, mistõttu on põhjendatud kulu on 36 minutit ehk 0,6 tundi. 06.07.2020 menetlusdokumendi analüüsi ja võlgniku 13.07.2020 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kulu on 1,3 tundi. Võlgnik on esitanud 73,80-eurose kulu (koos käibemaksuga), mis tulenes Eesti ja Soome tehtavatest päringutest ja muudest bürookuludest. Võlausaldaja hinnangul on kogu kulu põhjendamatu, kuivõrd võlgnik pole ära näidanud täpseid päringuid ja nende hindu. Samuti on arusaamatu, millest koosnevad „muud bürookulud“, seega ei ole võimalik ka hinnata, kas need on põhjendatud menetluskulud või mitte. Võlausaldaja hinnangul tuleb jätta kogu kulu välja mõistmata. Võlausaldaja hinnangul on põhjendatud ajakulu kokku 4,9 tundi. Kohus nõustub osaliselt võlausaldaja seisukohaga ja vähendab võlgniku menetluskulusid. Võlgnik on esitanud esmalt 18.06.2020 taotluse ja esialgsed vastuväited, milles võlgnik tugines sellele, et võlgnik ei ole edasimüügilepingu pool; võlgnik ei ole saanud deposiidimakset ja seega pole tal midagi tagastada; võlausaldaja on kaotanud õiguse nõuda makset tagasi; võlgnik ei ole maksejõuetu; pankrotiavaldus on pahatahtlik, kuivõrd sama nõude osas on esitatud neli pankrotiavaldust. 17-18.06.2020 toimingute ajakulu on kokku 3,25 tundi, kohus peab sellist ajakulu põhjendatuks. Samuti võib põhjendatuks pidada 19.06.2020 toiminguid (määrusega tutvumine, kliendiga suhtlemine) ja ajakulu 0,25 tundi ning 22.06.2020 (õiguslik analüüs) ja ajakulu 0,75 tundi. 25.06.2020 toiming (tõlke kontrollimine) ja selle ajakulu 0,25 tundi ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Nimetatud tõlge on dokumendi kohta, millega võlgnik soovis tõendada, et võlausaldaja on esitanud neli pankrotiavaldust, sh ühe Soome kohtusse. Pankrotiavalduste esitamine mitme isiku vastu ei annaks iseenesest alust jätta ajutist haldurit nimetamata ega mõjutaks võlgniku vastu esitatud pankrotiavalduse menetlemist, mistõttu on sellega seonduva tõendi tõlke kontrollimise toiming ja ajakulu põhjendamatu. 26.06.2020 pankrotiasja materjalide analüüs ja sellele kulunud aeg 1,5 tundi on põhjendamatu, arvestades menetluse staadiumi selleks hetkeks. Eelduslikult on tegu teise esindaja lisandumisest tekkinud kuluga, mida ei pea siiski vastaspool hüvitama. Samal kuupäeval on pankrotiavaldusele vastuväidete koostamise ajakulu 2,25 tundi. 28.06.2020 esitatud vastuväidetes on üldjoontes võlgnik jäänud samade vastuväidete juurde kui 18.06.2020, kuid neid on täiendatud - kohus peab põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 29.06.2020 toimunud eelistungil osalemise ajakuluks on võlgnik märkinud 1 tund, mida kohus vähendab 0,6 tunnini vastavalt istungi toimumise ajale (36 minutit). 29.06.2020 kommunikatsioonile kulunud aega ja 30.06.2020 eelistungi protokolliga tutvumisele kulunud aega kokku 1 tund võib pidada põhjendatuks. 13.07.2020 ajakulu 3,5 tundi võlausaldaja 06.07.2020 menetlusdokumendiga tutvumisele ja võlgniku 13.07.2020 dokumendi koostamisele peab kohus põhjendatuks osaliselt – 2 tunni 5 ulatuses. Kohus arvestab sellega, et võlausaldaja menetlusdokument sisaldas ka uut positsiooni, mille osas oli vajalik seisukoht kujundada. Kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks seega 9,35 tundi. Tunnitasu 200 eurot (lisandub käibemaks) ei ole kohtu arvates põhjendatud. Tegu ei ole äärmiselt keerulise asjaga. Põhjendatud tunnitasuks peab kohus 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Põhjendatud ajakuluga 9,35 tundi ja tunnitasuga 156 eurot (sisaldab käibemaksu) kujuneb õigusabikuluks 1 458,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgniku kulu 73,80 eurot (päringud Eesti ja Soome äriregistrisse ning muud bürookulud) on põhjendatud osaliselt. Kohus saab võtta arvesse menetluses tõendina esitatud päringuid. Võlgniku poolt on esitatud järgmised väljavõtted registritest – 18.06.2020 lisa 3 kinnistusraamatu päring võlausaldaja kohta (tasuta), lisa 4 äriregistri päring võlausaldaja kohta (2 eurot), lisa 5 äriregistri päring võlgniku kohta (samas mahus kui näitab tasuta päring), lisa 6 võlgniku majandusaasta aruanne (2 eurot), lisa 7 Cryotech Nordic AS 2018.a majandusaasta aruanne (2 eurot); 28.06.2020 seisukoha lisa 1 äriregistri päring võlgniku kohta (2 eurot), lisa 2 Cryotech Nordic AS 2018.a majandusaasta aruanne (esitatud 18.06.2020). Seega peab kohus põhjendatud kuluks 8 eurot päringute tegemisele. Muud bürookulud on täpsustamata ja kohus ei pea neid põhjendatuks, kuna need ei ole seostatavad käesoleva menetlusega. Kokku peab kohus võlgniku põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 1 466,60 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on sellise taotluse esitanud. Eeltoodu põhjal määrab kohus võlgniku menetluskuludena kindlaks 1 466,60 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõistab selle võlausaldajalt välja. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
kohaselt võib kohus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat kohustada tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa, kui on alust eeldada, et pankrotivarast selleks ei jätku. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Võlausaldajal on võimalik taotleda ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud tagatise tagastamist pärast käesoleva määruse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.