Obsah (4)

§ 133§ 121§ 43§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2085 Määruse kuupäev 9. aprill 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu isiklike asjade laost võ

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Ilmselgelt ei ületa mistahes omadustega võimlemiskummi maksumus seda summat. Taastusravivahendeid müüva äriühingu OÜ ITAK kodulehe (pood.itak.ee) andmetel on 2m pikkuse võimlemislindi hind 4,32 eurot. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). 2 Kaebaja ja vastustaja vaidlevad selle üle, kas kaebaja peab tingimata kasutama laos tema isiklike asjade hulgas olevat võimlemiskummi (ekspandrit) või sobib samaks otstarbeks ka muud liiki võimlemiskumm. Vangla on kinnitanud, et kaebajale väljastati kummilindid

1. ja
2. aastal (dtl 73), järelikult on kaebaja mitu aastat teinud harjutusi kummilindiga. Kaebajale on antud luba saada kuni 2 m pikkune võimlemiskumm (dtl 59). Meditsiiniosakond ei toeta kaebajal laos oleva võimlemiskummi (ekspandri) väljastamist. Seda, et kaebaja ei saa kasutada konkreetset laos olevat eset, vaid tal tuleb endale muretseda sarnaste omaduste ja kasutusvõimalustega ese, mille maksumus ei ole suur, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks.
3. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vangistusseaduse § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.10 kohaselt on vanglas keelatud meditsiiniline abivahend, liikumise abivahend, meditsiinitarvik, -instrument ja -seade, välja arvatud vangla arsti poolt lubatud või väljastatud. Kohtu hinnangul on VSKE § 641 p 9 koosmõjus kodukorra punktiga 7.1.10 õiguspärased, sh ei esine vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebajal on võimalik erandina kasutada spordivahendit, kui arst peab seda talle vajalikuks. Muud spordivahendid on kaebajale keelatud esemed. Kohus selgitas eespool, et vangla meditsiiniosakond ei pea kaebajale vajalikuks laos olevat eset ja on andnud kaebajale juhiseid, millise eseme saab kaebaja soetada. Vangla on kaebajal laos oleva eseme väljastamisest varem juba kahel korral keeldunud põhjendusel, et sellel on õõnsustega käepidemed, mille läbiotsimine keelatud ainete avastamiseks on raskendatud ja ajamahukas ning meditsiiniosakond ei pea seda konkreetset eset kaebajale vajalikuks (dtl 31). Kohtu hinnangul ei ole eduväljavaateid nõudel väljastada kaebajale laos olev võimlemiskumm (ekspander). Kohus märgib lisaks, et kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole üheselt mõistetav kaebaja tervisekaardi 28.05.2018.a sissekanne (dtl 27). Jääb arusaamatuks, kas lause „korduvalt lubatud kummilint käepidemetega“ on anamneesis kajastatud kaebaja väitena või arsti soovitusena. See ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, kuna kohtuasja dokumentide põhjal küsis vangla
4. ja
5. aastal toimunud haldusmenetlustes eraldi hinnangut laos olevale esemele ning meditsiiniosakond seda eset kaebajale vajalikuks ei pidanud (vt dtl 31, 61).
6. Kokkuvõttes on täidetud

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadust.
2. Kohus selgitab, et kaebajal on erinevaid võimalusi, kuidas saada endale vanglas lubatud kummilint: 1) eelkõige on kaebajal võimalus lasta lähedastel saata endale posti teel nõuetele vastav kummilint ja taotleda selle kambrisse andmist. Kaebaja lähedased saavad saata enne ostu tegemist vanglale andmed toote kohta, mida nad osta kavatsevad, ning vangla saab neile või 3 kaebajale teatada, kas see konkreetne ese on vanglas lubatud; 2) Tartu Vangla kodukord ei näe otsesõnu ette võimalust osta kummilint vangla kaupluse kaudu. Kaebaja saab uurida vanglalt, kas kummilindi soetamine sel viisil oleks võimalik; 3) kui kaebajal ei ole kummilindi ostmiseks raha, siis saab kaebaja esitada taotluse anda talle kummilint vangla kulul. Kui vangla sellest keeldub, siis on kaebajal õigus esitada vaie. Kuna kodukorra punktid 11.4.1 - 11.4.3 ei näe ette sellise eseme andmist kinnipeetavale vangla kulul, siis tuleb kaebajal vaides taotleda nende kodukorra punktide kehtetuks tunnistamist osas, milles need ei võimalda tal saada vangla kulul ravivõimlemiseks vajalikku vahendit; 4) kaebaja on kolmanda võimalusega juba algust teinud - Tartu Vangla meditsiiniosakonna 20.02.2020.a vastusega keelduti kaebajale kummilindi väljastamisest. Vastusele vaide esitamise tähtaeg on aga praeguseks möödunud. Kaebaja võib vaide siiski esitada ja taotleda selle esitamise tähtaja ennistamist. Kui vangla sellest keeldub, siis tuleb kaebajal esitada taotlus ja seejärel vaie uuesti. Kohus edastab määruse Tartu Vanglale, et kaebajale antud selgitused oleksid teada mõlemale vaidluse poolele. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (dtl 76) nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
4. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on seoses taotletava esemega juba läbinud iseseisvalt mitmeid haldus- ja kohtumenetlusi, sh esitanud käesolevas kohtuasjas arusaadava kaebuse kohtule. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt ka edaspidi. Halduskohtumenetluses ei ole esindaja osalemine menetluses kohustuslik. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat, kohus andis kaebajale edasiseks tegutsemiseks juhiseid ka käesolevas määruses. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4