Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19206 Tsiviilasi A G, V G hagi

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.12.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on A Fl ja R Gl ühised lapsed V G (hageja I) ja A G (hageja II). Peale poolte lahutamist lapsed jäid elama hagejate seadusliku esindajaga ning asuvad täilikult hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. 01.05.2017 aastal hagejate seaduslik esindaja pöördus kohtu poole elatise nõudega. Harju Maakohus rahuldas 03.11.2017 tsiviilasjas nr 2-17108992 hagiavalduse tagaseljaotsusega ning otsustas välja mõista R G igakuise elatise 235 eurot A G kasuks alates 01.05.2017 kuni A G täisealiseks saamiseni ning 235 eurot V G kasuks alates 01.05.2017 kuni V G täisealiseks saamiseni. Pärast kohtuotsuse tegemist R G ei hakanud oma kohustust täitma. Hagejate seaduslik esindaja oli sunnitud pöörduma täitemenetluse alustamiseks avaldusega Eesti kohtutäiturite poole. Seisuga 31.12.2019 on R Gi elatise võlgnevus summas 4778,33*2=9556,66 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et puudub lootus, et võlgnik R G tasub oma lastele elatist. R G ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Lähtudes sellest hagejad otsustasid pöörduda R Gi vanema D M (kostja) poole, kellel on kohustus anda ülalpidamist lapselastele ehk siis, kes võib ülalpidamist osutada järgmisena peale R Gi. Kostjal on piisavalt rahalisi võimalusi, selleks, et anda ülalpidamist lapselastele. Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulutused on kokku 549 eurot, s.h eluasemekulud 50 eurot; toitlustamine 150 eurot; ujumine 38 eurot; joonistamine 36 eurot; hügieen 30 eurot; ravi 10 eurot; meelelahutus 50 eurot; riided ja jalatsid 125 eurot; kommunaalkulud moodustuvad ümardatud keskmise tarbitud elektrienergiast, veega seotud kuludest 40 eurot; telefon 10 eurot; koolitarbed 10 eurot. Hageja II kulutused moodustavad kokku 545 eurot, s.h eluasemekulud 50 eurot; toitlustamine 150 eurot; huviringid 70 eurot; hügieen 30 eurot; ravi 10 eurot; meelelahutus 50 eurot; riided ja jalatsid 125 eurot; kommunaalkulud moodustuvad ümardatud keskmise tarbitud elektrienergiast, veega seotud kuludest 40 eurot; telefon 10 eurot; koolitarbed 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 06.12.2019 hageja I kasuks summas 270 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II osas summas 270 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kostja vastus 2 Kostja hagi ei tunnistanud. R. G töötab alates 02.01.2020 xxx OÜ-s xxx. Praktikandina ja katseajal on tema töötasu küll alamäära suuruses, kuid peale 3 kuu möödumist töötasu suureneb. See tähendab seda, et laste isa töötasust alustatakse elatisraha kinnipidamist ja ta asub kohtuotsust täitma. Seega puudub alus kostja vastu esitatud nõude rahuldamiseks. Lisaks on hagiavalduses märgitud laste ülalpidamise kulud ebamõistlikult suured ja tõendamata. Kostja viitas vastuses RAKE uuringule ning leidis, et lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks on 313 eurot kuus. Kostja ühe kuu netotöötasu on ca 1500 eurot, mis xxx elukallidust arvestades on äärmiselt väike. Samuti puudub kostjal kinnisvara – kostja elab üürikorteris. Lisaks on kostjal endal rahalised kohustused laenuandjate ees, mille täitmine on möödapääsmatu. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures Ab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Kohus selgitab täiendavalt, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise 3 väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel.
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on V G ja R G (tlk 5, 6). 03.11.2017 tagaseljaotsusega on Harju Maakohus R G mõlema hageja kasuks välja mõistnud igakuise elatise summas 235 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tlk 7). Samuti nähtub materjalidest, et R Gi suhtes on algatatud neli täitemenetlust seoses elatise nõudega, s.o nr 008/2018/939, nr 008/2018/940, nr 008/2018/1085 ja nr 008/2018/1084 (tlk 66-71). Hagejad on palunud asenduskohustusena välja mõista mõlemale hagejale elatisena summas 270 eurot kuus. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et kuna R G on välja mõistetud elatis mõlemale hagejale igakuiselt summas 235 eurot, siis ei saa kohus asenduskohustusena välja mõista kostjalt suuremat summat kui mõlemale hagejale 235 eurot.
3. Kohus on eelnevalt selgitanud, et asenduskohustus tekib juhul, kui lapse vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hagejad on välja toonud, et laste isa ei täida oma ülalpidamiskohustust korralikult, mille tõttu on tekkinud võlgnevused. Samuti on hagejad olnud seisukohal, et laste isa vastu alustatud täitemenetlused ei vii soovitud tulemuseni, kuna kahe aasta jooksul sai laste ema üksnes 802,77 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et R G ei oleks võimeline elatist tasuma või temalt ei oleks võimalik üldse elatist saada. Üksnes elatise võlgnevuse olemasolu või asjaolu, et hagejad on pöördunud kohtutäiturite poole nimetatut ei kinnita. Kohtule ei ole välja toodud asjaolusid ega tõendeid, et R Gil puuduksid võimalused tagada oma laste arenguks vajalik ülalpidamine või et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et elatise võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse isalt oleks täielikult perspektiivitu. Kostja on välja toonud, et R G töötab alates 02.01.2020 xxx OÜ-s. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud töölepinguga (tlk 37-39). Töölepingu kohaselt on töötajal katseajal töötasusuuruseks 3,48 eurot (bruto). Seega on kohtutäituril võimalus alustada töötasust kinnipidamist. Hageja on kinnitanud, et 25.02.2020 kandis kohtutäitur hagejate seaduslikule esindajale üle 204,17 eurot ning 13.03.2020 on R G andnud hagejate seaduslikule esindajale sularaha 250 eurot. Kostja on kohtule esitanud ka 19.06.2020 täiendava tõendi, mille kohaselt on R G andnud hagejate seaduslikule esindajale sularahas 15.04.2020 200 eurot, 15.05.2020 200 eurot, 10.06.2020 200 eurot (tlk 112-113). Kuigi nimetatud dokument on kohtule esitatud hilinemisega, siis võtab kohus selle asja materjalide juurde. Nimetatu ei takista lahendi tegemist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul oluline, et laste isa ei ole keeldunud elatise tasumisest. R G on leidnud endale töökoha ning seega on tal püsiv sissetulek. Nimetatu võimaldab kohtu hinnangul tasuda ka elatise võlgnevust ning elatist oma alaealistele lastele. 4
4. Kuna kohus on seisukohal, et elatise nõudmine kostjalt ei ole täielikult perspektiivitu, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata ka poolte väljatoodud asjaolusid ja tõendeid seoses kostja majandusliku seisundiga.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 k

Ab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealiste hagejate kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5