← Eesti

1-20-152/23

Obsah (7)§ 238§ 98§ 107§ 175§ 180§ 185§ 337

1-20-152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-20-152 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Jul

§ 238

lg 2 kohaselt vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. juuli 2019 otsuse järgi mõistatud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 27 päeva võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks vangistuse 4 aastaks 5 kuuks ja 27 päevaks algusega
  2. septembrist
  4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat Kadi Sitska, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist Eduard Padari süüditunnistamises ja karistamises KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja uue otsuse tegemist, millega mõista Eduard Padar süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle kergem karistus. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 22.09.2019 ajavahemikul 20.00 kuni 21.22 Harjumaal, Saue vallas, Munalaskme külas, Pärnapuu kortermaja juures tekitas Eduard Padar I.Ile kehavigastuse. Süüdistatav on tunnistanud end kogu menetluse kestel süüdi kehavigastuse tekitamises, kuid on selgitanud, et tal ei olnud kindlasti käes nuga, nagu väidetakse erinevates menetlusdokumentides ning samuti puudus tal tahtlus raske kehavigastuse tekitamiseks. Seega vaidluse all on kehavigastuse tekitamise vahend ja asjaolu, kas kehavigastusega tekitati kannatanule raske tervisekahjustus. 2

(9)Tunnistajad M.H, K.E, R.M.K ja J.K on andnud omavahel haakuvaid ütlusi selle kohta, et 22.09.2019 õhtul Pärnapuu maja õues, Munalaskme külas, lõi meesterahvas I.I kõhu piirkonda. Kuid keegi nendest tegelikult ei näinud Eduard Padari käes nuga. Kõik isikud viibisid kannatanust ja süüdistatavast löömise hetkel sellises kauguses, mis ei võimaldanud näha Eduard Padari käes olevat eset. Seega on noaga löömine oletuslik väide, sest eeldatakse, et kui teist isikut lüüakse nii, et sellest jääb järgi auk, peab see löömise ese olema nuga. Paraku on selle oletuse nii politsei kui kiirabi kontrollimatult tõe pähe võtnud ning nii on läbi kogu menetluse väidetud, et tegemist oli noalöögiga, kuigi ükski tõend ega dokument käesolevas kriminaalasjas seda ei kinnita. EKEI on 2007 välja andnud raamatu „Kohtuarstiteadus”, millest kaitsja toob allpool välja asjakohased tekstilõigud markeerides kaitsja hinnangul olulisemaid kohti (ptk 7.4 Terariistavigastused. Jaana Tuusov). Terariistad on vahendid, esemed relvad, millel on terv(
  1. ad)serv(
  2. ad)ja/või terav ots. Terariistad jaotuvad: 1) lõikeriistad (nuga, klaasikild) 2) torke-lõikeriistad (nuga, taskunuga) 3) torkeriistad (nõel, naaskel) 4) raievahendid (kirves, labidas) 5) saed Terariistavigastustele on iseloomulik haava esinemine. Olenevalt toimemehhanisist eristatakse lõike-, torke-, torke-lõike, raie ja saehaavu. vahendi liigist ja Vigastusi põhjalikult uurides on nende iseloomu järgi võimalik kindlaks teha vigastuse tekitanud terariist. Kui vigastused paiknevad riietega kaetud kehaosadel, kirjeldatakse vigastuste olemasolu riideesemetel, nende lokalisatsiooni, kuju, mõõte, samuti kirjeldatakse riide määrdumisi vigastuse piirkonnas. Kui vigastused paiknevad kehal, hinnatakse nende ulatust ja iseloomu, võrreldakse vigastuste paiknemist kehal ja riietel. Et hiljem hinnata, millise konkreetse esemega võis vigastus olla tekitatud, on oluline kirjeldada haava kuju, servi ja nurki. Lõikehaavadel mõõdetakse pikkus ja sügavus. Torke-lõike- ja torkehaavadel kirjeldatakse nahavigastuse kuju, määratakse haavakanali suund kolmes mõõtmes. Võimalusel määratakse torkehaavade korral, milline oli vahendi ristlõike kuju, ning torke-lõikehaavade korral, kas vahend oli ühe või kahe teraga. Kaitsja leiab, et järgides raamatus/õpikus antud lõike-torkehaava tuvastamismehhanismi, ei ole võimalik käesoleva kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tõsikindlalt tuvastada, et kehavigastus tekitati noaga. Nii on I.I särk teel haiglasse kaduma läinud. Seega on oluline asitõend, mis aitaks selgitada kehavigastuse tekkemehhanismi, kadunud. Isiku läbivaatuse protokoll on kontrollimatu, sest fotodel on haaval plaaster, mille läbi paistab ümar ilmselt vereplekk. Selle dokumendi pinnalt ei ole võimalik aru saada, kuidas menetleja haava pikkuse ja laiuse tuvastas. Samuti ei ole võimalik kontrollida menetleja väidet haava kohta. EMO dokumentidest nähtub, et haava ei õmmeldud. Patsiendile manustati vaid füsioloogilist lahust. Valuvaigisteid talle ei antud. Tuvastati vaid torkehaav, mitte torke-lõikehaav. Erialase kirjanduse põhjal ei saa torkehaava tekitada noaga. 3
(9)Teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest on koostatud 22.09.2019 kell 22.13 ilmselt haiglasse saabumisel. Teatises, mis on koostatud enne kompuutertomograafia uuringut juba teatakse, et tegemist on noahaavaga kõhu piirkonnas, mis ulatub kõhuõõnde ning et ei saa välistada peensoole vigastust. Tüli käigus tuttava poolt löödud terava esemega kõhtu. Kaitsjale tundub, et, et kiirabitöötajatel on silmade asemel olnud röntgen. Kaitsja hinnangul on ainuke õige väide see, et löödud on terava esemega, kuid kas see on nuga või mõni muu ese, pole keegi tuvastanud. Seda ei tuvastatud ka ekspertiisi käigus. SA PERH kompuutertomograafia uuring teostati 22.09.2019 kell 00.00. Selle käigus tuvastati kõhu- ja vaagnaõõs: kõhu eesseinas on paremal kesk-alakõhu piiril (nabast veidi madalamal) jälgitav noakäik, mis ulatub vähesel määral läbi kõhu sirglihase intraabdominaasele. Peensoole vigastust täielikult välistada ei saa. Kaitsja esitab küsimuse, milline mõõtühik või vigastuse kriteerium on väljend „vähesel määral”? Pole aru saada, mille põhjal väidetakse, et tegemist on noakäiguga, sest ei ole fikseeritud noakäigule omaseid tunnuseid. Kohus asus otsuses seisukohale, et ekspertiisiakt on nõuetekohane ja ekspert on piisavalt põhjendanud, miks ta on jõudnud oma arvamuses just sellistele järeldustele. Kaitsja kohtu seisukohaga ei nõustu, sest ekspertiisi akt on koostatud ainult kriminaalasjas kogutud dokumentide pinnalt. Ekspert pole täiendavalt teinud ühtegi uuringut. Sisuliselt on ekspertiisiakt koostatud nn „copy-paste” tehnikas. Ekspert pole kannatanut füüsiliselt läbi vaadanud, riideid uurinud ega kontrollinud haava suurust ning muid vajalikke tunnuseid, mille alusel tuvastatakse torke-lõikehaav. Juhul kui ekspert vaatas kompuutertomograafia uuringu käigus tehtud fotosid või muid teabesalvestusi, siis need tulnuks ekspertiisiaktile lisada, märkides ära vajalikud kohad. Seega pole ekspertiisiaktist näha ühtegi uuringu kirjeldust ega nende tulemust, mille kaudu saaks nii menetleja kui kohtumenetluse pooled kontrollida eksperdi poolt arvamuseni jõudmise käiku. Antud juhul pole kaitsja hinnangul eksperdist mingit kasu olnud, sest ta ei ole lisanud sellist tõendusteavet, mida ei suudaks hankida menetleja oma üldteadmiste piirides, st lugeda oskame me kõik. Ekspert pole andnud vastust torke-lõikehaava põhitunnuste kohta: 1) kas haavakanali sügavus ületab mõõtmetelt haava pikkuse ja laiuse (erinevalt lõikehaavast) 2) kas esinevad lisalõiked (erinevalt torkehaavast). Ekspert pole andnud arvamust haava kuju kohta, sest see sõltub sellest kas vigastus tekitati ühe või kahe teraga vahendiga. Ühe teraga vahendi korral on haava üks ots terav (terapoolne), haava teine ots võib olla ümar, kandiline või M-kujuline sõltuvalt noaselja laiusest ja kujust. Torke-lõikehaavadel on iseloomulik lisalõigete olemasolu. Lisalõige tekib vahendi haavast eemaldamisel. Kui vahendit enne haavast eemaldamist liigutati, paikneb lisalõige põhilõike suhtes nurga all. Kui vahend eemaldati haavast ilma et seda oleks liigutatud, paikneb lisalõige piki põhilõike kulgu. Lisalõige on võrreldes põhilõikega pindmisem ning lõpposas võib sarnaneda kriimustusega. Haavakanali sügavus võib olla vahendi tera pikkusest väiksem (kui vahendi tera ei torgatud kogu ulatuses kehasse) või suurem, kui terariist suruti sisse ja komprimeeriti käepidemega pehmeid kudesid. Noa käepideme survest nahale võivad tekkida haava ümber nahaalune verevalum ning nahamarrastused, mis mõnikord järgivad noa käepideme kuju. 4
(9)Kui torke-lõikehaavu tekitatakse riietega kaetud kehaosadel, jäävad riietele pilukujulised vigastused. Seega ei ole kaitsja arvates võimalik ühegi kriminaalasjas kogutud tõendi pinnalt tõsikindlalt väita, et kehavigastuse tekitamisel kasutati nuga. Kaitsja arvates oli kogu situatsioon hoopis selline: kannatanu ja süüdistatava vahel oli tüli auto ja autovõtme pärast. Kannatanu viskas auto võtme süüdistatavale. Süüdistatav püüdis võtme kinni ning see võti jäi talle pihku. Kui nüüd tüli jätkus, siis süüdistatav lõi kannatanut kõhtu ning õnnetuseks oli auto võti tal peos, mis tekitaski selle ümara augu kannatanu nabast allpool. Paraku pole keegi autovõtit uurinud ning see asub Eduard Padari isiklike asjade hulgas vanglas. Kaitsja hinnangul on siin tegemist KarS § 121 lg 1 tunnustele vastava teoga, sest kehavigastus küll tekitati, kuid see ei vasta KarS § 118 kriteeriumitele. Asjaolu, et kompuutertomograafia uuring viitab vähesel määral kõhuõõne vigastamisele, ei ole see ühegi menetluses osaleja jaoks kontrollitav, sest ühtegi videot või fotot pole lisatud.
  1. Ringkonnakohus määras vaadata esitatud apellatsiooni alusel kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ja andis taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
  2. aprill
  4. Määratud tähtajal esitas süüdistatava apellatsiooni suhtes oma seisukoha prokurör, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokuröri hinnangul on igati tunnustatav, et kaitsja on tutvunud erialakirjandusega, kuid hakates erialakirjanduse pinnalt tegema hüpoteetilisi järeldusi löögivahendi kohta, jättes kõrvale kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid ja mitmete tunnistajate ütlused, on kaitsja jõudnud väära tulemuseni. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et Eduard Padari valduses oli nuge, millest ühte ta kasutas kannatanu löömiseks. Maakohus ei ole otsust tehes lähtunud ainult isikulistest tõenditest, vaid vahendi tuvastamisel uurinud ka isiku läbivaatuse protokolli, meditsiinidokumentides ja ekspertiisiaktis kajastatud kannatanu vigastusi ja kõrvutanud neid kannatanu välimuse ja kehaehitusega. Seega on maakohus otsuses põhjalikult ning selgelt analüüsinud tõendeid, mis kinnitavad kannatanu löömist just noaga. Kohtu põhistused on arusaadavad ja kergesti jälgitavad, kuivõrd maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja neid omavahel sidunud. Kaitsja asub seisukohale, et ekspertiisiakt on koostatud ainult kriminaalasjas kogutud dokumentide pinnalt ja sisuliselt on ekspertiisiakt koostatud nn „copy-paste” tehnikas. Ekspert pole kannatanut füüsiliselt läbi vaadanud, riideid uurinud ega kontrollinud haava suurust ning muid vajalikke tunnuseid, mille alusel tuvastatakse torke-lõikehaav. Siinkohal märgib prokurör, et kaitsja on läinud vastuollu apellatsioonis varasemalt esitatud seisukohaga. Nimelt märkis kaitsja apellatsioonis, et meditsiinidokumentide kohaselt on kannatanul tuvastatud torkehaav. Ekspertiisiaktis on ekspert aga esitanud arvamuse, et kannatanul esines torke-lõikehaav. Nimetatu viitab üheselt, et ekspert ei ole kasutanud kaitsja poolt viidatud copy-paste meetodit, vaid on süvenenud meditsiinidokumentidesse, kannatanul tuvastatud vigastuse omadustesse ning oma eriteadmistest lähtuvalt andnud arvamuse haava kohta, mitte lähtunud pimesi meditsiinidokumentides kajastatud sõnadest. Lisaks märgib prokurör, et ekspertiisimäärusest nähtuvalt ei ole antud eksperdile täiendavalt ülekuulamise protokolle, mis oleks võinud kallutada 5
(9)eksperdi arvamust noa osas. Seega ei ole ekspert tuginenud arvamust andes muule, kui ainult kannatanul tuvastatud vigastusele, selle omadustele ja mh kompuutertomograafiale, kus on näha haavakanal. Juhul, kui ekspert ei saa haava morfoloogilistest iseärasustest tulenevalt anda hinnangut tervisekahjustuse tekitamise vahendi kohta, siis ta seda oma arvamuses otsesõnu ka väljendab. Samuti juhib prokurör tähelepanu, et

§ 98

lg 1 p-st 1 tulenevalt on ekspertidel võimalus taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist, kui olemasolev informatsioon ja materjalid ei ole piisavad arvamuse andmiseks. Nimetatu hõlmab ka kannatanu füüsilise läbivaatamise vajaduse. Käesolevas kriminaalasjas pole ekspert seda vajalikuks pidanud, mis võimaldab järeldada, et eksperdi käsutuses olnud materjalid olid piisavad. Maakohus on ekspertiisiakti nõuetekohasust pikalt ja põhjalikult analüüsinud – seejuures hinnanud ainuüksi ekspertiisiakti lubatavust ja nõutele vastavust kui ka sidunud ekspertiisiakti teiste tõenditega ehk hinnanud tõendeid kogumis. Analüüsi tulemusel on maakohus jõudnud järeldusele, et tegemist on nõuetele vastava aktiga ja lubatava tõendiga. Maakohus on oma seisukohta põhistanud ja järelduste kujunemine on selge ja loogiline. Seoses kvalifikatsiooniga on kaitsja leidnud, et tegemist ei ole raske tervisekahjustusega, kuna haava ei õmmeldud, valuvaigisteid ei manustatud ega kirjutatud ka patsiendile välja, samuti ainukeseks meditsiiniliseks sekkumiseks oli füsioloogilise lahuse manustamine. Seega ei saanud kaitsja hinnangul olla olukord tõsine. Sellist järeldust tehes on kaitsja astunud arstide ja ekspertide kingadesse, kuid kaitsja väited vigastuse raskusastme osas on alusetud. Käesoleval juhul on ekspertiisiaktis kajastatud vigastused kokkulangevad meditsiinidokumentides kajastatud vigastustega ehk on näha, et tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga koos kõhu sirglihase vigastusega. Vaieldamatult on kõhuõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus. Kaitsja isiklik hinnang olukorra tõsidusele ja meditsiinilistele protseduuridele ei ole siinkohal määrava tähtsusega, kuivõrd kaitsjal puuduvad meditsiinilised eriteadmised, mistõttu ei ole kaitsja ka pädev andma hinnangut kannatanu tervislikule seisundile. Seega kaitsja väide, et tegemist ei ole raske tervisekahjustusega, on oletuslik. Ükski tõend kaitsja sellist väidet ei kinnita. Eelnevat silmas pidades ei ole kohtumenetluse käigus esile kerkinud asjaolusid, mis lükkaksid ümber noalöögi tegemise kannatanu kõhtu Eduard Padari poolt ja selliselt kannatanule raskete tervisekahjustuste põhjustamise. Seetõttu on tõendatud Eduard Padari poolt tahtlikult raske tervisekahjustuse tekitamine ning puudub alus teo ümberkvalifitseerimiseks mõne muu karistusseadustiku paragrahvi järgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. Sisuliselt taotleb kaitsja esitatud apellatsioonis maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a 6

(9)otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida kaitsja esitas maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba ammendavalt vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et Eduard Padar kannatanu I.Ile mingi esemega kõhtu lõi ja sellega talle kehavigastuse tekitas. Nende asjaolude vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja. Kaitsja on maakohtus ja apellatsioonis vaidlustanud vaid selle, et löögiriistaks ei olnud nuga ning kannatanule ei tekitatud rasket kehavigastust. Maakohus on kaitsja sellesisulised väited ümber lükanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Süüdistatav ei olegi eitanud seda, et ta võis kannatanut mingi terava esemega lüüa. Ta on öelnud vaid seda, et tal endal nuga ei olnud, kuid ta võis selle kannatanult rüseluse käigus enda kätte saada. Selleks võis olla ka mingi muu ese. Kaitsja leiab, et löögiriistaks võis olla ainult sõiduauto süütevõti. Kohtukolleegium peab süüdistatava ja kaitsja sellekohaseid väiteid alusetuks, sest neid ei kinnita ükski tõend. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kannatanu I.I ütluste kohaselt viskas ta auto võtmed vastu Eduard Padari õlga. Seepeale haaras Eduard Padar oma pükste tagataskust mingi eseme ja lõi talle sellega ühe korra kõhtu. Arvab, et see võis olla nuga (1 kd tl 25). Tunnistaja M.H on oma ütlustes kinnitanud, et ta nägi, kuidas Eduard Padar I.Ile millegagi kõhtu lõi. Pärast seda tuli Eduard Padar sauna ja näitas talle väikest verist nuga (1 kd tl 47-49). Tunnistaja K.E ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas I kõhust tõmbas mees välja mingi pikema eseme. Mehe käeliigutus, kes I lõi, oli nii aeglane, et see pidi olema mingi terav ese, millega ta lõi. Tunnistajal on meeles, et kui nad aitasid sellel mehel autovõtmeid otsida, siis mehel oli taskutes üks terav asi, see oli taskunuga, millel olid teised asjad ka küljes nagu kruvikeeraja ja korgitser, tema meelest oli see punast värvi. Ta ei näinud, kuhu mees selle eseme pani (1 kd tl 57-60). Ka tunnistaja R.M.K ütluste kohaselt nägi ta I.Ile kõhtu löömist. Pärast lööki tõmbus I kokku ja ütles, et sai nuga. Vahepeal see mees, kes I lõi, tahtis ilmselt ära minna, sest läks hoone nurga taha. Tunnistaja ei lasknud tal seda teha. Mees peitis ilmselt noa ära, sest sündmuskohale saabunud politsei seda otsimise käigus ei leidnud (1 kd tl 61-64). Tunnistaja J.K ütlustest nähtub, et mehe käsi käis kiiresti Iu alakõhu poole ja seejärel jalutas mees minema (1 kd tl 65-68). Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kuidas Edik edasi-tagasi jooksis ega teadnud kuhu minna. Edikul ul on alati kaasas väike punast värvi taskunuga, komplektis korgitseri ja muude tarvikutega. Ta ei näinud, et E oleks löönud paksu meest, aga ta arvab, et lõi. Politsei otsis nuga koos koeraga, kuid seda ei leitud (1 kd, tl 51-52). 7
(9)Seega kinnitab tunnistaja , et süüdistatav Eduard Padar kandis alati endaga kaasas väikest punast värvi taskunuga, komplektis korgitseri ja muude tarvikutega. Tunnistaja K.E kinnitas, et ta nägi sellel õhtul Eduard Padari käes sellele kirjeldusele vastavat taskunuga. Tunnistaja M.H on kinnitanud, et ta nägi, kuidas Eduard Padar I.Ile millegagi kõhtu lõi. Pärast seda tuli Eduard Padar sauna ja näitas talle väikest verist nuga (1 kd tl 47-49). Eeltoodud tunnistajate ütlused tõendavad kohtukolleegiumi hinnangul seda, et Eduard Padar lõi I.Ile kõhtu just selle taskunoaga. Asjaolu, et politsei sündmuskohalt nuga ei leidnud ei tähenda seda, et süüdistatav seda nuga löögiriistana ei kasutanud. Järelikult muutis süüdistatav sündmuskohta, peites kuriteovahendina kasutatud noa ära. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt juhtudel, mil süüdistatavad on tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindlalt tuvastatuks selliseid kohtualuseid õigustavaid asjaolusid, mis tuginevad vaid nende ütlustele. Seetõttu ei laiene antud juhul kohtule süütuse presumptsioonist tulenevat kohustust tõlgendada tõusetuvad kahtlused kohtualuste kasuks (näiteks 3-1-1-60-96). Kuna praeguses asjas on tuvastatud, et süüdistatav peitis kuriteovahendiks olnud taskunoa ära, siis ei saa lugeda tõsikindlalt tuvastatuks, et seda nuga ei olnudki olemas. Kui süüdistatav ja kaitsja väidavad, et süüdistatav lõi kannatanut autovõtmetega, siis oleks pidanud süüdistatav andma need võtmed uurijate kätte selleks, et tema kaitseversiooni kontrollida. Süüdistatav seda teinud ei ole. Kaitsja märgib oma apellatsioonis jätkuvalt, et vigastus ei saanud olla eluohtlik, sest kannatanu lasti juba samal öösel koju, kuna ta edasist ravi ei vajanud. Kaitsja väide ei vasta aga tegelikkusele, sest pärast erakorralise meditsiini osakonnas teostatud läbivaatust suunati patsient edasise ravi jätkamiseks II kirurgia osakonda (1 kd tl 30). Sellele väärale kaitsja väitele on juhtinud tähelepanu oma otsuses ka maakohus. Kaitsja ei ole oma apellatsioonis selgitanud, miks ta maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtukolleegium jagab maakohtu seisukohta, et praeguses asjas vastab ekspertiisiakt

§ 107

lg 3 nõuetele, kuna selles on loetletud ekspertidele esitatud dokumendid, ekspertiisimääruses sisaldunud andmed ja eksperdile esitatud küsimused. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas on ära toodud uuringute kirjeldus ja eksperditulemuste hindamise andmed ning arvamuse põhjendus. Ekspert kirjeldas I.Il tuvastatud vigastused ning põhjendas, mille alusel ta jõudis sellistele järeldustele. Näiteks põhjendas ekspert, et arvestades vigastuse morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, on tegemist teravale vägivallale iseloomuliku tervisekahjustusega, mis võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Kohtukolleegiumi hinnangul on ekspertiisiakt kooskõlas kohtule esitatud ja ekspertiisis kajastatud patsiendikaardi ja uuringutega. Asjaolu, et ekspert ei vadanud patsienti ise vahetult üle, ei muuda ekspertiisiakti ebausaldusväärseks. Prokurör märgib oma apellatsioonivastuses kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et kui eksperdile esitatud dokumendid oleksid olnud puudulikud, siis oleks küsinud ekspert menetlejalt täiendavaid andmeid. Kuna ekspert seda ei teinud, siis olid lähteandmed arvamuse andmiseks piisavad. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et kaitsja apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja Eduard Padari käitumisele teise juriidilise andmiseks põhjust ei anna. 7. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180lg 11 kehtestab, et menetluskulude 8

(9)määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja advokaat Kadi Sitska esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 90 minuti ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiming riigi õigusabi osutamiseks vajalik ja põhjendatud suuruses. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lühimenetluses mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium käesolevas asjas apellatsioonimenetluses advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 alusel riigi õigusabi tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt Eduard Padarilt. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 3. märtsi 2020. a kohtuotsuse Eduard Padari süüdistusasjas Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.