← Eesti

2-18-12643/35

Obsah (6)§ 447§ 355§ 310§ 331§ 171§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-12643 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-To

) § 355 kohaldamiseks olukorda, kus kostja ei saaks oma tervisliku seisundi tõttu menetluses osaleda. Kostja on menetluses aktiivselt osalenud ning esitanud kohtule oma vastuväited hagile. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles leiab, et maakohus oleks pidanud asjas menetluse peatama. Maakohus jättis kostjale riigi õigusabi korras advokaadi määramata, kuid advokaadita ei tea kostja seadusi. Hageja ei tõendanud võlgnevuse kujunemist ega esitanud laenuosamaksete kohta tabelit. Kohus ei arvestanud sellega, et hageja on arvestanud lepingutasu 25,56 eurot kaks korda ja kostja 22.07.2016 tehtud makset 50 eurot ei ole arvestatud. Kostjale ei ole selge, kuidas on hageja kostja tehtud makseid põhivõlgnevuse ja intressi katteks arvestanud. Kohus ei nõudnud kostjalt tõendite esitamist. Maakohtu otsus on põhiseadusega vastuolus.
  2. 03.03.2019 selgitas kostja, et ta on laenulepingu katteks teinud makseid ka
  3. aastal. Vastustaja seisukoht
  4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada arvutusviga. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 3 mõistnud kostjalt välja põhivõla 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 101,73 eurot, kokku 1147,25 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 25 senti). Kolleegium märgib, et põhivõlg 648,55 eurot, intressid 396,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 101,73 eurot on kokku 1147,24 eurot, mitte 1147,25 eurot. Kuna maakohus on resolutsioonis märkinud, millistest summadest koguvõlgnevus koosneb, siis saab maakohtu märgitud koguvõlgnevuse summat käsitleda arvutusveana, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohus saab selle parandada. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud võlgnevuse kogusummaks tuleb märkida 1147,24 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 24 senti) (

§ 447lg 2).

4 2-18-18958

  1. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja selgitas ringkonnakohtu menetluses, et lisaks Bigbank AS-i ja kostja vahel 24.08.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr 1208877/96tt oli Bigbank AS-i ja kostja vahel 19.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL 14-01-14-
  2. Hageja on ringkonnakohtu menetluses esitanud detailse selgituse, millises osas on kostja tehtud maksed arvestatud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva laenulepingu katteks ja konkreetselt milliste võlgnevuste katteks maksed arvestatud on (sealhulgas on hageja selgitanud, et osaliselt on 22.07.2016.a tehtud makse ja 2017.a tehtud maksed arvestatud käesoleva lepingu katteks ja osaliselt teise lepingu katteks). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, millest saaks järeldada, et hageja on jaotanud võlgnevuste katteks tehtud makseid valesti. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et hageja nõuaks võlgnevust suuremas summas, kui tal on õigus nõuda. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja on arvestanud lepingutasu 25,56 eurot kaks korda. Laenu väljamakse on tehtud lepingutasu võrra väiksemas summas ning hageja ei nõua kostjalt käesolevas asjas lepingutasu.
  3. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui jättis menetluse peatamata. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei olnud olukorda, kus kostja ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu menetluses osaleda. Seetõttu puudus alus ka menetluse peatamiseks

§ 355alusel.

Samuti on põhjendamatud apellatsioonkaebuses esitatud etteheited, et maakohus jättis kostjale määramata riigi õigusabi. Maakohus jättis 21.11.2018 määrusega rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kui kostja leidis, et maakohus jättis ebaõigesti tema taotluse rahuldamata, siis saanuks ta esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse.

  1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  2. Kostja esitas ringkonnakohtule 28.06.2020 täiendavad seisukohad ja tõendid. Kostja selgitas, et ta jäi juunis haigeks, mistõttu ei saanud vastata määratud tähtajaks. Kostja märkis, et sai materjalid kätte 28.06.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et teavitas 11.06.2020 kirjaga menetlusosalisi, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja andis seni esitamata avalduste ja seisukohtade esitamiseks aega
  4. juunini
  5. Kohus edastas pooltele kirja Kohtute Infosüsteemi kaudu 11.06.
  6. Lisaks edastas kohus kostjale kirja e-posti teel 18.06.
  7. Täiendavalt edastas kohus kostjale e-kirjaga hageja 16.01.2020 ja 09.06.2020 seisukohad ning ringkonnakohtu 11.06.2020 määruse, mis olid kostjale eelnevalt edastatud ka Kohtute Infosüsteemi kaudu. Eelnimetatud dokumente ei pidanud kohus kostjale kätte toimetama, vaid piisas üksnes edastamisest (

§ 310lg 1).

Seega tuleb lugeda, et kostja on nimetatud dokumendid saanud ning kostjal on vastamiseks olnud piisav aeg. Kostja ei ole enda haigestumise kohta 2020.a juunis esitanud ühtegi tõendit, mistõttu on paljasõnalised kostja viited, et ta ei saanud kohtu materjalidega tutvuda ega nendele vastata haigestumise tõttu. Kolleegium leiab, et täiendavad seisukohad ja tõendid on esitatud hilinenult, mistõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda (

§ 331lg 1).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad hagejal ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 5 2-18-18958 20. Tallinna Ringkonnakohus andis 17.09.2019 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 200 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja tuginedes

§ 190

lg-le 7 peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada kostja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 200 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.