← Eesti

2-18-10556/29

Obsah (10)§ 657§ 445§ 654§ 652§ 230§ 232§ 162§ 171§ 175§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-10556 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Mati Maksing,

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. 25. Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles rahuldati kostja taotlus maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja esitas 14.01.2019 maakohtule menetluskulude hüvitamise taotluse, milles palus hagejalt välja mõista kostja kulud õigusabile summas 243 eurot koos käibemaksuga, s.o 4,5 tunni eest, tunnitasu määraga 45 eurot (tl 52 pöördel ja 53). 24.05.2019 kohtuistungil kinnitas kostja, et jääb 14.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirja juurde ja täiendavalt menetluskulude hüvitamise taotlust ei esita. Ühtlasi täpsustas kostja, et palub hüvitada menetluskulud käibemaksuta (tl 77 pöördel ja 78). Maakohus rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 291,60 eurot, lisades vastupidiselt kostja taotlusele hüvitada 5

(8)kulud käibemaksuta juba käibemaksu sisaldavale summale (243 eurot) täiendavalt käibemaksu (243 + 48,60 = 291,60). Kuivõrd kostja on käibemaksukohuslane, mida kostja lepinguline esindaja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, mõistis maakohus ebaõigesti kostja kulud välja koos käibemaksuga ja seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud kostja menetluskulude katteks 202,50 eurot (käibemaksuta). 26. Maakohus määras vaidlustatud otsuses, et menetluskulud tuleb hagejal tasuda kostjale viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumisest. Otsustust ei ole maakohus põhjendanud. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb eeltoodud osas tühistada, kuna otsustus menetluskulude viivitamatu tasumise kohta ei tulene seadusest ega rajane poole taotlusel kohtuotsuse täitmise korra määramiseks (

§ 445). 27.

Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas ringkonnakohtu hinnangul hagi rahuldamata jätmisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. 28. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

29.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei hinnanud maakohus esitatud tõendeid objektiivselt ning sellest tulenevalt jättis maakohus hagi põhjendamatult rahuldamata. Hageja ei ole enda arvates töökohustusi rikkunud, mistõttu ei saanud tööandja poolt välja toodud hageja teod olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning seetõttu on ülesütlemine tühine. Ringkonnakohus hageja seisukohtadega ei nõustu.
  2. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses pidi kostja tõendama asjaolusid, mis olid töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, ja hageja tõendama oma väiteid vastavate aluste puudumise kohta.

§ 232

lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu poolne tõendite analüüs ja sellele rajatud kohtu järeldused on esitatud kohtuotsuse põhjendustes piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt ning ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega ei tähenda seda, et maakohus oleks hinnanud tõendeid vastuolus

§ 232lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.

32. Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel eeldab üldjuhul töötaja eelnevat hoiatamist. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandaja töölepingu töötaja kohustuste 6

(8)rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 16.03.2016 tehtud otsuses asunud seisukohale, et eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega.
  1. Kostja viitas 21.02.2018 avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-le 3, väites, et tööandja on töötajale teinud korduvalt hoiatusi. Maakohus asus seisukohale, et kostja esitatud tõendid hagejale hoiatuste tegemist ei kinnita ja seega ei saanud kostja öelda töölepingut üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Samas tuvastas maakohus, et hageja rikkus töökohustusi olulisel määral, mis välistas töösuhte jätkamise, mistõttu oli põhjendatud tööleping lõpetada töötajat hoiatamata TLS § 88 lg 3 teise lause alusel. Maakohus tuvastas, et hageja jättis täitmata tööülesandeid, puudus töölt põhjuseta ja märkis põhjendamatult tööaja tabelisse töötunde ja seda kõike lühikese perioodi jooksul. Hageja kirjalikest seisukohtadest ja istungil antud selgitustest nähtuvalt on hageja arusaamine töökorraldusest erinev sellest, mis oli pooltel kirjalikult töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitud. Hageja ei vaidle vastu, et kostja väidetud kuupäevadel töölepingu ülesütlemisavalduses toodud sündmused toimusid, kuid ta leiab, et tegemist ei olnud töölepingu rikkumistega, kuivõrd tal oli mõjuvad põhjused töölt puudumiseks ja tal oli õigus oma tööaega jooksvalt planeerida, sh oli kokkulepe tööandjaga, et töötaja võib võtta väga lühikese etteteatamisetähtajaga vabu päevi nädalavahetustel töötamise eest või puududa töölt tervislikel põhjustel töövõimetuslehte vormistamata. Hageja ei ole aga tõendanud, et tal sellised kokkulepped tööandjaga eelnevalt olid. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagejale etteheidetavad teod andsid kostjale põhjust eelduseks, et hageja ei täida töökohustusi korrektselt ka edaspidi, mistõttu ei pidanud tööandja taluma töötaja kohusetundetut suhtumist oma töösse ning jätkama töölepingut. Eeltoodud asjaoludel ei pidanud tööandja töötajat ka töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja vältel tööl hoidma (TLS § 97 lg 3). Seega vaatamata sellele, et kostja tugines töölepingu ülesütlemise kohta vormistatud dokumendis TLS § 88 lg 1 p-le 3, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja ülesütlemisavalduses hagejale etteheidetavad teod olid sellised, mis andsid aluse öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 3 teise lause alusel ilma eelneva kirjaliku hoiatuseta.
  2. Riigikohus on 28.09.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16 asunud seisukohale, et TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjenduste hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, sh hageja rikkumisi ja seda, et kostja on ettevõte, millel on palju töötajaid ja objekte, mille teenindamine on seotud täpsete kellaaegadega, mistõttu ümberkorralduste tegemine võib osutuda keeruliseks, on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et antud juhul esines kostjal alus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt kaalunud kõiki asjaolusid ning ei ole diskretsioonipiire ületanud.
  3. Maakohus on menetluskulud õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega

§ 162lg 1 järgi jätnud hageja kanda.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda. 7

(8)36. Kostja esitatud taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastme menetluskulusid 157,50 eurot (käibemaksuta). Tegemist on kuludega õigusabile. Kostja lepinguline esindaja osutas teenust 3,5 tundi hinnaga 45 eurot (käibemaksuta). 37.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1,5 tundi ja sellele vastuse koostamiseks 1 tund. Nimetatud menetlustoimingud olid vajalikud ja ajakulu mõistlik. Lisaks kulus esindajal kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1 tund. Arvestades, et kõik asjaolud olid esindajale eelnevalt selged, on 15 minutit istungi ettevalmistamiseks mõistlik, ja ringkonnakohtu istung kestis 45 minutit, on ajakulu kokku 1 tund põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,5 tundi. Esindaja teenuse tunnihind 45 eurot on mõistlik. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis kuuluvad menetluskulud hüvitamisele käibemaksuta. Seega kuulub apellatsiooniastmes hüvitamisele menetluskulu 157,50 eurot. 38.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Mati Maksing Peeter Pällin 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.