Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10444 Tsiviilasi M M V hagi G H

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.07.2019 esitatud ning 19.08.2019 täiendatud hagiavalduse kohaselt pöördus 2014 G H (kostja) kohtusse hagiavaldusega elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-14-55321). Tol hetkel oli tema palk 400 eurot bruto, ning tema igakuine neto sissetulek oli 333,60 eurot. Selle tulemusel vähendas kohus M M Vi (hageja) elatist 111,20 euro peale kuni kostja majanduslik seisund paraneb. Eelmisest lahendist on hetkel möödas enam kui viis aastat, seega võib eeldada, et kostja majanduslik seisund on paranenud. Kostja on terve tööealine meesterahvas, kelle puhul ei ole millegagi põhjendatud niivõrd madala tulu teenimine, et ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist maksma. Juhul, kui tema töötasu ja muud tulud ei võimalda teenida piisavat summat, et miinimummääras maksta ülalpidamist oma lapsele, siis peab ta muutma oma harjumusi ja käitumismustrit. Kinnistusraamatu andmetel on kostja nimel kaks kinnistut – maatulundusmaa aadressil xxx, suurusega 15850,0 m2 ning xxx, suurusega 14684,0 m2, millele saab vajadusel täitmisnõuet pöörata. Äriregistri andmetel on kostja osanikuks ja juhatuse liikmeks ettevõttes xxx. Hageja igakuised kulutused on järgnevad: eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 24 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (teater, kino, ujumine) 35 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks, s.o xxx õppemaks kuus 155 eurot, koolitoit 7 eurot, koolitarbed õppeaasta jooksul 10 eurot, koolitarbed õppeaasta alguses 2 (150 eurot) 12,50 eurot, muuseumid, klassiekskursioonid, võistlused 10 eurot, koolivorm (1x aastas 158 eurot) 13,20 eurot, võimlemisriided (1x aastas 100 eurot) 8,30 eurot, kohustuslik ajakirja “ Hea Laps“ tellimus (1x aastas 20 eurot) 1,60 eurot, e-kooli aastamaks 20 eurot 1,60 eurot, lõunasöök (5 eurot x 20 päeva) 100 eurot, kulutused huvialaringidele, s.o xxx kuutasu 175 eurot, xxx kuutasu 70 eurot, xxx 20 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja suurendada elatist miinimumsuuruseni. Kostja vastus Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus antud nõudes kohtusse pöörduda ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata ja menetlus asjas lõpetada või jätta hagi rahuldamata. Kostja sissetulek ühes kalendrikuus on ca 500 eurot. Kostja on võimeline ettevõttes töötama üksnes osalise koormusega, millest tulenevalt tema sissetulek ettevõtlusest on 250 eurot kuus. Arvestades tema invaliidsust ja sellest johtuvalt osalist töövõimet vähemalt kuni 18.11.2020 on töötukassa poolt talle töövõime toetuse suurus ühe kalendripäeva kohta määratud 9,6073 eurot, mis sõltuvalt kuus varieerub, kuid moodustab keskmiselt ca 230-245 eurot. Kostjal on ka teine laps L M H, kes elab isast eraldi ja kellele isa tasub samuti elatisraha. Isa täidab oma seadusest tulenevat kohustust anda ülalpidamist ilma kohtu sunnijõuta ehk ilma kohtuotsuseta ja teeb seda võrdselt teise lapsega ehk samas summas. Juhul, kui hagi rahuldatakse laste ema soovitud moel, tähendaks see laste ebavõrdset kohtlemist ja L M oleks vähem kindlustatud kui M M. Kostja hinnangul on laste ema poolt väljatoodud kulutused olulises osas ülepaisutatud ja ei vasta reaalsusele ega lapse tegelikele vajadustele. Seoses invaliidsusega on kostja võimalus antud ajal suuremat sissetulekut saada piiratud. Laste isa on sissetulekute suurenedes nõus ka lapsi rohkem toetama, kui ta hetkel suudab neile elatisraha maksta. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3. Esmalt hindab kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks. 3 Kostja on olnud oma vastuses seisukohal, et hagejal puudub alus antud nõudes kohtusse pöörduda ning on viidanud

§-le 459 lg 1 ning

§-le 497. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks põhjendatud. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud

§-s 423. Ühtegi nimetatud alust ei ole kostja välja toonud ning nimetatud aluseid kohtu hinnangul ka käesoleval juhul ei esine. Kohus ei saa jätta hagiavaldust läbivaatamata põhjusel, et kostja hinnangul ei ole

§ 459

lg 1 ning

§ 497täidetud.

Kohus saab nimetatud asjaoludele anda oma hinnangu uurides poolte poolt esitatud tõendeid ja tuvastades asjaolusid, mida kohus hagi läbivaatamata jätmisel teha ei saa. Seega jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja H Vi ja kostja ühine laps (tlk 4). Tsiviilasjas nr 2-14-55321 on Tartu Maakohus 27.11.2014 otsusega vähendanud hageja kasuks välja mõistetud elatist 111,20 euroni (tsiviilasja nr 2-14-55321 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist).
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada miinimummäärani. Kohus on eelnevalt viidanud, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497alusel.

Hageja on palunud suurendada elatist märkides, et kostja majanduslik seis on võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga paranenud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust 4 elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 24.09.2019 kirjas (tlk 25).

1. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-14-55321 27.11.2014 kohtulahendi tegemisel. Märgitud tsiviilasja kohtuotsusest nähtub, et hagiavalduse kohaselt palus kostja vähendada elatist põhjusel, et ta oli majanduslikes raskustes, töötas poole kohaga xxx-s, tema igakuise töötasu suurus oli 333,60 eurot. Samuti tõi kostja välja, et tal on lisaks hagejale ka teine laps. Hageja esitas vastuhagi tuues välja, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid ning tegeleb mitteametlikult sealiha müügiga. Kohus arvestas lahendi tegemisel kostja sissetuleku ning asjaoluga, et kostjal on teine laps ning pidas põhjendatuks vähendada elatist 111,20 euroni. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata.
2. Kuna hageja on tuginenud hagiavalduses asjaolule, et kostja majanduslik seisund on paranenud, siis tuleb kohtul käesoleval juhul hinnata, kas kostja majanduslik seis on võrreldes 2014 aastaga sedavõrd muutunud, et see annab aluse elatise suuruse muutmiseks. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on kostjal osaline töövõime ning kostjale on määratud perioodil 01.01.2019-18.11.2020 töövõimetoetus 9,6073 eurot (tlk 22-24). Igakuiseks sissetulekuks kokku on kostja märkinud 540 eurot. Esitatud pangkonto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.05.2019 kuni 20.10.2019 on kostjal laekumisi kokku 7818,15 eurot, mis teeb 6 kuu keskmiseks 1303,03 eurot (tlk 33-35). Töötukassa on tasunud nimetatud perioodil ca 293 eurot kuus ning xxx palgana 250 eurot kuus. Samuti nähtub konto väljavõttest, et xxx on tasunud auto eest 3980 eurot. Kokku oli pangakontol vabu vahendeid 6706 eurot. Kostja on märkinud, et on seda kogunud tervise ravimiseks ja kodu remondiks ning auto soetamiseks. Äriregistri väljavõtte kohaselt on kostja juhatuse liige ja osanik xxx. Nimetatud äriühing on kasumis. Kostja on kinnitanud, et temale kuulub kaks kinnistut, millest esimesel asub elamu ja teisel metsatukk küttepuude soetamiseks. Nimetatu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest. Varana on kostja lisaks välja toonud sõiduauto xxx (kostja sõnul ärandatud) ning mootorratta. Väljaminekutena on kostja märkinud elatise kahele lapsele summas 222 eurot ning 318 eurot kulub kommunaalmaksetele, ravimitele, toidule ja transpordile. Pangakonto väljavõttest nähtuvad igakuised kulud Telia Eesti AS-le, Elisa Teleteenused AS-le ning Eesti Energia AS-le kokku ca 67 eurot kuus. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kostjal on kulutused ka toidule ja ravimitele, samuti võib olla kulutusi transpordile arvestades kostja elukohaga. 5 Kohtu hinnangul võib eeltoodud tõenditest järeldada, et kostja majanduslik olukord on võrreldes 2014 aastaga paremaks muutunud vaatamata asjaolule, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime. Kohus arvestab veidi suurenenud sissetulekuga ning asjaoluga, et kostja on ainuosanik ja juhatuse liige oma äriühingus, mida tal 2014 aastal ei olnud. Samuti on kostja 05.08.2016 kinnistamisavalduse alusel 08.08.2016 kantud omanikuna registrisse, kui 14684,0 m2 ning 15850,0 m2 maatulundusmaa omanik xxx maakonnas. Seega ei saa pidada kostjat täiesti varatuks. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
3. Arvestades kostja majandusliku seisundiga, on kohtu hinnangul käesoleval juhul alust suurendada elatise tasumist seega kuni 180 euroni kuus. Kohtu hinnangul miinimumelatise tasumine hagejale võib põhjustada kostjale majanduslikke raskuseid ning oleks kostjat käesoleval juhul ülemäära kahjustav.
4. Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks hinnata käesoleval juhul eraldi hageja igakuiste kulude suurust. Hageja on palunud suurendada elatist miinimumsuuruseni. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole võimeline tulenevalt oma majanduslikust seisundist hagejale miinimumulatuses elatist tasuma. Samuti märgib kohus, et hageja ei ole toonud nõude esitamisel elatise suuruse muutmiseks välja asjaolu, et hageja igakuised kulutused oleksid võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 27.11.2014 otsust tuleb muuta selliselt, et kostjalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest välja mõista hageja kasuks igakuiselt elatis summas 180 eurot. 6 Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 13.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 7