Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-18688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1868

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja kui üürileandja ja kostja kui üürniku vahel oli sõlmitud äriruumi üürileping nr xxx, mille kohaselt kostja kasutab lepingus kokkulepitud tasu eest ruume kogupinnaga 406 m2, millest ruum nr 1 moodustab 240 m² ja ruum nr 2 moodustab 166 m², mis asuvad kinnistul Tallinnas, aadressil xxx paikneva hoone esimesel ja teisel korrusel. Kostja kohustus tasuma lepingu punkti 7.1 alapunktides 7.1.1 ja 7.1.2 järgi tasuma hagejale igakuist üüri ruumi nr 1 eest summas 1440 eurot ja ruumi nr 2 eest 996 eurot, mis kokku koos seaduses sätestatud maksumääras (20%) käibemaksuga moodustab 2 923,20 eurot kuus. Lepingu punkti 7.4 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda üüri hageja arvete alusel sama (arvestusliku) kuu

1. kuupäevaks. Lepingu punkti
2. alapunktides sätestatud tingimustel ja korras oli kostjal kohustus tasuda hagejale kõrvalkulude (sh lepingu punkti 8.
3. alapunktides sätestatud kommunaalteenused ja punktis 8.
4. sätestatud üldkulud ja –teenused) eest. Lepingu punkti 8.8 kohaselt tuli kõrvalkulude eest esitatud arve üldjuhul tasuda järgmise kuu ehk teenuste tarbimise kuule järgneva kuu
5. päevaks. Hageja esitas kostjale lepingu punkti
6. alapunktides sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt üüriarveid ning lepingu punkti
7. alapunktides sätestatud tingimustel ja korras 2 2-19-18688 ka kõrvalkulude arveid, millest kostja ei ole hagiavalduse kohtule esitamise päeva (27.11.2019) seisuga tasunud nõuetekohaselt vastavalt arves nr 19-5-5, arves nr 19-6-5, arves nr 19-6-18 märgitud ulatuses üüri ja kõrvalkulusid. Kohustuste rikkumisest tulenevalt võlgneb kostja hagejale
8. aasta mai- ja juunikuu üüri ning juunikuu kõrvalkulud. Seega on hagejal sissenõutavaks muutunud üüri ja kõrvalkulude nõue kostja vastu kogusummas 6 370,53 eurot, millele lisandub lepingu
9. punkti sätetel (0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest) põhinev viivisenõue. Hageja ees on kostja põhinõude võlg kokku 6 370,53 €, millest üürivõlg
10. aasta mai ja juuni kuude eest arvete nr 19-5-5 ja 19-6-5 järgi on kokku 5 846,40 eurot ning
11. aasta juunikuu kõrvalkulude võlg arve nr 19-6-18 järgi on 524,13 eurot. Hagiavalduse kohtule esitamise päeva (27.11.2019) seisuga 1 739,96 eurot. Hagejal on õigus nõuda edaspidiselt viivist protsendina võlalt kuni selle tasumiseni. Hageja palub: mõista Ropeye OÜ’lt Tehase Ärimaja OÜ kasuks välja põhivõlg summas 6 370,53 eurot; mõista Ropeye OÜ’lt Tehase Ärimaja OÜ kasuks välja hagiavalduse kohtule esitamise päeva (27.11.2019) seisuga arvestatud viivised summas 1 739,96 eurot; mõista Ropeye OÜ’lt Tehase Ärimaja OÜ kasuks välja hagiavalduse kohtule esitamise päevaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised lepingus kokkulepitud päevamääras 0,15% põhivõla summalt päevas kuni võlgnevuse tasumiseni või kuni viivisesumma võrdsustub põhinõude summaga, rakendades kahest viimati nimetatud alternatiivist seda, milline tingimus saabub ajaliselt varem, mõista kostjalt hageja kasuks välja ka hageja menetluskulud ja menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv hagiavalduselt kogusummas 600 eurot, lepingulise esindaja kulu summas 600 eurot (sh. tasu õigusabi eest 500 eurot ja käibemaks 100 eurot) 5 tunni eest. Tsiviilasjaga nr 2-19-18688 seotud hageja menetluskulud on 03.02.2020 seisuga kokku on 1200 eurot. Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista koos menetluskuludelt arvestatud ja makstud käibemaksuga. Ühtlasi kinnitas hageja, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on tehtud otseselt tsiviilasja nr 2-19-18688 kohtuliku menetlusega seoses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.05.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selguse huvides märgib vaid järgmist. Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi rahuldamisele. Kuivõrd otsuse resolutsioon peab olema üheselt selge, tuleb edasisena viivise nõude osas resolutsioonis täpsustada järgmiselt. Viivise arvestamise alguse ajaks on hagi esitamise aega 27.11.19 ja see tuleb välja mõista 0,15% päevas põhivõla summalt kuni võlgnevuse tasumiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summaga. Selliselt ei ole kohus hageja nõuet suurendanud, vähendanud ega ületanud nõude piire. 3 2-19-18688 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, hagihinda, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega, siis eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 600 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1200 eurot (600+600).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4