Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2517 Tsiviilasi X X hagi X X va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.02.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt ei ela X Xi (hageja) isa X X (kostja) hagejaga koos alates veebruarist 2019 ja sellest asjast ei võta osa lapse kasvatamisest, ei tunne huvi lapse vajadustest, s.h ei toeta rahaliselt. Lapse igakuised kulud moodustavad kokku 381 eurot, s.h eluasemekulud 83 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 7 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lasteaiale 26 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (teater, kontserdid, ujula, areng ja hobi) 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates märtsist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 381 eurot kuus. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja toetab last igakülgselt, ka rahaliselt ning peale lahutuse jõustumist 13.11.2019 hakkas lapse emale (hageja seaduslikule esindajale) kokkuleppe kohaselt, tegema panga kaudu ülekandeid lapsele elatise maksmise kohta 200 eurot kalendrikuus. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või 2 igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on kostja ja X X (tlk 3, 7) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt summas 381 eurot alates märtsist
5. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku samuti 381 eurot. Arvestades, et eelduslikult peavad vanemad oma ülalpidamiskohustust täitma võrdselt, siis hagis märgitud summast pool, s.o 190,50 eurot, tuleb kanda hageja seaduslikul esindajal ja teine pool kostjal. Seega saab hageja välja nõuda kostjalt igakuiselt elatise summas 190,50 eurot. Kohus on nimetatut ka hagejale selgitanud 18.02.2020 määruses ning täiendavalt 3 17.04.2020 kirjas (tlk 9, 27). Hageja ei ole selgitanud, miks ta nõuab kostjalt elatise väljamõistmist samas summas kui igakuised kulud kokku. Kostja on oma vastuses märkinud, et toetab oma last igakuiselt. Nii hageja seaduslik esindaja, kui ka kostja on esitanud nimetatu kohta ka pangakonto väljavõtte (tlk 23, 26). Nimetatud väljavõtetest nähtub, et kostja on hageja seaduslikule esindajale kandnud igakuiselt elatisena alates veebruarist 2019 vähemalt 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ja regulaarselt, s.o tasudes igakuiselt elatist hagejale suuremas summas, kui on tema osa vastavalt hageja igakuiste kulude suurusele. Kohtul puudub veendumus, et kostja edaspidi oma ülalpidamiskohustust täita ei kavatseks. Kuna elatise väljamõistmise eelduseks on see, et kostja ei täida piisavalt oma ülalpidamiskohustust, siis ei ole elatise väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud.
6. Kuna kohus on leidnud, et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust piisavalt ja regulaarselt, siis puudub alus elatise väljamõistmiseks ning kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4