← Eesti

2-19-13573/21

Obsah (6)§ 5§ 436§ 230§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13573 Tsiviilasi X Xi ja X

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

  1. Arvestades, et hagejad on täisealised, võiks hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja § 96 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja sugulane ehk laste vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hagejad omandavad põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpivad kutseõppe tasemeõppes; 3) hagejad ei ole üle 21-aastased; 4) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt.
  2. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on väitnud, et kostja on nende isa ja esitanud sünnitunnistused tõendamaks sama. Kostja on need asjaolud omaks võtnud ning seda asjaolu pole seega ka vaja tõendada (

§ 231lg 2).

Seega on esimene eeldus täidetud. 7. Nõude teise eelduse osas on hagejad tuginenud asjaolule, et nad omandavad keskharidust X X Gümnaasiumi 12c klassis ning on esitanud ka sellekohased tõendid. Hagejad on palunud elatise välja mõista perioodi 04.09.2019-30.06.2020 eest ehk kuni keskhariduse omandamiseni. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu 5

(9)2-19-13573 on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on teine eeldus täidetud. 8. Nõude kolmas eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hagejad olid hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 21-aasta vanused. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on ka kolmas eeldus täidetud.

  1. Neljanda eelduse puhul on vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejatele elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu väljaselgitamiseks on mh vajalik tuvastada, mis on hagejate vajadused ning kui suures ulatuses on kostja hagejate vajadusi katnud. 9.
  2. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 101 lg 1 miinimumelatis täisealisele lapsele ei kehti. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on kummagi hageja kohta 511,65 eurot kuus. Kohus on aru saanud, et kostja ei vaidle iseenesest vastu sellele, et hagejatel sellised igakuised keskmised vajadused on, vaid küsimus on üksnes selles, mis määral suudab kostja hagejatele ülalpidamist enda varalisest seisust lähtuval anda. Olukorras, kus kostja iseenesest vajaduste suurusele vastu ei vaidle, ei pea hagejad enda vajadusi tõendama. Hagejad on välja toonud, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust ning on täielikult oma ema X Xi ülalpidamisel ning kostja tasub täitemenetluses elatisvõlga, mis tekkis tsiviilasja nr 2-16105944 täitmisel. Kostja toob oma vastuses välja, et täidab hagejate suhtes ülalpidamiskohustust osaliselt viidates samuti asjaolule, et tasub täitemenetluse raames varasemalt kujunenud elatisvõlga. Antud asjaolu ei oma käesoleva asja lahendamise kontekstis iseseisvat tähendust, sest varasema tsiviilasja raames mõisteti kostjalt hagejatele välja elatis kuni täisealiseks saamiseni (s.o kuni 24.04.2019), kuid käesolevas asjas menetletakse täisealiste hagejate nõuet alates 04.09.2019 elatise väljamõistmiseks. Eelnevast lähtuvalt ei ole täitemenetluses tasutud elatisvõlgnevuse osalise tasumise näol hagejate suhtes tegemist ülalpidamiskohustuse täitmisega pärast hagejate täisealiseks saamist, vaid elatisevõla täitmisega. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, millest lähtuvalt saab asuda kohus seisukohale, et kostja on täitnud hagejate suhtes ülalpidamiskohustust ka pärast hagejate täisealiseks saamist ja/või esitatud nõude perioodil. Kostja on ka kinnitanud, et ta ülalpidamist täisealistele hagejatele pole andnud. 9.
  3. Kostja poolt kohustuse rikkumine eeldab ka täisealiste laste puhul selle tuvastamist, mis ulatuses suudavad hagejad end ise ülal pidada. Eneseülalpidamise põhimõttest lähtuvalt peab eelkõige iga isik pidama ülal end ise – töö või varaga ning igasuguse ülalpidamisnõude eeldus on isiku abivajadus – ta ei suuda end ise töö või varaga ülal pidada. Kuni
  4. a vanuse õppiva lapse puhul lähtutakse abivajaduse eeldusest. Hagejad on kinnitanud, et nad on peamiselt oma ema ülalpidamisel. Kostja on oma hagivastuses välja toonud, et hagejad töötavad ja peavad end ise ülal. Hageja II tõi välja, et teenib ettekandjana töötades kuni 150 eurot kuus töötasuna. Hageja I poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt teenis hageja I tulu perioodil 01.09.2019 - 30.04.2020 kokku 2144,72 eurot netotasuna (maha arvestatud nähtuv töötuskindlustusmakse ja kinnipeetud tulumaks). Hageja I on tõendanud, et käis X X X Estonia OÜ-s tööl üksnes perioodil 10.06.2019 – 15.08.2019 (26.05.
  5. a esitatud tõend). Hageja II 6

(9)2-19-13573 poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt teenis hageja II perioodil 01.09.2019 30.04.2020 tulu kokku 821,50 eurot netotasuna. Kostja on palunud nimetatud summadega arvestada, seega ei vaidlusta kostja, et hagejad on sellisel määral tulu teeninud. Kohtu hinnangul on põhjendamatu kostja poolt väljatoodud arvutuskäik, sest vanemad peavad lapsi ülal pidama võrdses ulatustes. Asjaolusid, mille alusel saaks sellest kõrvale kalduda, pole kostja esile toonud. Iga vanema kohustus selgub seega arvutades lapse vajadustest maha lapse enda poolt teenitud ülalpidamise ja jagades selle kahega. Kostja ei ole oma arvutustes järginud nimetatud tehete järjekorra põhimõtet ning kostja on ekslikult lähtunud arvutustes hagejate teenitud brutotuludest. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus järeldada, et hagejad ei ole võimelised end ülal pidama igakuiste vajaduste ulatuses ning vajalik on lähtuda abivajaduse eeldusest osas, milles hagejad ei ole end võimelised ise üleval pidama. 9.
  1. Kostja toob oma hagivastuses välja, et tal ei ole võimalik tasuda hagejatele elatist summas 270 eurot kuus lähtuvalt oma majanduslikust seisundist. Kostja toob välja, et tema töötasu on
  2. a 514,46 eurot kuus, tal puuduvad teised sissetulekud, kostjal on abikaasaga soetatud 1-toaline korter, millelt kostja tasub igakuist eluasemelaenu summas 168,80 eurot, kostja igakuised kulud kokku on 378 eurot ning kostjal on alaealine laps, kelle ülalpidamiseks kulub kostjal 100 eurot kuus. Kostja on tõdenud, et suudaks ülal pidada 100 euro ulatuses igakuiselt (kostja menetlusdokumendi lõpus toodud palvepunkt). Kostja on selgitanud, et muud vara, mille arvelt saaks hagejaid ülal pidada, ilma et tema enda ülalpidamise saaks kahjustatud, kostjal pole. Samas nähtub kostja poolt esitatud Xmaa Maksuameti tõendist, et kostja sissetulekud on toodud 4 kuu osas (25.05.
  3. a lisa 1 tõlge), mistõttu pole õige jagada tulusid mitte viie kuuga vaid nelja kuuga. Seega on nelja kuu peale ühe kuu keskmine sissetulek kostjal olnud 51 156,96 rubla (204 627,83 rubla ÷ 4 kuud), mis on 643,08 eurot (51 156,96 rubla ÷ 79,55). Kohus tuvastab seega kostja igakuise keskmise sissetulekuna 643,08 eurot. Muus osas pole hagejad kostja poolt toodud majandusliku seisundi osas esitatud asjaoludele vastu vaielnud, mistõttu saab kohus lugeda, et need asjaolud on hagejate poolt omaks võetud ega vaja tõendamist. Ka kostja esitatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mille kohaselt peaks kohus leidma, et kostja majanduslik seisund on parem, kui kostja poolt märgitud. Kohus kontrollis kinnistusraamatust, et hagejate poolt märgitud korter Lõime tänaval ei kuulu kostjale. Seega saab kohus lähtuda kostja poolt toodud vajadustest ja alaealise lapse ülalpidamisest, kuid arvestada kohtu poolt arvutatud keskmise kuu sissetulekuga, milleks on 643,08 eurot. Seega jääb kostjal üle enda ja oma alaealise lapse ülalpidamisest 165,80 eurot, mida kostja saab anda hagejate ülalpidamiseks. Kohus juhib tähelepanu, et kuivõrd käesolevas menetluses on tegemist täisealiste hagejatega, kellele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise määr, ei ole kohane ka võimalik väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuvastab kohus kostja enda poolt kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt, et igakuiselt 165,80 euro tasumine hagejate ülalpidamiseks ei kahjusta kostja enese ülalpidamist. Kohus on varasemalt selgitanud, miks on põhjendamatu kostja arvutuskäik, millest lähtuvalt kostja leiab, et kuivõrd hageja I ülalpidamiseks vajalikud kulud on võimalik kanda hageja I eneseülalpidamispõhimõttest ja hagejate teise vanema ülalpidamiskohustusesest lähtuvalt, puudub alus kostjalt hageja I kasuks elatise väljamõistmiseks. 7
(9)2-19-13573 Kohus, toob välja et elatise väljamõistmisel ei ole alust kõrvale kalduda 50/50 osavõlgnike proportsioonist ülalpidamist andma kohustatud isikute puhul. Käesoleval juhul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, miks peaks kohus leidma, et hagejate teisel vanemal on sedavõrd oluliselt parem varaline seisund, et ta peaks kandma suuremas proportsioonis hagejate kulusid. Vanemad on eelduslikult kohustatud pidama lapsi üleval võrdsetes osades, st nii lapse ema kui ka isa peavad mõlemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt osas, milles lapsed ei suuda end ise üleval pidada. 9.
  1. Kuivõrd hagejad on täisealised isikud, vabaneb kostja ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel asjaolust, et hagejate nõuded on ajaliselt piiritletud kindla perioodiga 04.09.2019-30.06.2020, mis on käesolevaks hetkeks lõppenud ning seega on selle perioodi eest elatis sissenõutavaks muutunud, mistõttu mõistab kohus välja hagejatele elatise ühekordselt tasutava kindlaksmääratud kogusummana. Hagejad on enda vajadustena toonud välja 511,65 eurot kuus. Perioodi eest 04.09.201930.06.2020 on eelpooltoodust lähtuvalt mõlema hageja kogu ülalpidamisvajadus 5065,34 eurot (9 kuud × 511,65 eurot + (511,65 eurot ÷ 30 päeva × 27 päeva)). Sellest tuleb maha lahutada hagejate poolt välja toodud võimekus ise endale elatist teenida. Hageja I puhul on selleks summaks 2144,72 eurot ja hageja I puhul 821,50 eurot (vt põhjenduste p 9.2). Seega arvestades hagejate võimeid endale ise ülalpidamist teenida, on hageja I ja hageja II vajadus vanemate ülalpidamise järgi vastavalt 2920,62 eurot ja 4243,84 eurot, mis tuleb jagada kahega, et saada ühe vanema kohta vajadus. Seega ühelt vanemalt perioodil 04.09.2019 – 30.06.2020 vajasid hageja I ja hageja II ülalpidamist vastavalt 1460,31 eurot ja 2121,92 eurot. Seega on hagejate vaheline vajaduste proportsioon 41% ja 59% vastavalt hagejal I ja hagejal II (iga hageja vajaduste summa jagatud mõlema hagejate vajadustega). Lähtuvalt asjaolust, et kostja võimalus tasuda elatist enese ja enda alaealise lapse ülalpidamist kahjustamata on 165,80 eurot kuus, on perioodi 04.09.2019-30.06.2020 eest kostja võimalused elatist tasuda kokku 1641,42 eurot (9 kuud × 165,80 eurot + (165,80 eurot ÷ 30 päeva × 27 päeva)). Seega ületavad hagejate ülalpidamisvajadused kostjalt (kokku 3582,26 eurot) kostja võimalusi üleval pidada rohkem kui kahekordselt. Seega isegi kui eelnevas lõigus arvestatud proportsioon hagejate vajaduste vahel oleks erinev, ei muudaks see kostja ülalpidamisvõimalust ega ka hagejate ema kontole kantavat summat. Kohus lähtub elatise kindlaksmääramisel hagejate vajaduste proportsioonist ja kostja maksevõimalusest, millest lähtuvalt kuulub perioodi 04.09.2019 - 30.06.2020 eest hagejale I tasumisele elatis summas 669,13 eurot (1641,42 eurot × 41%) ja hagejale II 972,29 eurot (1641,42 eurot × 59%). 9.
  2. Kuivõrd hagejad ei vaielnud vastu kostja poolt väljatoodud asjaoludele seoses kostja majandusliku seisundiga, ei oma asjas tähendust mh kostja konto väljavõtted, tõendid eluaseme laenu osas ja tõend vara kohta. Ka kohus ei tuvastanud, et nimetatud tõenditest tuleneks asjaolusid, mis annaks muud infot kostja majandusliku seisu kohta, kui see, mille kostja on ise välja toonud. Samuti ei arvesta kohus ka asjas esitatud sünnitõendit kostja alaealise lapse kohta, kuivõrd selle üle puudub pooltel vaidlus, et kostjal on kolmas, alaealine laps. Kuivõrd kumbki pool pole tuginenud asjaoludele, mis on vaidluse all ja omavad asjas tähendust seoses hagejate pangakonto väljavõtetega, ei arvesta kohus nendega asja lahendamisel. Asjas oli küsimuse all kui palju on hagejad teeninud ise enda ülalpidamiseks, mis nähtus ka esitatud Maksu- ja Tolliameti väljavõtetest. Menetluskulude jaotus 8
(9)2-19-13573 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 11.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lähtuvalt asjaolust, et hagejad on õigustatud oma vanematelt ülalpidamist saama osas, milles nad ise ei suuda endale ülalpidamist tagada ning kostja pole ülalpidamist hagejatele tasunud ega hagejatele ka infot jaganud enda majandusliku seisundi kohta, oli hagide esitamine põhjendatud. Kohus lähtus elatist välja mõistes kostja, kui kohustatud isiku, võimest ülalpidamist hagejatele anda, kahjustamata enese ja oma alaealise lapse tavalist ülalpidamist. Olukorras, kus hagejatel on õigus saada kostjalt ülalpidamist, kuid kostja ei ole võimeline ülalpidamist vajalikus mahus andma lähtuvalt asjaoludest, mis selgusid kohtumenetluse käigus, et kostja elab Xmaal ega suhtle sellises mahus hagejatega, et nad võiksid olla teadlikud kostja ülalpidamisvõimalustest, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja viide hagejate pahausksusele on põhjendamatu, arvestades et ka kostja ise tegi arvutuskäike, mis ei vastanud asjas esitatud tõenditele seoses enda igakuise sissetulekuga. Kohus selgitab, et hagejad ka ei pruukinud kohtusse pöördudes ilma esinduseta teada, et taskurahana teenitud töötasud tuleb arvesse võtta, mistõttu ei saa eeldada pahausksust. 12. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.