← Eesti

2-19-4195/70

Obsah (6)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 10. juulil 2020.a, Tallinnas 2-19

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.09.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 43).

  1. Vaidlus on selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvetel nr. 7 ja nr. 8 (I köide t/l 52-53, 54-55) märgitud rahasummad ning kas hageja on viidatud arvetel märgitud 3 teenuseid kostjale osutanud.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
  3. Vaidlust ei ole, et kostja on andnud hagejale 11.05.2007.a notariaalselt tõestatud volikirja nr. 3125, millise kohaselt volitab Z Z X Xt tegutsema enda nimel seoses 28.03.2007.a surnud Z Z’i pärimismenetlusega, välja nõudma ja vastu võtma kõik nimetatud isiku kinnistute, korteriomandiga, äriühingutega ja sõidukitega, ning muu varaga seonduvad alusdokumendid. Volikiri on antud tähtajaga kuus kuud ning edasivolitamise õiguseta (I köide t/l 10-11).
  4. Lisaks on kostja väljastanud hagejale 24.06.2008.a lihtkirjaliku volituse, millise kohaselt kostja volitab hagejat esindama ennast kriminaal-, tsiviil-, väärteo ja haldusasju kõigis administratiivasutustes kõigi õigustega mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule, kaebajale ja kannatanule, sealhulgas ühes õigusega hagiavalduse esitamiseks, asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt haginõudest loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi eseme muutmiseks, kompromissi sõlmimine; volituse edasiandmine teisele isikule, kohtuotsuse peale kaebuste esitamiseks, vastuhagi esitamiseks, täitedokumentide esitamiseks, sissenõudmiseks ning samuti vaidluste esitamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri on kehtiv volituse tagasivõtmiseni (I köide t/l 13).
  5. 14.01.2009.a andis kostja hagejale notariaalselt tõestatud volikirja nr. 1201 kehtivuse tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 14.01.2012.a (I köide t/l 14, 157 pöördel).
  6. 20.01.2017.a on hageja väljastanud kostjale arve nr. 7 summas 38 345 eurot. Nimetatud arve on esitatud järgmiste teenuste osutamise eest: pärimismenetlus Tallinna notaribüroo Kätlin Aun-Janisk 35 tundi summas 3 500 eurot, kriminaalmenetlus nr. 07730000440; kriminaalasi nr. 1-11-5892 (KarS § 209 lg 1 p. 2-25 lg; § 344 lg 1) 50 tundi summas 5 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09230111352 (KarS § 201), nõue 317 790 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09730000662 – OÜ V nõue 3 900 000 krooni 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-09-27596 – OÜ V avaldus OÜ Xi X suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks, nõue 3 900 000 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-13-39908 OÜ Xi Kinnisvara ja Z Z hagi T.Z, S.X vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-6176 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu võla 124 627 euro väljamõistmiseks 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-1349042 – T.Z hagi Z Z, X X vastu Z Z pärimisõiguse tuvastamiseks 50 tundi summas 5 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-40415 – Xi X hagi T.Z vastu alusetu rikastumisega saadu 30 343 euro väljamõistmiseks ja T.Z vastuhagi OÜ Xi X vastu alusetult rikastumisega saadu 12 654 euro väljamõistmiseks 35 tundi summas 3 500 eurot; tsiviilasi nr 2-16-2647 – OÜ Xi Õppekeskus hagi OÜ Xi X vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadu väljamõistmiseks 25 tundi summas 2 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-165277 – X X hagi Xi X vastu 5 592,26 euro, viivise 3 654,52 euro 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-16-5514 – OÜ Xi X kaebus kohtutäitur Mati Kadak tegevusele 10 tundi summas 1 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr 2-169824 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu tahteavalduse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; konsultatsioonid kliendiga Z Z isiklikult ja telefoni teel 10 tundi summas 1 000 eurot; muud arvel põhinevad kulud 347 eurot ja kulud, mis on seotud käsunduslepinguga (30.08.2013.a ja 05.02.2016.a laenulepingud) summas 4 500 eurot (I köide t/l 52-53).
  7. 30.08.2018.a on hageja väljastanud kostjale arve nr. 8 kogusummas 39 970 eurot. Nimetatud arve on esitatud järgmiste teenuste osutamise eest: pärimismenetlus Tallinna 4 notaribüroo Kätlin Aun-Janisk 35 tundi summas 3 500 eurot, kriminaalmenetlus nr. 07730000440; kriminaalasi nr. 1-11-5892 (KarS § 209 lg 1 p. 2-25 lg; § 344 lg 1) 50 tundi summas 5 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09230111352 (KarS § 201), nõue 317 790 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kriminaalmenetlus nr. 09730000662 – OÜ V nõue 3 900 000 krooni 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-09-27596 – OÜ V avaldus OÜ Xi X suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks, nõue 3 900 000 krooni 30 tundi summas 3 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-1339908 OÜ Xi Kinnisvara ja Z Z hagi T.Z, S.X vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-6176 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu võla 124 627 euro väljamõistmiseks 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-13-49042 – T.Z hagi Z Z, X X vastu Z Z pärimisõiguse tuvastamiseks 50 tundi summas 5 000 eurot; tsiviilasi nr. 2-13-40415 – Xi X hagi T.Z vastu alusetu rikastumisega saadu 30 343 euro väljamõistmiseks ja T.Z vastuhagi OÜ Xi X vastu alusetult rikastumisega saadu 12 654 euro väljamõistmiseks 35 tundi summas 3 500 eurot; tsiviilasi nr 2-16-2647 – OÜ Xi Õppekeskus hagi OÜ Xi X vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadu väljamõistmiseks 25 tundi summas 2 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 2-16-5277 – X X hagi Xi X vastu 5 592,26 euro, viivise 3 654,52 euro 15 tundi summas 1 500 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr. 216-5514 – OÜ Xi X kaebus kohtutäitur Mati Kadak tegevusele 10 tundi summas 1 000 eurot; kohtueelne menetlus ja tsiviilasi nr 2-16-9824 – OÜ V hagi OÜ Xi X vastu tahteavalduse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes 10 tundi summas 1 000 eurot; konsultatsioonid kliendiga Z Z isiklikult ja telefoni teel 10 tundi summas 1 000 eurot; muud arvel põhinevad kulud 347 eurot ja kulud, mis on seotud käsunduslepinguga (30.08.2013.a ja 05.02.2016.a laenulepingud koos intressiga) summas 6 125 eurot (I köide t/l 52-53).
  8. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.
  9. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kostja eelpool nimetatud arveid hagejale tasunud ei ole. Kostja on esitanud kohtule vastuväited hageja poolt esitatud arvetele ning nendel märgitud osutatud teenuste osas. Seega analüüsib kohus igat arvel märgitud teenust eraldi.
  10. Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41 leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta.
  11. Hagiavalduse kohaselt on hageja viinud läbi Z Zi pärandvara inventuuri ning selleks on kulunud 35 tundi. Kostja sellega ei nõustu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et notar on väljastanud 01.11.2012.a Z Zi pärijatele pärimistunnistuse nr. 3494, mille alusel on kostjale läinud üle pärand 1/3 suuruses mõttelises osas (I köide t/l 166-167). Pärimistunnistus ei sisalda muud vara, mis oli juba märgitud kostja poolt pärandi vastuvõtmise avalduses nr. 3124 (I köide t/l 7-8).
  12. Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk asendaja Eiliki Kadakas on 11.05.2007.a määranud hageja Z Z’i pärandvara inventuuri läbiviijaks (I köide t/l 9). Seega on tõendatud, et hagejale on tehtud kohustus viia läbi Z Z’i pärandvara inventuur. Samas nähtub viidatud 5 tõendist, et notar on määranud hagejale kohustuse esitada pärimisseaduse § 137 lg 4 nõuetele vastav pärandvara nimekiri pärimisasja lahendavale notarile hiljemalt 01.08.2007.a (I köide t/l 9).
  13. Tõendeid aga selle kohta, et hageja on pärandvara inventuuri sisuliselt läbi viinud ning koostanud vastava nimekirja ning sellele on kulunud kokku 35 tundi, kohtule esitatud ei ole. Ainuüksi kohtule esitatud 19.07.2007.a edastatud kirjad Põhja maksu- ja tollikeskusele ja Eesti Riiklikule Autoregistrile (II köide t/l 17-18) ei tõenda, et läbiviidud on pärandavara inventuur ning et sellele on kulunud 35 tundi.
  14. Hageja on edastanud 18.10.2019.a Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk’ile taotluse info edastamiseks seoses Z Z’i pärandvara inventuuriga (II köide t/l 81). Kohus leiab, et juhul kui hageja on läbi viinud Z Z’i pärandavara inventuuri, siis puudub vajadus pöörduda teabe saamiseks notari poole. Vastupidi, hagejal lasus kohustus esitada notarile hiljemalt 01.08.2007.a pärandvara nimekiri. Kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et hageja nõue summas 3 500 eurot on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu.
  15. Kostja leiab, et hageja nõue seoses kriminaalmenetlusega nr 07730000440 ja kriminaalasjaga nr 1-11-5892 on põhjendamatu ning tõendamata. Kriminaalmenetlus nr. 07730000440 on lõpetatud 17.09.2008.a määrusega (I köide t/l 20-22). Kohus leiab, et hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et on osutanud kostjale eelpool viidatud kriminaalmenetlusega ja kriminaalasjaga õigusabiteenuseid, milliste eest tal on õigus saada tasu summas 5 000 eurot. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga, et isegi juhul, kui hagejal oleks õigus tasu saada, on nimetatud nõue aegunud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, kuivõrd teenust on kostjale osutatud 2008.a. Eluliselt ei ole usutav, et hageja viivitab osutatud teenuse eest arve esitamisega ligikaudu 10 aastat.
  16. Hageja nõue seoses kriminaalmenetlusega nr. 09230111352 on kostja hinnangul alusetu. Nimetatud kriminaalmenetlus oli algatatud OÜ Xi X avalduse alusel Z Z vastu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei saanud kostja anda perioodil 14.07.2009.a kuni 02.11.2012.a hagejale volitusi ja korraldusi esindada kriminaalasjas eelpool viidatud äriühingu huve, kuivõrd kostja sai OÜ Xi X osanikuks alles 02.11.2012.a (I köide t/l 163-pöördel 164). Seega pole nimetatud kriminaalmenetlusega seotud hageja tasu nõue summas 3 000 eurot kostja vastu millegagi põhjendatud.
  17. Ka kriminaalmenetlusega nr. 09730000662 seotud hageja väidetav nõue on kostja hinnangul alusetu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oli kaasatud kriminaalmenetlusse nr. 09730000662 ning et talle oli vaja õigusabiteenust osutada. Ainuüksi arvel olev viide nimetatud menetlusele ei tõenda nõude olemasolu summas 1 000 eurot. Seega hageja nõue summas 1 000 eurot kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.
  18. Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-09-
  19. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on kostjat eelpool viidatud tsiviilasjas esindanud ning teostanud kostja nimel menetlustoiminguid (II köide t/l 21-23), siis ka see hageja nõue summas 3 000 eurot rahuldamisele ei kuulu.
  20. Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr. 2-
  21. Kohtule esitatust nähtub, et nimetatud tsiviilasjas oli hagejaks OÜ Xi Kinnisvara, kelle omanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks on hageja (I köide t/l 164 pöördel-165). Hageja ei ole välja toonud, mis teenust konkreetselt on ta kostjale osutanud nimetatud tsiviilasjaga seoses.
  22. Kohtule esitatu kohaselt on tsiviilasjas nr. 2-13-39908 hagejaks märgitud ka kostja ning hagiavalduses on kostja väidetavalt tasuta loobunud oma kaasomandi osast OÜ Xi Kinnisvara kasuks (I köide t/l 167 pöördel-169). Samas ei ole hageja oma nõuet millegagi 6 sisustanud ega põhistanud milliseid toiminguid on ta kostja huvides teostanud 1 000 euro suuruses summas. Kostja on seevastu seisukohal, et hageja on antud vaidluses tegutsenud omakasu eesmärgil. Hageja oma nõuet toetavaid tõendeid esitanud ei ole. Kuivõrd hageja nõue on põhistamata jääb see rahuldamata.
  23. Kostja ei tunnista hageja nõuet, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-13-6176, kuivõrd kostjale ei ole midagi nimetatud kohtuasjaga teada. Alates 02.07.2009.a on Xi X ainukeseks juhatuse liikmeks hageja ning seega esindas tsiviilasja nr. 2-13-6176 menetluses hageja OÜ Xi X huve seaduse alusel ning kostja õigusabiteenust hagejalt selles osas saanud ei ole. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 1 500 eurot põhjendamatu.
  24. Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-13-49042 on põhjendamatu. Kohtumenetluse käigus ei ole hageja kostjale esitanud menetluskulude nõuet. Kohus leiab, et antud juhul nähtub kostja poolt kohtule esitatud tõenditest, et tsiviilasjas nr. 2-13-49042 on kostjat esindanud X K (II köide t/l 51). Seega ei ole hageja nõue summas 5 000 eurot põhjendatud.
  25. Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-13-40415 on põhjendamatu, kuivõrd nimetatud vaidlus puudutab OÜ Xi X nõuet summas 30 434 eurot Z Z vastu.
  26. Kohtule esitatud tõenditest tuleneb, et alates 02.07.2009.a on OÜ Xi X ainukeseks juhatuse liikmeks hageja ning sellest tulenevalt on hageja eelpool viidatud tsiviilasjas osalenud OÜ Xi X seadusliku esindajana (I köide t/l 163 pöördel-164) ning kostjal puudub kohustus tasuda hagejale 3 500 eurot.
  27. Kostja väidetel on tsiviilasjaga nr. 2-16-2647 seoses talle esitatud nõue arusaamatu, kuid sellest kohtumenetlusest ei ole talle midagi teada. Nimetatud tsiviilasjas on menetlusosalisteks olnud OÜ Xi Õppekeskus ja OÜ Xi X. Kohtule esitatud eelnimetatud äriühingute registriväljavõtetest nähtub, et alates 02.07.2009.a on OÜ Xi X ainukeseks juhatuse liikmeks hageja ning OÜ Xi X osa nimiväärtusega 20 000 krooni ühisomanikeks on kostja, Z Z ja X X (I köide t/l 163 pöördel-164). Seega ei ole kostja saanud ainuisikuliselt anda hagejale volitusi OÜ Xi X esindamiseks, kuivõrd tõendid selle kohta puuduvad, et teised ühisomanikud, s.o Z Z ja X X on andnud hagejale esindusõiguse. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 2 500 eurot.
  28. Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-16-5277 on põhjendamatu, kuivõrd kostjale ei ole nimetatud kohtumenetlusest midagi teada ning kostja jääb selle juurde, et hageja on esindanud OÜ Xi X kui nimetatud äriühingu seaduslik esindaja. Kohus nõustub vastava kostja seisukohaga, kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostjat on hageja poolt teavitatud kohtumenetluse toimumisest, kohtule esitatud ei ole. Seega on hageja nõue kostja vastu summas 1 500 eurot põhjendamatu.
  29. Kohus leiab, et hageja nõue, mis on tekkinud seoses tsiviilasjaga nr. 2-16-5514 summas 1 000 eurot põhjendatud ei ole, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on antud menetluses osalenud.
  30. Hageja nõue, mis on seotud tsiviilasjaga nr. 2-16-8942 summas 1 000 eurot tõendatud ei ole. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tsiviilasjas nr. 2-16-8642 on esindatud kostja huve. Seetõttu ei ole hageja nõue summas 1 000 eurot põhjendatud.
  31. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajakulu summas 1 000 eurot, mis on tekkinud seoses kostjale osutatud konsultatsioonidega, s.h telefoni teel. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja põhistanud, kuidas on nimetatud summa kujunenud, s.o mis teemal on kostjale konsultatsiooni osutatud, millistel konkreesetel kuupäevadel ning kus on see toimunud. Seega ei ole selle nõude kujunemine järgitav ning rahuldamisele ei kuulu. 7
  32. Hageja palub kostjalt välja mõista muud kulud, s.o postikulu ja dokumenditasud, 30.08.2013.a ja 05.02.2016.a laenulepingute alusel tasutud summad ja korteriomandiga asukohas X x vald seotud võlgnevus kogusummas 6 472 eurot. Kostja vaidleb nimetatud summadele vastu.
  33. Kuivõrd kohus on eelnevalt teinud kindlaks, et hagejal ei ole kostja vastu käsunduslepingust tulenevat nõuet, siis ei ole põhjendatud ka erinevate tsiviil- ja kriminaalasjadega tekkinud postikulu ja dokumenditasude nõue kostja vastu. Tõendamata on, et nimetatud kulud on kantud kostja huvides (I köide t/l 36-39).
  34. Hageja nõue, mis on seotud hageja ja C C vahel 30.08.2013.a ja 05.02.2016.a sõlmitud laenulepingutega kostja vastu põhjendatud ei ole, kuivõrd laenulepingu pooleks ei ole olnud kostja (I köide t/l 28-29). Ainuüksi laenulepingutes olev viide, et laen väljastatakse kostja ja hageja vahelise käsunduslepingu täitmiseks, ei ole aluseks hageja nõudele. Kostja vastav kinnitus puudub. Tõendeid selle kohta, et kostja on palunud hagejal võtta laenu või et laenulepingustes märgitud summad on kasutatud kostja huvides, kohtule esitatud ei ole.
  35. Hageja on palunud kostjalt välja mõista korteriomandi asukohaga X , x tasutud võlgnevuse summas 5 000 eurot ehk 320 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et R V on tasunud 15.12.2008.a KÜ xxx Z ja C Zi võla korteri xxx vald eest (I köide t/l 27). Samuti nähtub, et hageja on teinud R V’le 15.12.2008.a ülekande summas 5 000 krooni selgitusega „makse“ (II köide t/l 34).
  36. Kohus leiab, et hageja poolt on tõendamata, et 15.12.2008.a R V’le tehtud ülekanne summas 5 000 krooni on seotud korteriomandi asukohaga x võlgnevusega. R V nõuet summas 5 000 krooni kostjale esitanud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et hageja on kostja eest tasunud korteriomandi võlgnevuse ja selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu.
  37. Kostja tugineb oma vastuväidetes ka asjaolule, et poolte vahel ei ole 27.07.2007.a sõlmitud lepingut, kuivõrd sellel puudub kostja allkiri (I köide t/l 67). Kohus leiab, et hageja seisukohad käsunduslepingu olemasolu kohta on vastuolulised, kuivõrd 19.03.2019.a esitatud hagiavalduses ei ole hageja märkinud, millal on poolte vahel sõlmitud suuline käsundusleping (I köide t/l 3 pöördel, punkt IV). 04.04.2019.a kohtule esitatud täpsustatud nõude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kirjalik käsundusleping (I köide t/l 65).
  38. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja põhinõue kogusummas 39 970 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue.
  39. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
  40. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 43.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 43 167,60 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 44. Kooskõlas

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 650 eurot (II köide t/l 123-124). Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. 8
  2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
  3. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 13 tundi 45 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 1 650 eurot (13 tundi 45 minutit x 120 eurot) ja see kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.