lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Kelly Kruusimägi EDUARD PADAR – isikukood 37504030270; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht: xxxx., viibimiskoht: xxxx; töökoht: Xxxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust Tõkend: vahistamine Kadi Sitska Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Eduard Padar
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Eduard Padarile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Eduard Padarile Harju Maakohtu 16.07.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-5778 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 27 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Eduard Padarile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates Eduard Padari kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.09.2019.a. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud Eduard Padarilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 1460 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot DNA-ekspertiisi kulu 285 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 716,40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 212,11 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Kohtuistungil süüdistatav Eduard Padar seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end süüdi. Eduard Padar nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud osas, et kannatanule kehavigastusi tekitati, kuid kaitsja ei nõustu ründevahendi ning tahtlikkuse osas. Kaitsja leidis, et nuga antud kehavigastuse tekitamisel ei kasutatud, vaid vigastus tekitati autovõtmega. Samuti märkis kaitsja, et ekspert ei ole teinud vahetult ühtegi uuringut, vaid kajastanud kirjalikke dokumente. Kui ekspert eksib sellises asjas nagu löögivahend, siis ei saa ka üheselt võtta seda, et haav ulatus kõhuõõnde, sest kui haav oleks olnud eluohtlik, siis kannatanut ei oleks paari tunni pärast haiglast koju lastud ja talle oleks osutatud üldse teistsugust abi kui toimikust nähtub. Kaitsja hinnangul saab Eduard Padarit karistada
Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Eduard Padar ning kannatanu I I viibisid 22.09.2019.a ajavahemikul 20.00 kuni 21.22 xxxxJ K kortermaja juures ning omavahelise tüli käigus lõi Eduard Padar kannatanut mingi esemega alakõhtu. Nii süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistajad M H, M P, D K, J K, K E, R M K ja J K on kinnitanud, et 22.09.2019.a toimus xxxx majas asuvas saunas, xxxx, alkoholi tarvitamine. Tunnistajad M H, K E, R M K ja J K on andnud omavahel haakuvaid ütlusi selle kohta, et 22.09.2019.a õhtul xxxx maja õues, xxxx, lõi meesterahvas I Ii kõhu piirkonda. Tunnistaja M H on oma ütlustes kinnitanud, et ta nägi, kuidas Edik läks Iu juurde ja justkui lõi Iut, nägi, et käsi liikus Iu kõhupiirkonda. Ta arvas, et Edik lõi Iut rusikaga kõhtu. Kohe pärast löömist I hüüdis, et: „Vaata, mis auk siin on“. Edik tuli ka sauna tagasi ja näitas tunnistajale verist nuga. Kui tunnistaja nägi Ediku käes verist nuga, siis ta sai aru, mis oli juhtunud. Nuga oli väiksem, kuid täpselt ta seda kirjeldada ei oska. Pärast noa nägemist ta ehmatas ja läks maja juurest minema (I kd, tlk 47-49). Tunnistaja K E andis ütlusi, et kui ta vaatas selja taha, siis nägi, kuidas Iu kõhu piirkonnast tõmmati mingi ese välja. Ta ei näinud, mis asi see oli, kuna nad olid 10 m kaugusel. Nägi halli värvi pikemat asja, aga täpsemalt ei oska kirjeldada, ta isegi ei väidaks, et see oli kindlasti nuga. Seda eset tõmbas Iu kõhust välja pikem, peenike rohelise särgiga mees. Ta ei tea, kas ta selle mehe tunneks praegu ära, aga sellel õhtul suunas ta politsei kõnealuse mehe poole. Ta ei näinud, kuhu mees selle eseme pani. Tunnistaja helistas politseisse, kuid rääkis R. Ta nägi ise ka Iu haava, see oli pimesoole piirkonnas ja haav oli selline pastakasuurune ümmargune auk kõhus. Mehe käeliigutus, kes Iut lõi, oli nii aeglane, et see pidi olema mingi terav ese, millega ta lõi. Tunnistajal on meeles, et kui nad aitasid sellel mehel autovõtmeid otsida, siis mehel oli taskutes üks terav asi, see oli taskunuga, millel olid teised asjad ka küljes nagu kruvikeeraja ja korgitser, tema meelest oli see punast värvi (I kd, tlk 57-60). Ka tunnistaja R M K andis kuriteosündmuse kohta samasisulisi ütlusi, mille kohaselt I seisis temast umbes 10 m kaugusel ja oli tema poole seljaga. Ta tegi oma auto ukse lahti ja nägi samal ajal, et mingi naine pani Iule lahtise käega näkku, seejärel läks naine majja ja kutsus mingid mehed välja. Mehi tuli õue vist kolm, kedagi ta neist ei tundnud. Nad kõik olid Iu juures, ta nägi lööki ja arvas, et üks neist lõi Iule rusikaga kõhu piirkonda. Peale lööki tõmbus I kokku ja ütles, et sai nuga. Lööja oli vist sama mees, kellele I enne autovõtmed andis, venelane, peenike. Ta helistas 112 ja kutsus kiirabi, sinna helistas ta Ki telefonilt. Vahepeal see mees, kes Iut lõi, tahtis 3 ära kõndida, ta liikus maja tagakülje suunas, aga tunnistaja ütles, et ei lähe kuhugi. Ta ei jooksnud otseselt kuhugi, võib-olla peitis lihtsalt nuga, sest politsei otsis nuga, aga ei leidnud. Mehe käes ta nuga ei näinud. Iul nägi haava, see oli ringikujuline, aga verd ei tulnud (I kd, tlk 61-64). Samu asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja J Ki ütlused, mille kohaselt kaklesid ja karjusid purjus inimesed. Põhiline karjuja oli I I. Nägi, et M ja tema tütar isegi läksid kätega Iule kallale. Seejärel läks I tema poja poole ja üks mees võttis Iul kratist kinni, mehe käsi käis kiiresti Iu alakõhu poole ja seejärel jalutas mees minema. Politsei jõudis kohale kohe. Ta ei näinud, et sellel mehel oleks midagi käes olnud. Juhtumit nägi ta oma teise korruse aknast. Meest, kes Iut lõi, ta isiklikult ei tunne, kuid sama mees käib D juures joomas (I kd, tlk 65-68). Kuigi tunnistajad M P, D K ja J K ei näinud I Indi ja Eduard Padari vahel toimunut vahetult pealt, on kõik kolm kinnitanud, et viga saanud isikuks oli I I. Tunnistaja M P ütluste kohaselt oli saunas Edik ehk Eduard Padar ja tema naine L. Mingi hetk nägi, et I ja Ediku naine L olid Ediku autos, roolis oli I. Ta ei näinud, mis juhtus Ediku ja Iu vahel, sest kui ta õue läks, oli juba kiirabi kohal (I kd, tlk 50). Tunnistaja D Ki ütlused kinnitavad samuti, et saunas oli ka Eduard Padar, kuid ta ei näinud kui Edik läks selle mehe juurde, nägi alles siis, kui Edik edasi-tagasi jooksis ega teadnud kuhu minna. Paks mees hoidis kõhtu kinni, oli küürakil ja läks maja otsa suunas. Edikul on alati kaasas väike punast värvi taskunuga, komplektis korgitseri ja muude tarvikutega. Ta ei näinud, et Edik oleks löönud paksu meest, aga ta arvab, et lõi. Kohale tuli kiirabi ja politsei. Politsei otsis nuga koos koeraga, kuid seda ei leitud. Meesterahvas, kes viga sai, oli umbes 23aastane, kehaehituselt tüse, kõht ees, jalas olid tal tumedad, joonelise-täpilise mustriga püksid ja seljas punane särk, kollase-mustaga töömehejope, millel kiri „TIKI“ (I kd, tlk 51-52). Ka tunnistaja J K ütluste kohaselt ta ei näinud, kas Edik paksu meest lõi, kuid mingi hetk tulid D, M ja tema tütar sauna ja ütlesid, et Edik oli paksu noaga löönud ja see paks oleks peaaegu ära surnud (I kd, tlk 53-54). Süüdistatav Eduard Padar ei eita, et just tema lõi kannatanut. Samas ei kinnita Eduard Padar oma ütlustes, et ta kannatanut noaga oleks löönud, vaid tema ütluste kohaselt lõi ta teda rusikaga kuhugi keha piirkonda, täpselt ei tea, kuhu ta teda tabas. Tal ei olnud taskutes mitte ühtegi teravat asja, ainus asi oli autovõti. Ta ei mäleta, et oleks terava esemega löönud, võib-olla oli mehel endal terav ese käes ja ta võttis selle käest ja lõi teda sellega. Süüdistatav ei saanud ka aru, et see mees oleks viga saanud. Mees, kellega ta rüseles, oli tugeva kehaehitusega, aga muud ei suuda meenutada. Ta ei mäleta täpselt, mis juhtus, oli liiga purjus, kõik olid joobes. Ta arvab, et kui ta oleks noaga või kruvikeerajaga löönud, siis ta oleks püüdnud sealt lahkuda, aga ta ei lahkunud, vaid istus saunas edasi (I kd, tlk 113-115). Kannatanu I I on andnud ütlusi selle kohta, et sauna tulid ka Eedi või Ediku-nimeline mees ja naine, kes olid venelased. Ta oli õues ning ajas Riga juttu, kui vene keelt kõnelev naisterahvas läks oma autosse ja hakkas tagurdama. Kannatanu jooksis juhiukse juurde, tegi ukse lahti ja võttis võtmed süütelukust. Naine kutsus oma mehe õue. Kannatanu hakkas mehega vaidlema ning viskas autovõtmed sellele mehele vastu rinda. Siis tuli mees talle kallale, võttis rinna eest riietest kinni ja tõukas teda. Tema samuti tõukas meest, mille peale mees ärritus ja võttis tagataskust mingi asja ja lõi sellega ühel korral talle kõhtu. Ta ei näinud, mis asi see oli, kuid arvab, et nuga. Löögikohast jooksis verd. See mees, kes teda lõi, käis pärast tema löömist maja koridoris, aga oma auto juures ei käinud. Seda, kuhu mees noa pani, ta ei tea. Mees, kes teda lõi, oli pikemat kasvu, kõhna, rääkis vene keeles. Politsei võttis kinni selle mehe, kes teda lõi (I kd, tlk 10-11, 17-25). Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli konflikt ning viimane lõi kannatanut alakõhtu. Tunnistaja M H ütles, et lööjaks oli Edik. Tunnistajad M P ja D K selgitasid, et Ediku pärisnimi on Eduard Padar. Tunnistaja K E kirjeldas oma ütlustes, et isik, kes Iult eset kõhust välja tõmbas, oli rohelise särgiga mees, pikem, peenike. Ka tunnistaja R M K andis ütlusi, et lööjaks oli peenikese kehaehitusega venelane. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 22.09.2019.a kell 21.25 sündmuskohal kinni Eduard Padar (I kd, tlk 102-103) ning isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et Eduard Padaril oli kuriteo toimepanemise järgselt seljas helerohelist värvi T-särk, millele viitas tunnistaja K E oma ütlustes (I kd, tlk 104112). Kuriteosündmuse toimumist 22.09.2019.a ajavahemikul 20.00 kuni 21.22 tõendab ka 4 26.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on Häirekeskusele tehtud kõned 22.09.2019.a kl 20.14, kl 20.11 ja kl 21.22 aadressilt xxxx. Viimasest kõnest nähtub, et Häirekeskust on teavitatud noorest meesterahvast, kes on xxxx kortermaja juures saanud nuga (I kd, tlk 8-9). Vaidlust ei ole, et löögi tagajärjel sai kannatanu vigastada. I Iil tuvastati tervisekahjustus PERHis, kuhu kannatanu viidi kiirabiga 22.09.2019.a erakorralise meditsiini osakonda ja tema ravi jätkus II kirurgia osakonnas. Kannatanul tuvastatud vigastused on tõendatud suuliste tõenditega, sh kannatanu enda ütlustega kui ka tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Patsiendi EMO kaardist nähtub, et I I saabus 22.09.2019.a kiirabi eelteavitusega SA PERH EMO-sse, kus tal diagnoositi rünne terava esemega, lahtine kõhu-, selja alaosa ja vaagnahaav ja muude kõhuõõnesiseste elundite vigastus (I kd, tlk 28-30). 22.09.2019.a SA PERH kompuutertomograafia uuringust selgub, et kõhu eesseinas on paremal kesk-alakõhu piiril (nabast veidi madalamal) jälgitav noakäik, mis ulatub vähesel määral läbi kõhu sirglihase Iraabdominaalsele; selles piirkonnas jälgitavad peensoolelingud. Peensoolevigastust täielikult välistada ei saa (I kd, tlk 31). Kannatanu I Iil esinenud vigastused on fikseeritud ka 23.09.2019.a isiku läbivaatusprotokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et kannatanul on kõhul, naba all umbes 1 cm pikkune lahtine haav, mis on plaastriga kaetud (I kd, tlk 13-16). Kannatanule tervisekahjustuse tekitamist 22.09.2019.a ja selle eluohtlikkust kinnitab isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 19E-PÕI0176, mille eksperdiarvamuse kohaselt esines kannatanul kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhul koos kõhu sirglihase vigastusega. Tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal löögist teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga. SA PERH erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi andmetel on haava pikkus umbes 1 cm, mis vastab orienteeruvalt tervisekahjustuse tekitamiseks kasutatud torke-lõikevahendi teralaiusele. I Iil esinev tervisekahjustus on eluohtlik, kuna tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga. I Iil tuvastatud tervisekahjustuse paranemine kestab orienteeruvalt neli kuni kuus nädalat (I kd, tlk 35-36). Käesoleval juhul on vaidlus selles, millise esemega on kannatanule tervisekahjustus tekitatud. Süüdistatav on väitnud, et tal ei olnud taskutes mitte ühtegi teravat asja, ainus asi oli autovõti. Ka ei mäleta, et ta oleks terava esemega löönud, kuid möönab, et kui kannatanul endal oli terav ese käes, võis ta selle mehe käest võtta ja lüüa teda sellega. Kaitsja on kohtuistungil viidanud, et kehavigastuse tekitamisel ei kasutatud nuga, vaid autovõtit ning seetõttu süüdistatav ei adunud, et teraosa võib tekitada vigastuse. Samuti viitas kaitsja ekspertiisi puudulikkusele, kuna ekspert ei ole teinud vahetult mitte ühtegi uuringut, vaid kajastanud PERH-i dokumentatsiooni ning ekspert ei ole teinud ühtegi lisatoimingut, et tuvastada, kas see oli torkehaav, lõikehaav või torkelõikehaav, mistõttu on ekspert eksinud ka löögivahendi osas. Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega ekspertiisi läbiviimise kohta. Ekspertiisi määramine on nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Ekspertiis on nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. Antud juhul oli tõendamisvajadusest lähtudes määratud ekspertiis, saamaks vastust I Iil esinevast tervisekahjustusest. Nõuded, millele ekspertiisiakt kriminaalmenetluses peab vastama, näeb ette KrMS § 107. KrMS § 107 lg 3 sätestab, et ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringute kirjeldus (p 1) ning uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (p 2). Sama paragrahvi kuuendast lõikest tulenevalt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus. Kohus on seisukohal, et isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt on lubatav ja usaldusväärne tõend. Erinevalt kaitsjast, on kohus seisukohal, et ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 lg 3 nõuetele, kuna koostatud ekspertiisiaktis on loetletud ekspertidele esitatud dokumendid, ekspertiisimääruses 5 sisaldunud andmed ja eksperdile esitatud küsimused. Seejärel on ekspertiisiakti kirjeldavas osas nii uuringute kirjeldus kui ka eksperditulemuste hindamise andmed ja arvamuse põhjendus. Ekspert kirjeldas I Iil tuvastatud vigastused ning põhjendas, mille alusel ta jõudis sellistele järeldustele (nt põhjendas ekspert, et arvestades vigastuse morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, on tegemist teravale vägivallale iseloomuliku tervisekahjustusega, mis võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga). Kohtul ei ole mingisugust alust eksperdiarvamuses kahelda, kuna see on kooskõlas kohtule esitatud ja ekspertiisis kajastatud SA PERH patsiendikaardi ja uuringutega. Samuti on see kooskõlas kannatanu I Ii ütlustega, et süüdistatav lõi ühel korral mingi esemega, mis võis olla nuga. Tunnistaja M H ütluste kohaselt nägi ta nii süüdistatava poolt kannatanule kõhupiirkonda löömist, kui ka süüdistatava käes väiksemat nuga, mis oli verine. Tunnistaja K E on oma ütlustes selgitanud, et löögihetke ta ei näinud, kuid nägi, kuidas kannatanu kõhust tõmmati mingi ese välja. Tunnistaja R M K andis ütlusi, et üks mees lõi kannatanut kõhu piirkonda ja löögi järel kannatanu kohe ütles, et ta sai nuga. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes, kuna need haakuvad omavahel ja on kooskõlas ka kirjalike tõenditega. Kaitsja on viidanud istungil, et kuna tema ei ole suutnud tuvastada, et süüdistatav oleks pärast sündmust siseruumides käinud, siis tunnistaja ütlused noa nägemise kohta on asjakohatud. Sellised kaitsja väited näitavad kohtu hinnangul seda, et kaitsja ei ole süüvinud kriminaalasja materjalidesse, kuna ka süüdistatav on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et kui ta oleks noaga või kruvikeerajaga löönud, siis ta oleks püüdnud sealt lahkuda, aga ta ei lahkunud, vaid istus saunas edasi. Seega on süüdistatav ise kinnitanud oma ütlustes, et läks pärast kuriteosündmust sauna tagasi ning seetõttu on kohtu hinnangul võimalik ja täiesti usutav, et ka tunnistaja nägi süüdistatava käes verist nuga, mis kinnitab veelkord tunnistaja M. H ütluste usaldusväärsust. Sealjuures märgib kohus sedagi, et kaitsja väited selle kohta, et üheselt ei saa väita, et haav kõhuõõnde ulatus, sest kui haav oleks olnud eluohtlik, siis süüdistatavat ei oleks paari tunni pärast haiglast koju lastud ja talle oleks osutatud teistsugust abi kui toimikust nähtub. Kohtule jääb selgusetuks, millistele kriminaalasja materjalidele kaitsja tugineb, sest kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest, s.o patsiendi EMO kaardist nähtub tõesti, et kannatanu on EMO-st välja kirjutatud 23.09.2019.a kell 01.41, kuid suunatud edasiseks raviks II kirurgia osakonda, mitte saadetud kodusele ravile, nagu kaitsja viitab. Puutuvalt kaitsja väiteid autovõtmega löömise kohta, siis selline asjaolu on juba eelnevalt kohtus uuritud tõenditega ümberlükatud, kuid kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et võtmega sellise tervisekahjustuse, kõhuõõnde ulatuva haava, tekitamine ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Arvestades nii süüdistatava kui ka tunnistajate D Ki ja J K ütlusi kannatanu kehaehituse kohta, mis nähtub kohtule ka isiku läbivaatuse protokolli juures olevast fototabelist, siis ei oleks suutnud tavaline autovõti tungida läbi rasvkoe, kõhulihaste, mis paiknevad kõhuõõne eesseinas ning ulatuda kõhuõõnde ja tekitada kannatanule süüdistusaktis märgitud vigastust. Isegi kui asuda seisukohale, et kuriteo toimepanemise vahendiks oleks olnud võti, siis oleks ekspertiisiaktis märgitud vigastuste tekitamiseks pidanud löömisel rakenduma oluliselt suurem jõud, kui kaitsja kohtuistungil väitis.
Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et I Ii eluohtlik tervisekahjustus oli saadud süüdistatava Eduard Padari poolt ühel korral noaga löömise tagajärjel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Isiku ekspertiisiakt nr 19E-PõI0176 kohaselt kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhul koos kõhu sirglihase vigastusega, on eluohtlik tervisekahjustus. Ka senine 6 kohtupraktika on lugenud eluohtlikuks kõhuõõnde ulatuva tõke-lõikehaava (RKKKo 3-1-1-4013). Seega leiab kohus, et kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhul koos kõhu sirglihase vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist oli kõhuõõnde ulatuva haavaga, mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegu tagajärjega põhjuslikult seotud, kuna süüdistatava teoga – ühel korral kannatanule noaga löömine kõhuõõnde – tekitati kannatanule raske tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Järgmisena hindab kohus Eduard Padari tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul tervisekahjustus – kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhul koos kõhu sirglihase vigastusega. Kõhuõõs on teadaolevalt elutähtis piirkond. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga inimest elutähtsasse piirkonda lüües, tekitatakse talle kehavigastusi. Lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda, pidi lööja arvestama mistahes tagajärjega, sh inimese surma põhjustamisega. Käesoleval juhul pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks Eduard Padar saanud loota, et noaga kõhu piirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul ohtu elule. Kuid süüdistataval oli kannatanu seisundist täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine pärast löömist, s.t ta ei tundnud tekitatud kahjustuse vastu mingit huvi ning naases sauna kuni politseipatrulli saabumiseni. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Seega esinevad süüdistatava Eduard Padari käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale Eduard Padarile süüks arvatud teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatava Eduard Padari poolt toime pandud tegu vastab
lg 1 p 1 tunnustele, on õigesti kvalifitseeritud ja ta tuleb
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Kuivõrd
118 lg 1 p 1 näeb ainsa võimaliku karistusliigina ette vangistuse, tuleb Eduard Padar nimetatud sätte alusel mõista karistuseks vangistus. Hinnates Eduard Padari süü suurust
Seda põhjendab kohus asjaoluga, et kannatanu vigastus, mis on kajastatud kohtule esitatud meditsiiniasutuste dokumentides kui ka ekspertiisiaktis, oli eluohtlik, tekitatud tervisekahjustuse paranemine kestab neli kuni kuus nädalat. Kohus arvestab ka vigastuse tekitamise Iensiivsust ning asjaolu, et süüdistatav sooritas ühe löögi ehk tema rünne kannatanu vastu ei olnud korduv. Samas tegi ründe ohtlikuks asjaolu, et noalöögiga seadis süüdistatav tõsisesse ohtu kõige väärtuslikuma õigushüve ehk kannatanu elu. Samuti ei saa kohus süü suuruse hindamisel jätta ka tähelepanuta fakti, et Eduard Padar on isikuks, kellel on kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammääras. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks 7 piisav. Prokurör pidas põhjendatuks taotleda Eduard Padari karistamist vangistusega 6 aastat ning kohus ei pea vajalikuks mõista rangemat karistust. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus Eduard Padarile karistuseks 6 aastat vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Seega ärakandmisele kuulub 4 aastat vangistust.
lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Arvestades, et käesolevalt Eduard Padarile inkrimineeritud kuritegu on toime pandud 22.09.2019.a, s.o pärast Harju Maakohtu otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, siis tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 16.07.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-195778 mõistetud ärakandmata karistuse – 5 kuud ja 27 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Eduard Padar on viibinud vahi all alates 22.09.2019.a, mistõttu tuleb
Toimunud kohtuistungil on süüdistatav palunud jätta tema suhtes karistus tingimisi kohaldamata. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Eduard Padaril on kaks kehtivat kriminaalkaristus ning antud kuritegu on toime pandud katseajal. Seega välistab juba süüdistatava isik tema suhtes karistuse kohaldamata jätmise. Antud juhul leiab kohus, et puuduvad igasugused alused (eelpool käsitletud teo ja tagajärgede raskust, süü suurust, aga ka süüdlase isikut arvestades) isiku tingimisi karistuse kandmiselt vabastamiseks ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Eduard Padari menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, DNA-ekspertiisi teostamise kulu, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Eduard Padari riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 226,80 eurot (I kd, tlk 146-147, 152-153) ning kohtumenetluses 489,60 eurot (II kd, tlk 14-219). Seega kokku 716,40 eurot. Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasudeks: DNA-ekspertiisi teostamise kulud summas 684 eurot (I kd, tlk 90) ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot (I kd, tlk 37). Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tulemused toetavad Eduard Padari süüküsimust puudutavat tõendikogumit. Terariistadele DNA-ekspertiisi teostamine oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuigi ekspertiisi tulemusena süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid otseselt ei kogutud. Puutuvalt DNA-ekspertiisi kulusse märgib kohus, et ekspertiisiakti nr 19E-GE0971 ekspertiisi maksumuse õiendi (I kd, tlk 90) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 12. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiks esitatud viis objekti, millelt võeti 6 proovi (I kd, tlk 8 87 pöördel), mistõttu oli tegemist 5 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega DNA-ekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub kohtu hinnangul ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr 19E-GE0971 põhjendatud maksumus 5x57, s.o 285 eurot. Ülejäänud DNA-ekspertiisi kulu, summas 399 eurot, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Eduard Padar on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Eduard Padari resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Eduard Padarilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1460 eurot, teostatud ekspertiiside tasud summas 369 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 716,40 eurot. Seega kokku tuleb Eduard Padarilt välja mõista menetluskulud summas 2545,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Eduard Padarile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 212,11 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1) ning muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2). Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuv CD-plaat tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 9 Eduard Padarile kuuluvad sinise käepidemega taskunuga, roheline nuga, punane taskunuga, 2 paari kääre, T-särk, rannajalatsid, musta värvi püksid ja 2 sokki (asuvad PPA asitõendite hoidlas) tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Eduard Padarile, kuna tema on nimetatud asjade seaduslik valdaja. Kuivõrd süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkendit, vahistamine, ning Eduard Padar asub xxxx, siis tuleb eelpool nimetatud asjad hoiustada Eduard Padari kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Teavitamine Kuna kannatanu I I on avaldanud soovi (I kd, tlk 151), et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, siis kohus KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel teeb otsusesse ka vastavasisulise märke, et kannatanule edastataks ohu korral info Eduard Padari ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Aulike Salo Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.