) § 184 lg 2 p 2,
Lõplikuks karistuseks määrati isikule 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajal on Paap Palmeos kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 21 alusel keelati Paap Palmeosel käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine.
p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 14.05.2020.a. Kohtuotsus jõustus 30.05.2020.a Lk 1 / 3 1-20-667 23.07.2020.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt kriminaalhooldusalune Paap Palmeos on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Temalt ei ole olnud võimalust võtta kirjalikke selgitusi, kuna isik ei ole kriminaalhooldusesse ilmunud. Kuna Paap Palmeosega ei ole ühtegi kohtumist toimunud, ei ole olnud võimalik lisakohustuse kontrolle ja teisi kriminaalhoolduse toiminguid läbi viia. Kuna isik ei ilmu esindusesse registreerimistele ja ta ei olnud ka kodukülastuse ajal kättesaadav, siis ei ole kriminaalhooldustöö tegemine Paap Palmeosga võimalik ja kriminaalhooldusametnik taotleb kohtult korduva registreerimiskohustuse rikkumise tõttu karistuse täitmisele pööramist
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik taotluse juurde ja taotles karistuse täitmisele pööramist. Paap Palmeos selgitas toimunud rikkumise asjaolusid ja tunnistas registreerimiskohustuse rikkumisi seoses isikliku eluprobleemidega, mille kõigi lahendamine talle käib üle jõu. Ta lubas end kätte võtta ja palus karistust mitte täitmisele pöörata. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse, kui kõige raskema karistuse, kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Seega on ka mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud vaid juhul, kui puuduvad muud võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks läbi kriminaalhoolduse. Kohtul on käitumiskontrolli tingimuste rikkumisele reageerimisel lai kaalutlusõigus. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmisel tuleb kohtul arvestada nii rikkumise raskust, süüdlase põhjendust kui suhtumist sellesse. Meetme valikul peab kohus hindama süüdlase käitumist katseajal tervikuna, mitte ainult erakorralises ettekandes etteheidetu suhtes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-12, p 13). Paap Palmeosele on mõistetud vangistus 3 aastat, 11 kuud ja 27 päeva, millest ta on tingimisi vabastatud nelja aastase katseajaga. Katseajast on käesolevaks ajaks nö läbitud ~ 2 kuud. Erakorralisest ettekandest võib järeldada, et tänu korduvatele registreerimiskohustuste rikkumistele ei näe ametnik võimalust kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks. Kuigi Paap Palmeos on kriminaalhooldusel olles rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. Kohus küsis istungil kriminaalhooldajalt seisukohta, selles osas kui kohus rikkumisele reageerimisel pikendaks katseaega. Kriminaalhooldaja nõustus ja nõustus ka süüdimõistetu, et 2 kuud pikendataks katseaega. Kohus leiabki, et rikkumistele tuleb reageerida kohaselt katseaja pikendamisega 2 kuu võrra. Lk 2 / 3 1-20-667 Karistuse võib täitmisele pöörata ainult siis, kui kriminaalhooldusega ei ole võimalik mõjutada isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. P. Palmeos ilmselt ei ole suutnud isikliku elu probleemide kuhjumise osas orienteerida vajalikes tegevustes kohaselt ja oli istungil seetõttu ka meeleheitel. Kohus arvestab seda, kuid rõhutab, et edaspidi peab süüdimõistetu suutma täita kohtu poolt määratud nõudeid korrektselt ning lahendus oleks seegi kui püüab otsida lahendusi kriminaalhooldajaga asju arutades, et saada võitu või üle raskest seisust. Teatud ummikusse jõudmist võib kinnitada ka ehk piisavate oskuste või hariduse puudumine, et probleeme osata lahendada ilma, et need isikut emotsionaalselt ülemääraselt ja liigäreva seisundi tekkimisega ei suunaks ummiku suunas. Abiks võiks olla ka psühholoogi või psühhiaatri poole pöördumise soovitamisest, kui kriminaalhooldaja leiab, et tema nõust jääb väheks. Probleeme ei saa keegi, sh kriminaalhooldaja, lahendada P. Palmeose eest ise, samas on võimalik suunata ja aidata iga sotsiaaltööd tundva isiku poolt P. Palmeost vastavalt, et ta ise seda piisava tahtejõu korral rahuldavalt ja õigesti suudaks teha või kohast abi otsiks. Paap Palmeos on käesoleval ajal 29 aastane noor mees, keda pole varem kuritegude toimepanemise eest karistatud. Ehkki on karistatud väga raskete kuritegude eest ja seetõttu on isikul ka pikk katseaeg antud. Istungi käigus kujunes kohtul siseveendumus, et tegemist on isiksusega, kes vajab täiendavat tuge ja juhendamist kriminaalhoolduse alguses ning pikk katseaeg on veel läbimata. Ta ei ole karistusregistri andmetel uusi süütegusid toime pannud. Kohus annab Paap Palmeosele võimaluse alustada koostööd kriminaalhooldusametnikuga, et tagada tema edasine seadusekuulekas käitumine vabaduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Paap Palmeose suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine ja tema edasise seadusekuuleka käitumise tagamine võimalik ilma karistust täitmisele pööramata, samas rikkumistele tuleb reageerida preventiivsetel kaalutlustel – et isikus ei tekitaks see karistamatuse tunnet ja see oleks ka võrdnekohtlemine kõigi kriminaalhoolduse all olevate isikute suhtes, sest igale rikkumisele tuleb reageerida. Antud juhtumil kohane reageering on katseaja pikendamine 2 kuu võrra. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.