← Eesti

2-18-6831/33

Obsah (8)§ 436§ 438§ 232§ 162§ 177§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 6. juuli 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja k

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: - kostja kasutab hageja kinnistul asuvat teed (pikkusega 253,06 m vastavalt hageja esitatud plaanile tl 104), pääsemaks ligi oma kinnistul (Biotiigi kinnistu) asuvatele biotiikidele ja majandustegevuseks vajalikele seadmetele. Kostja kasutab teed läbimiseks sõiduautoga, vastavalt 01.02.2019 ärakuulamisel kostja antud selgitusele tehakse seda 1-2 korda nädalas, korra kvartalis käib prügiauto ning korra poolaastas viiakse ära reovett; - kostja on kõnealust teed kasutanud aastaid, alates 20.12.2016 on hageja nõudnud selle eest tasu, mida senini kostja maksnud ei ole (puudub kokkulepe summas). Järgnevalt analüüsib kohus, kas ja millises ulatuses võib kostjal olla kohustus hageja kinnistu kasutamise eest tasu maksta ning kas hageja õiguskaitsevahendid on asjakohased.
  2. Põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS § 32 lõige 2 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Lisaks sätestab AÕS § 68 lg 1, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lõike 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Eratee omaniku õigused peavad olema kaitstud ning tema omandit tohivad seda kasutada kas tema nõusolekul vm seadusest tuleneval õiguslikul alusel. Sellised alused saavad olla kas eraõiguslikud (nt AÕS juurdepääsu sätted) või avalik-õiguslikud (ehitusseadustik, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), aga ka kostja viidatud ÜVVKS). 5

(9)Tsiviilasi nr 2-18-6831 Kohus ei jaga kostja seisukohta, nagu annaks ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 temale õiguse hageja kinnistut piiranguteta ja tasu maksmata kasutada. Nimetatud säte kehtestab piirangud tegevusele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitise kaitsevööndis. Keskkonnaministri 16.12.2005 määruse nr 76 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ kohaselt on sellise ehitise kaitsevöönd vahemikus 2-5m ehitisest endast (torustike puhul telgjoonest) mõlemale poole ning asjas puudub vaidlus selles, et ei torustike ega biotiikide vm ehitiste kaitsevöönd hageja kinnistule ei ulatu. Seetõttu on arusaamatu kostja käsitlus kõnealuse sätte prevaleerimisest eelpool viidatud asjaõigusseaduse sätete ees, kuivõrd ÜVVKS normidel puudub igasugune puutumus hageja kinnistuga. Kaitsevööndi kehtestamise mõte oli seadusandja poolt puhuks, kui vastav ehitis jääb võõrale, s.t vee-ettevõtjale mittekuuluvale või ka nt avalikus kasutuses olevale, kinnistule. Kaitsevööndi olemasolu ei anna õigust tasuta juurdepääsuks sellele suvalisest suunast ja suvalist teed pidi, vastupidine tõlgendus viiks olukorrani, kus vee-ettevõtja võiks sõita kõigil ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitist ümbritsevatel erakinnistutel ettekäändega, et soovitakse välja jõuda vastava ehitiseni. Pealegi ei soovi hageja teha ega tee mingeid takistusi kostjal oma kinnistuni ja sel asuvate ehitisteni pääsemiseks. Kuna kokkulepe poolte vahel puudub, hageja ei ole nõus enda kinnistu tasuta kasutamisega ning ka ühestki muust seadusest või selle alusel antud õigusaktist ei tulene õigust tee kasutamiseks, ei saa kostja käitumist õiguspäraseks pidada. Hageja kinnistule ei ole seatud sundvaldust, mida kohus on menetluses pooltelt uurinud. Samuti ei ole kõnealuse tee näol tegemist kinnistuomaniku poolt avalikkusele suunatud funktsiooniga teega ehitusseadustiku § 92 lg 8 mõttes. Nimetatud sättest ei tulene, et kui omanik tee kasutamist ei takista, võib igaüks seal vabalt mootorsõidukiga liikuda. KeÜS § 33 lg 1 ja 3 järgi võib erateid kasutada seaduses sätestatud ulatuses, kusjuures omaniku nõusolekut eeldatakse (omanik ei või keelata) vaid juhul, kui selline liiklemine toimub jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole omanikule koormav. Sellises faktilises ja õiguslikus olukorras nõustub kohus hagejaga, et tema õiguste rikkumiseks saab pidada seda, et kostja kasutab tema kinnisasja tasuta. Hageja ei ole mõistetavatel põhjustel nõudnud kinnisasja kasutamise keelamist. 14. VÕS § 1037 lg 1 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit muuhulgas kasutamise teel rikkunud isik hüvitama õigustatud isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid kasvõi kulude kokkuhoiu näol. Käesoleval juhul on see ilmne, sest hageja on hoidnud kostja kinnistule juurdepääsuks vajaliku ja tema enda kinnistul asuva tee sõidukorras, selleks ka talvist lumekoristust korraldades. Kostja on neid hüvesid tasu maksmata kasutanud juba aastaid, teenides samal ajal aktsiaseltsina tulu osutatavate teenuste eest. Arvestades asjaolusid, et - hageja on esitanud tõendi, et ühe kuu (jaanuar) lumelükkamise arve oli 2019.aastal kogu kinnistu kohta 576 EUR (tl 43) ja kostja ei ole seda vaidlustanud; - hageja tasub kogu kinnistu eest maamaksu 156.85 EUR aastas, kostja ei ole seda vaidlustanud; - võrreldes esialgsele hagita avaldusele lisatud kinnistu plaani (tl 8) hiljem esitatud lähivaates plaaniga (tl 104) tuleb lugeda tõendatuks, et kostja on sisuliselt tema kinnistule avalikult kasutatavale teelt viiva (punasega tähistatud) tee ainukasutaja, sest hageja saab oma ehitistele ligi mujalt, samuti, ja et kinnistu üldplaani vaadates võib kostja kasutatav tee olla ca 1/3 kõigist kinnistul asuvatest teedest, mis hooldamist vajavad; - kostja kasutuses ja hageja kinnistul asuvat teed on vajalik sõiduautoga läbitavana hoidmiseks hooldada nii talvel kui suvel, tee seisukorda kevadeti iseloomustab kostja esitatud foto tl 69. Seega on põhjendatud ka tee renoveerimine, truupide korrastamine ja võõrastele 6
(9)Tsiviilasi nr 2-18-6831 ligipääsu takistamiseks kinnistu piiramine aiaga ning väravate rajamine, milline tegevus on kulukas (maksab kümneid tuhandeid eurosid (tl 44-45, 120). Oluline on märkida, et poolte kinnistute piiril asuv värav jääbki vaid kostja kasutusse, on mõistlik ja põhjendatud, et ühe kuu kasutustasu/kasutuseelis on kostjale 50 EUR ja kuivõrd hageja on esmakordselt nõudnud tasu maksmist kinnistu kasutamise eest detsembri lõpus 2016, on kuni kohtulahendi tegemiseni väljamõistetava kasutuseelise suurus 42 kuu eest (jaanuar 2017 – juuni 2020 kaasa arvatud) 2100 EUR. Kostja kompromissettepanekus tuginemine kasutustasu määramisel maamaksule ei tule eelviidatud asjaolusid silmas pidades kõne alla (kulutused seoses teega, mida kannab ja peaks kandma kinnistu omanik, on sadades kordades suuremad). 15. Tulevikku suunatuna on hageja esitanud nõude kahju hüvitamiseks VÕS § 136 lg 5 järgi, paludes tuvastada kostja nõusolek lepingu sõlmimiseks vaidlusaluse tee kasutamiseks, mille tingimused on määratud AÕS § 156 ehk juurdepääsu sätete alusel. Sellist võimalust nägi ette Riigikohus oma lahendis asjas nr 2-15-18478 (p 14) ning kohtu hinnangul on seda mõistlik kohaldada ka käesoleval juhtumil. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on õigusvastaselt tekitanud hageja kahju tema omandi rikkumisega (kasutades tasuta hageja kinnistut) VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 136 lg 5 näeb ette võimaluse kahju hüvitamiseks muul viisil, mh võimalusega sõlmida leping. Puudub alus arvata, et kostja lõpetaks hageja kinnistu kasutamise senisel viisil, kuid samas ei ole kostja enam kui kolme aasta jooksul nõustunud mõistliku tasu maksmise ega kokkuleppe sõlmimisega. Seega on õiglane sõlmida n-ö leping kohtulahendi kaudu, tuvastades kostja vastavad nõusolekud lepingu sõlmimiseks (aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5) hagis määratud tingimustel – tasu 50 EUR kuus, makse järgneva kuu eest tehakse eelmise kuu esimeseks kuupäevaks ette, hageja kohustub tagama juurdepääsu kostja kinnistule aastaringselt ja hoidma seda sõiduautoga läbitavas seisundis. Sellised tingimused tagavad mõlema poole õigustatud huvid. Määratlemaks kostja juurdepääsutee asukoha, tuleb kohtuotsusele lisada hageja esitatud plaan. Seega rahuldab kohus hagi. 16.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga (tl 135-136), sellele kostja esitatud seisukohaga (tl 139-141) ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus käsitleb alljärgnevalt hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulusid üksikasjalikumalt, pidades vajadusel silmas ka kostja seisukohti: 17.
  2. avalduse koostamine ja esitamine 3 tundi – avalduse sisu ulatub ühele leheküljele ja suures osas tsiteeritakse seaduse teksti, avaldusel on 6 lisa. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu sellele 1 tund; 17.
  3. puudutatud isiku (kostja) vastusega tutvumine, 23.08.2018 seisukoha (tl 20-22) koostamine 1 tund ja 30 minutit – puudutatud isik kordab oma vastuses juba kohtuväliselt 7

(9)Tsiviilasi nr 2-18-6831 hagejale teadaolevaid seisukohti, hageja seisukoht on 7-lauseline poolel leheküljel olev dokument. Põhjendatud ajakulu sellele tegevusele on kohtu hinnangul 30 minutit; 17.
  1. sõidud kahele ärakuulamisele ja ühele kohtuistungile Tallinnast Pärnusse, iga sõidu eest märgitud ajakuluks 3 tundi – kohus nõustub täielikult kostjaga, et kohtupraktika kohaselt ei ole sõitmise ajakulu hüvitatav (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-64-13). Hüvitada on võimalik vaid reaalset kulu kütusele või bussipiletile ning tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 2-1414536 saab käesoleval juhul hüvitada vaid sõidukulu 0,3 eurot kilomeetri kohta analoogia alusel riigi õigusabi korras õigusabi osutatava advokaadiga (justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2). Seega on põhjendatud kulu kohtusse sõitmiseks 230,4 EUR (128 kmx6x0,3EUR); 17.
  2. osalemine ärakuulamistel ja kohtuistungil kokku 3 h 15 minutit – põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et kohtus ärakuulamisel või kohtuistungil osalemisele tuleks kohaldada muud tunnihinda, kui kirjalike menetlusdokumentide koostamisele. Seega on hageja sellekohane arvestus põhjendatud, vaidlust nimetatud menetlustoimingute kestuse üle ei ole tõstatatud ning kohus märgib, et kui kohtuistung peaks algama nt kell 11.00 ja õigusabi osutaja on kohal, on õigus tasule alates sellest kellaajast sõltumata sellest, millal istung tegelikult algas; 17.
  3. 15.02.2019 seisukoha (tl 39-41) koostamine 2 tundi – arvestades seisukoha lisasid ja uusi väiteid seoses just tasunõude suuruse põhjendamise nõudega kohtu poolt, on ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud; 17.
  4. 14.03.2019 seisukoha (tl 58-60) koostamine 1 tund – seisukoht väljendub poolel leheküljel peaasjalikult etteheidetes kostjale menetluse venitamises. Sisulisi väiteid ei esitata. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu selle dokumendi koostamiseks 30 minutit; 17.
  5. 20.06.2019 hagi koostamine (tl 72-74) 2 tundi – kogu dokumendi sisu ja põhjendused on koondunud mõnelauselisse punkti nr
  6. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu selle dokumendi koostamiseks 30 minutit; 17.
  7. hagi tervikteksti koostamine 06.12.2019 (tl 79-84) 2 tundi – dokumendi mahtu (sisu üle 3 lk) ja sisukust (oluliselt on laiendatud õigusliku põhjendatuse osa) arvestades on ajakulu põhjendatud; 17.
  8. 09.04.2020 seisukoha (tl 102-103) koostamine 15 minutit – seisukohal on oluline lisa, mis muutub ka kohtulahendi osaks. Kohtu hinnangul on ajakulu põhjendatud; 17.
  9. 08.05.2020 tõendite esitamine (tl 118-119) kaaskirjaga 15 minutit – hinnapakkumised väravate paigaldamiseks ja ehitustegevuseks olid hageja nõude põhjendamiseks vajalikud. Seega on kohtu hinnangul ajakulu põhjendatud. Kokku on seega põhjendatud ajakulu 10 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot (tunnihind jääb kohtupraktika mõttes mõistlikule tasemele) ehk summas 1230 eurot, millele lisandub istungitele sõitmise kulu 230,40 eurot ja tasutud riigilõiv kui vältimatu kulutus nõude esitamiseks summas 250 eurot ehk menetluskulud kogusummas 1710.40 EUR.
  10. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 8

(9)Tsiviilasi nr 2-18-6831 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.