KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3704 Tsiviilasi J. Ö. hagiavaldus A. Ö. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2700 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. Ö. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX) seaduslik esindaja M. R. (e-post xxx). Kostja: A. Ö. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; epost: xxx), lepinguline esindaja Peeter Malve (e-post info@amantese.ee) RESOLUTSIOON
- Kinnitada J. Ö. seadusliku esindaja poolt 20.07.2020 ja A. Ö. lepingulise esindaja poolt 21.07.2020 allkirjastatud kompromissleping järgmise sisuga:
- Elatisevõlgnevus perioodi jaanuar 2020 – juuli 2020 k.a eest on summas 2020 eurot. A. Ö. tasub elatise võlgnevuse 40 osamaksena (so summas 50 eurot kuus) hiljemalt 31.12.2023 kuupäevaks. Esimese osamakse tasumise kohustus tekib kompromissi kinnitava määruse jõustumisest järgneval kuul;
- A. Ö. tasub J. Ö. ülalpidamiseks alates 01.07.2020 elatisena igakuiselt 292 eurot. PKS § 101 lg-s 1 kehtestatud elatise alammäära muutumisel muutub ka kokkulepitud elatisraha miinimumsumma. Kostja tasub hagejale elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni xx xx xxxx. a.
- Elatis ja elatise võlgnevus tasutakse kostja poolt M. R. arvelduskontole nr EExxx AS-s Luminor Bank. Igakuine elatis tasutakse iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viimasel kuupäeval selgitusega „J. Ö. elatis“ näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
- Pooled paluvad menetluskulud jätta nende endi kanda.
- Lõpetada menetlus J. Ö. hagis A. Ö. vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel nende endi kanda. Tsiviilasi nr 2-20-3704 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie
(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu menetluses on J. Ö. hagi A. Ö. vastu elatise väljamõistmiseks. Elatisehagis esitatud asjaoludel on M. R.l lapse isaga suuline kokkulepe igakuisele summale 300 €, kuid leppest ei ole igakord kinni peetud. M.R. soovib vabaneda sellest kohustusest, et pidada laekumiste kohta arvestust. Varasemalt on pakutud lapse isale varianti püsimakse tegemiseks, et maksed laekuksid automaatselt ja ei oleks vaja ise küsida. M.R. on lapse isa ka teavitanud varasematest perioodidest tekkinud võlgnevusest, mida ei ole makstud ja ta ka ise tundis selle summa vastu huvi, kuid viimasel korral seda meelde tuletades ei soovinud ta sellest midagi kuulda. Hagi esitamise seisuga on elatise võlgnevus 2850 eurot. Hageja vajadused on järgmised: eluasemekulud 221,34 eurot, toidukulu 100,00 eurot, transpordikulu 20,00 eurot, sidekulu 20,00 eurot, kulutused tervishoiule 30,00 eurot, hügieenitarvetele 25,00 eurot, koolikohustuse täitmiseks 30,00 eurot, riietele ja jalanõudele 50,00 eurot, trennikulu 30,00 eurot, taskuraha 20,00 eurot, võistlused 35,00 eurot, eksamid trennis 30,00 eurot ja kooluüritused 30,00 eurot, kokku 641,34 eurot. Hageja seadusliku esindaja netotöötasu on 1131,05 eurot. Hageja saab lapsetoetust 60 eurot. Hageja esindajal on laenuga ostetud korter. Hagejal ei ole andmeid kostja töökoha ja töötasu kohta. Hageja esindajale teadaolevatel elab kostja üürimajas ja omab autot/autosid. Hageja palub elatise välja mõista 300 eurot kuus alates märts
- a ja tagasiulatuva elatise summas 2100 eurot.
- Kostja hinnangul on hagis ebaselge hagi alus ning esitatud kujul tuleks hagi jätta rahuldamata, kuivõrd elatisenõudest ei ole võimalik aru saada, kas see põhineb seadusel või lepingul. Hageja tugineb kostjaga sõlmitud lepingule, mille olla väidetavalt sõlminud tema ema ja kostja, mitte tema. Seega ei ole hagejal nõudeõigust seoses lepinguga, mida tema sõlminud ei ole. Kui hageja muudab hagi alust ja nõuab elatist seaduse järgi, siis kostja on sellega nõus. Seaduse järgi saab hageja nõuda antud hagi alusel maksimaalselt miinimumelatist, kuivõrd enamat ta tõendanud ei ole. Hageja ei ole kostja teada erivajadustega laps, kelle kulud oleksid keskmisest tervest lapsest suuremad. Kostja palub jätta rahuldamata tagasiulatuva nõude, milles hageja nõuab enam miinimummäärast. Kostja ei ole hageja emaga kokku leppinud konkreetses elatise määras, kostja on maksnud elatist vastavalt oma võimetele ja vabal tahtel, vastupidist ei ole hageja tõendanud. Hagist ei ole võimalik aru saada, mis ajast elatist nõutakse. PKS järgi ei või elatist nõuda pikema aja eest kui 1 aasta tagasiulatuvalt. Hagis on märgitud väidetavaid võlgnevusi ka 2017 aasta eest.
- Kohus tegi pooltele 02.07.2020 ettepaneku lõpetada asi kokkuleppel ning edastas tutvumiseks koostatud kompromissilepingu projekti. Pooled kohandasid kohtu poolt koostatud kompromissiprojekti vastavalt omavahelisele kokkuleppele, allkirjastasid ja esitasid kohtule kinnitamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule edastatud ja hageja seadusliku esindaja poolt 20.07.2020 ning kostja lepingulise esindaja poolt 21.07.2020 allkirjastatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss (resolutsioon punkt 1) tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 432, mille kohaselt kui menetlus 2 Tsiviilasi nr 2-20-3704 on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 3 ja poolte taotlusele tuleb kompromissi esitamiseni tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 3