← Eesti

2-20-5427/13

Obsah (8)§ 29§ 22§ 108§ 113§ 110§ 30§ 150§ 23

2-20-5427 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 02. juuli 2020. a. Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-5427 Tsiviilasi Anteluus

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Anteluus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik täita võlausaldajate nõudeid. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga moodustab avaldaja võlg võlausaldajate ees ca 223 515,45 eurot, aktiva raamatupidamise arvestuse järgi on 0 eurot. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud, töötajaid arvel ei ole, samuti puuduvad positiivsed väljavaated majandustegevuse jätkamise osas. Äriühingu juhatus ei pea võimalikuks ja otstarbekaks ettevõtet tervendada ega majandustegevust jätkata, kuivõrd see on perspektiivitu ning palub Harju Maakohtul nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja OÜ Anteluus pankrot. 25.05.2020. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustuse moodustab maksuvõlg summas 162 778,75 eurot (ilma jooksva intressita). Võlgniku võlanimekirja kohaselt on tal ka kohustus Anteelia OÜ ees summas 60 000 eurot. Võlgnikul vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2020. aasta veebruaris, mil ei suudetud tasuda maksunõuet. Seega on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

§ 22lg 5 sätestatu tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmise või tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskonto väljavõtet alates 25.05.2015. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. 2 Kontoväljavõtete kohaselt on võlgnik kasutanud oma arvelduskontosid igapäevaseks majandustegevuseks (s.o tasunud kinnisvara- ja arhitektuuri-büroodele; tasunud notaritasusid; tasunud õigusteenuse eest; tasunud riiklike makse jms). Samas peab ajutine haldur vajalikuks esile tuua, et võlgnik on esitanud Osaühingule Anteelia erinevaid arved, mille kogusumma on eespool nimetatud viieaastase perioodi jooksul olnud kokku 1 223 920,00 eurot. Kas nimetatud arvete tasumine on seotud võlgniku ettevõtlusega, vajab tuvastamist pärast pankroti välja kuulutamist võimaliku erikontrolli raames. Samal perioodil on võlgnik võtnud Osaühingult Anteelia ka laenu kogusummas 45 960,00 eurot, mis on küll tagastatud, kuid kõik laenu tagastused on toimunud viimase kahe aasta jooksul ning võivad seetõttu formaaljuriidiliselt olla

§ 113

lg 1 p 3 alusel tagasivõidetavad (rahalise kohustuse täitmine võlgniku lähikondsele). Oluline on, et tagasivõitmine eeldab ka võlausaldajate huvide kahjustamist, mille täpne väljaselgitamine eeldab audiitori arvamust. Omaette tähelepanuväärne on ka see, et võlgnik on teinud läbi oma juhatuse liikme arvelduskonto n.ö kassamakseid. Nii on võlgniku juhatuse liige tasunud enda isiklikult arvelduskontolt võlgniku kontole kokku 98 581,03 eurot selgitusega “kassast” ning võlgnik on omakorda tasunud juhatuse liikmele kokku 157 200,00 eurot selgitusega “kassasse” või “tagastus kassasse”. Selliste maksete tegemine ei ole küll keelatud, ent maksete vahe on 58 618,97 eurot. Samas on võlgnik ajutisele haldurile selgitanud, et kassast on tagastatud ka omanikulaene, mille andmine samuti arvelduskontolt nähtub. Puutuvalt võlgniku kinnisasjade võõrandamisse osaühingule Anteelia peab ajutine haldur vajalikuks esile tuua, et formaaljuriidiliselt võib kõne alla tulla ka nimetatud kinnisasjade tagasivõitmine üldisel alusel (

§ 110

). Samas, ka kinnisasjade tagasivõitmine eeldab võlausaldajate huvide kahjustamist, mille väljaselgitamine vajab audiitori arvamust. Kokkuvõtvalt märgib ajutine haldur, et ta ei pea käesolevas menetlus-staadiumis temale kättesaadavatele andmetele tuginedes tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi perspektiivikaks. Kõnealused kinnisasjad on võõrandatud

  1. a ning Osaühing Anteelia on võlgnikule nende eest tasunud kokku 162 400,00 eurot. Võlgnikul on aga maksuvõlg alates 20.11.
  2. a. Juhul, kui kinnisasjade võõrandamine ja laenude tagastamine kõne alla tuleks, peaks haldur suutma tõendada, et juba
  3. a oli maksuvõla tekkimine võlgnikule arusaadav. Selle kohta ajutisele haldurile andmeid esitatud ei ole. Lisaks tähendaks kinnisasjade tagasivõitmine ka seda, et pankrotivara arvel tuleks Osaühingule Anteelia tagastada 162 400,00 eurot. Kinnisasjade tagasivõitmine võib seetõttu olla juba majanduslikult otstarbetu.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 3 Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ja 15 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 526,40 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 23alusel kuuluks võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 526,40 eurot. Võlgnikul vara puudub. Ts

MS § 150 lg 4 alusel on kokkuleppeliselt nõustunud ajutise halduri tasu summas 1 050 eurot tasuma xxx OÜ.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule J Žile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.