) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 5.
lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.
lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.
lg 1 näeb ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, ekspertiisikulud riigi kanda. 11. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ning kohustas hageja pärast kinnipidamisasutusest vabanemist tasuma ekspertiisitasu summas 171 eurot, 6 kuu jooksul igakuiste osamaksetena summas 28,50 eurot. Kohus muudab Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrust ning jätab ekspertiisikulud riigi kanda, kuna hageja kanda ekspertiisikulude jätmine oleks ilmselt ebaõiglane arvestades asjaolu, et R. R. kanti K. R. u isana rahvastikuregistrisse ajal, mil ta viibis Tartu Vanglas, K. R. u ema S. S. R. teadis, et R. R. ei ole K. R. u bioloogiline isa ning R. R. u majanduslik olukord ei võimalda käesoleval ajal vastavat kohustust täita, kuna ta kannab karistust kinnipidamisasutuses ning tema kinnipidamisasutusest vabanemise aeg ei ole kohtule teada. Eeltoodud asjaolusid arvestades vabastab kohus R. R. u menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (
lg 7) /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.