lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Vadimir Plastinin, xx; isikukood: 38007244223; xxx. Tõkend vahistamine ning viibib eelvangistuses alates 07.06.2019.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-de 306, 310, 311, 313, 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vladimir Plastinin
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning seeläbi arvata Vladimir Plastinin karistuse kandmise algust alates 07.06.2019.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Asitõendid - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - Pakend nr 1 – kahtlustatava Vladimir Plastinini kinnipidamisel ära võetud verekahtlase määrdumisega t-särk – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Pakend nr 1V – küünealuse proovid - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Pakend nr 2 – kahtlustatava Vladimir Plastinini kinnipidamisel äravõetud verekahtlase määrdumisega lühikesed püksid - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Pakend nr 4- kahtlustatava Vladimir vasakult käe pealt DNA-proov verekahtlaselt määrdumiselt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 1 1-19-7386 - Pakend nr 5 – kahtlustatava Vladimir Plastinini vasakult jala pealt DNA-proov verekahtlaselt määrdumiselt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend nr 6 – 07.06.2019.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud verekahlase määrdumisega kööginuga –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Rahuldada M. K. (isikukood: x) varalise kahju nõue ning välja mõista Vladimir Plastininilt M. K. kasuks 2102 (kaks tuhat ükssada kaks) eurot, mis kanda J. O. arveldusarvele nr x (x pank). Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Vladimir Plastininilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kannatanu kulud 238.77 (kakssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 77 senti) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulud 2685.36 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend viis eurot ja 36 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 5446.13 (viis tuhat nelisada nelikümmend kuus eurot ja 13 senti) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub igakuiselt 453.84 (nelisada viiskümmend kolm eurot ja 84 senti) eurot ning viimasel kuul 453.89 (nelisada viiskümmend kolm eurot ja 89 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700003922. Selgituseks märkida: Vladimir Plastinin, 1-19-7386, menetluskulud. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjatele, prokurörile ning M. K.. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas Politsei- ja piirivalveametile. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Haigekassale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Vladimir Plastinin´it süüdistatakse selles, et tema 07.06.2019.a ajavahemikul 00:00 kuni 01:12 x x x lõi tahtlikult ühel korral R. M. noaga paremale poole rindkere piirkonda, parema käe alla, tekitades talle paremasse rinnaõõnde ja kõhuõõnde tungiva torke- lõikehaava paremal pool rindkere külgpinnal koos alumise õõnesveeni vigastusega südamepauna üleminekul, maksa, parema kopsu ja vahelihase vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus ja verisüdamepaun. Kannatanu suri 07.06.2019 kell 02:05 Pärnu Haiglas. 2 1-19-7386 Vladimir Plastinin lüües noaga elutähtsate organite suunas, pidi pidama võimalikuks kannatanu surma saabumist. Seega Vladimir Plastinin teise inimese tapmisega pani toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Vladimir Plastinin ennast tapmises süüdi ei tunnistanud, samas tunnitas süüdistatav, et olles alkoholijoobes, koperdas ta noaga ning kukkus sellega R. M. otsa, mistõttu viimane suri. Kaitsja leidis, et V. Plastinin tuleks süüdi mõista § 117 lg 1 järgi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist
Samuti leidis pokurör, et süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud ning tsiviilhagi, lisaks andis prokurör omapoolse seisukoha asitõendite osas. M. K. 19.12.2019.a kohtuistungil vähendas esitatud tsiviilhagi, taotledes 2102 euro hüvitamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Esmalt märgib kohus, et käesolevas kriminaalasjas puudub igasugune vaidlus selles, et R. M. suri noahaava tagajärjel, mille tekitas V. Plastinin. Antud juhul seisneb küsimus selles, et kas süüdistatav tekitas R. M. noahaava tahtlikult nagu väidab prokurör või komistas ja kukkus V. Plastinin R. M. noaga otsa nagu väidavad süüdistatav ja kaitsja. Tunnistaja R. P. keeldus kohtus ütlusi andmast. Prokurör taotles tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud KrMS § 291 lg 3 sätestatud eeldused varasemate ütluste avaldamiseks. Kohus on seisukohal, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kohtumenetluse pool (prokurör) on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja, kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväited. Ka kaitsja ei vaielnud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste kohtutoimikusse võtmisele vastu. Seega kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga. R. P. on selgitanud (t.l 67-68), et ta nägi, kuidas R. M. purskas verd ning V. Plastininil oli käes nuga. Tunnistaja võttis V. Plastinini käest noa ära ja viis selle kööki ja pani liniku alla. Selle sama noa võttis politsei hiljem kaasa. V. Plastinin läks naabrite juurde kiirabi kutsuma ning tunnistaja püüdis R. M. verejooksu peatada. Tunnistaja R. V. selgitas kohtus, et 07.06.2019.a tulid tema ukse taha naabrid, s.o vanaproua ja meesterahvas, kes palusid kutsuda kiirabi. Noormees selgitas, et oli noaga löönud sõpra kaenla alla. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka 06.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (t.l 19), millega on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõnesid. Esmalt on Häirekeskusesse helistanud üks x, x elanik, kuna koridoris lõhutakse. Esimene teataja on ilmselgelt kuulnud seda, kui süüdistatav läks R. V. ukse taha, et viimane kutsuks kiirabi. Seejärel helistas Häirekeskusesse R. V., kes kirjeldas, et naabimehe sõnul oli ta kedagi noaga löönud. Kõne ajal saabub sündmuskohale ka politsei. Politsei ja kiirabi saabumine sündmuskohale ja nende tegutsemine kohapeal nähtub ka politseiametnike vormikaamerate salvestistelt, mida on vaadeldud 08.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l 18). Näiteks M. T. rinnakaamera salvestise 56-57 sekundilt nähtub, kuidas V. Plastinin tunnistab politseinkule, et ta pussitas kedagi. Politseiametnikust tunnistaja M. S. selgitas kohtus, et 07.06.2019.a oli väljakutse x tänavale. Sündmuskohal selgus, et kedagi oli noaga löödud. Süüdistatav tunnistas sündmuskohal tunnistajale, et tema oli noaga teist isikut löönud. Sündmuskohalt võeti süüdistatava kirjeldusele tuginedes kaasa nuga. Noa leidmise asjaolud nähtuvad ka ettekandest (t.l 70). 3 1-19-7386 Sündmuskohalt kaasavõetud nuga on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l 16-17) ning sellele on tuvastatud verekahtlane määrdumine. Ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0642 (t.l 20-28) on kindlaks tehtud, et sündmuskohalt kaasa võetud noalt leiti R. M. DNA-d. Samuti ei saanud noal välistada Vladimir Plastinini DNA-d. Riigikohus on 3-1-1-29-14 lahendi p-s 11.2 märkinud, et teisisõnu on juhtudel, mil DNA-eksperdiarvamuses kasutatakse sõnu „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“, tegemist olukorraga, mil ekspert möönab võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust. Kolleegium leiab, et võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust mööndes on ekspert teinud järelduse, mis on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, ja sellist eksperdiarvamust sisaldav ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Eelnevast järeldub, et antud juhul on ekspert möönnud V. Plastinini DNA sisaldumise võimalikkust noal. Patsiendikaardilt nr 19/22551 (t.l 29-31) nähtub, et 07.06.2019.a saabus Pärnu haiglasse R. M., keda oli pussitatud paremale poole rindkeresse. Saabunud patsiendile osutati abi, kuid sellele vaatamata R. M. suri. Ekspertiisiaktiga nr 19E-LÄS0012/94 (t.l 47-66) on tuvastamist leidnud, et R. M. surma põhjuseks on paremasse rinna- ja kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool rindkere külgpinnal koos alumise õõnesveeni vigastusega südamepauna üleminekul, maksa, parema kopsu ja vahelihase vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaoutus ja verisüdamepaun. Tegemist oli eluohtliku vigastusega. Surm saabus 07.06.2019.a kell 2:05. Eksperdi hinnangul on torke-lõikehaav saadud torke-lõikevahendiga terava vägivalla toimel. Nii Vladimir Plastininil kui ka R. M. tuvastati alkoholijoove (t.l 69, 54). Hinnates kõiki eelpool viidatud tõendid kogumis, on kohus seisukohal, et 06.06 vastu 07.06.2019.a leidis korteris x, x aset järgmine. Vladimir Plastinin ning R. M. tarvitasid koos alkoholi. Ühel hetkel põhjustas V. Plastinin R. M. noahaava. Sündmuskohale saabusid politsei ja kiirabi. R. M. viidi kiirabiga haiglasse, kus ta suri. Kriminaalasjas on kahtlusteta ja tõsikindlalt leidnud tuvastamist see, et R. M. surm saabus V. Plastinini tekitatud noahaava tagajärjel. Eelöeldust järeldub, et V. Plastinin on oma tegevusega põhjustanud R. M. surma. Seega V. Plastinini tegu vastab
Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes.1 V. Plastinin väitis kohtus, et koperdas ning kukkus noaga R. M. otsa ehk tegemist ei olnud tahtliku noalöögiga. Kohus süüdistatava versiooniga ei nõustu ning leiab, et antud juhul on tapmine toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Esmalt märgib kohus, et vahetult pärast juhtunut on V. Plastinin avaldanud R. V. ning politseiametnikule, et pussitas R. M.. Juhul, kui tegemist on n.-ö. õnnetusjuhtumiga ehk süüdistatav oleks R. M. noaga otsa kukkunud, ei oleks ta vahetult pärast juhtunut väitnud, et pussitas kedagi. Kuna V. Plastinin oli vastavate avalduste tegemise ajal veel ilmselgelt juhtunu mõju all, avaldas ta kohtu hinnangul tegelikku sündmuste käiku, sest tal ei olnud veel olnud aega n.-ö. välja mõelda omale sobivat versiooni. Lisaks ei kinnita V. Plastinini versiooni ka R. M. vigastused. Ekspertiisiga on R. M. tuvastatud torke-lõikehaav paremal pool rindkere piirkonnas. Ekspertiisiakti juures olevatelt fotodelt (t.l 56, 58) on näha, et surma põhjustanud vigastus on paremal küljel. Arvestades haava asukohta, on kohtu hinnangul välistatud, et noahaav sai tekkida koperdamise ja kukkumise käigus. Juhul, kui noahaav oleks tekkinud süüdistatava kirjeldatud viisil, ei oleks see sedavõrd kõrgel keha piirkonnas, vaid oleks madalamal. Koperdades ja kukkuma hakates, vajub keha ettepoole, mistõttu sedavõrd kõrgele kehapiirkonda ei ole võimalik haava tekitada. Koperdamise ja kukkumise käigus haava tekitamine paremale küljele on äärmiselt ebatõenäoline. Kui inimene on püstises või istuvas asendis või püsti tõusmas, asuvad tema käed küljel, mitte ei ole kõrgemale, nt peakohale tõstetud. Seega on noahaava tekitamine küljele välistatud, sest käsi oleks selle osa kehast, kus antud juhul 1 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne, Juura 2015.a, lk 361. 4 1-19-7386 oli haav, ära katnud. Haava asukoht viitab selgelt sellele, et R. M. käed pidid olema tõstetud kõrgemale, nt püüdis süüdistatavalt nuga käest võtta vms. Seega noahaava asukoht ei haaku mitte kuidagi süüdistatava versiooniga juhtunust. Juhul, kui haav oleks tekkinud süüdistatava kirjeldatud viisil, ei asuks see paremal küljel, vaid rohkem keha eespool, nt kõhu piirkonnas. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks asjaolu, et koprdades ja kukkudes saaks tekkida sedavõrd sügav haav. Ekspertiisiakti fotolt (t.l 64) on näha, et vigastus ulatus lülisamba ehk selgrooni. Seega nuga sisenes parema külje pealt ning ulatus kuni lülisambani ehk tegemist oli väga sügava haavaga. Haava sügavus viitab selgelt sellele, et tegemist pidi olema noaga löömisega. Kukkumise käigus ei ole võimalik, et nuga satuks sedavõrd sügavale. Kui noahaav oleks tekkinud süüdistatava kirjeldatd viisil, ei oleks see ilmselgelt sedavõrd sügav. Antud juhul viitab haava sügavus üheselt sellele, et selle tekitamiseks kasutati jõudu ehk tegemist pidi olema noaga löömisega ning haav ei saanud tekkida süüdistatava kirjeldatud viisil. Veel enam, ka süüdistatava enda versioon on menetluse kestel muutunud. Kohtus väitis süüdistatav, et läks noaga tuppa R. M. juurde vaatama, kas viimane kööki sööma juba tuleb. Samas kohtueelses menetluses on süüdistatav väitnud, et tahtis laua ääres omale tomatit lõigata ning selle käigus vigastas end R. M.. Kohtu hinnangul on süüdistatava kohtuistungil antud ütlused noahaava tekkimise koha ja viisi osas diametraalses vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Süüdistatav väitis, et esmase ülekuulamise ajal ei olnud ta adekvaatne ja ülekuulamine toimus kaitsjata. Prokurör kinnitusel viibis kaitsja ülekuulamise juures ning kohtul ei ole alust selles väites kahelda. Süüdistatava ütluste muutumine viitab tegelikult kohtu hinnangul hoopis sellele, et pärast teiste kogutud tõenditega tutvumist vajas süüdistatav teiste tõenditega haakuvat versiooni. Kohtuistungi toimumise ajaks oli süüdistatav teadlik, et R. P. nägi vigastatud R. M. süüdistatava toas, samuti ei nähtu 07.06.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l 32-46) verekahtlast määrdumist köögis, vaid toas voodil. Seega ilmselgelt kohtuistungi ajaks vajas süüdistatav juhtunust versiooni, mis haakuks ka teiste tõenditega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei ole suutnud kohtule arusaadavalt, veenvalt ning eluliselt usutavalt põhjendada ütluste erinevust, vaid süüdistatav on lihtsalt oma ütlusi kohandanud selliseks, mis haakuks ka teiste tõenditega. Hinnates eelviidatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et antud juhul on välistatud, et R. M. surma põhjustanud noahaav oleks saanud tekkida V. Plastinini kirjeldatud viisil, vaid tegemist pidi ilmselgelt olema noaga löömisega. Tuleb möönda, et kriminaalasjas on jäänud tuvastamata, mis põhjusel V. Plastinin otsustas R. M. noaga lüüa. Samas surnul tuvastatud haava asukoht ja sügavus kinnitavad üheselt, et pidi toimuma noaga löömine. Käesoleval juhul on V. Plastinin põhjustanud R. M. surma noalöögiga elutähtsasse piirkonda, s.o paremale kehapoolele. Arvestades löögi intensiivsust, mida kinnitab tuvastatud haava sügavus ja asukoht, peab iga keskmine mõistlik inimene pidama võimalikuks mistahes tagajärje, sh surma, saabumist. Lüües teist inimest sedavõrd suure noaga kerepiirkonda, peab noaga lööja vähemalt möönma, et tema teo tagajärjeks võib olla teise isiku surm. V. Plastinin, lüües R. M. noaga ülakeha piirkonda, pidi pidama võimalikuks, et selline noalöök võib põhjustada R. M. surma, kuid möönis seda. Ka puuduvad kriminaalasjas igasugused viited sellele, et käesoleval juhul oleks võinud tegemist olla näiteks enesekaitsega. Isiku kahtlustatavana kinnipidamisel (t.l 71-76) ei ole tuvastatud V. Plastininil mitte ühtegi sellist vigastust, mis viitaks, et R. M. oleks võinud teda rünnata. Seega ei ole leidnud tuvastamist, et esineks õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V. Plastinin pani R. M. tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süü ja karistus 5 1-19-7386 Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega süüvõimeline süüdistatav Vladimir Plastinin on toime pannud seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et V. Plastinini süüd kuriteo toime panemisel tuleb pidada keskmiseks. Antud juhul piirdus V. Plastinini tegu ühe noalöögiga.
koosseisu mõttes ei olnud kuriteo asjaolud kuidagi erakordsed vms, mis suurendaks või vähendaks isiku süüd. Tegemist oli sellise tüüpilise tapmisteoga, mis juhtub ühise alkoholi tarvitamise käigus. Samuti võtab kohus arvesse tahtluse liiki. Käesoleval ajal süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, sest 22.10.2015.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud katseajast on käesolevaks ajaks möödunud enam kui kolm aastat, mistõttu on karistus karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 alusel registrist kustutatud ning kantud arhiivi.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo karistuse alammääraks on kuus aastat vangistust. Arvestades sanktsiooni alamäära, on V. Plastininile võimalik määrata karistuseks üksnes reaalne vangistus ning muud alternatiivsed meetmed on välistatud. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, eri- ja üldpreventsiooni ning teisi kuriteo asjaolusid, on süüdistatavale kohaseks karistuseks
Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.
Plastinini karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamisest 07.06.2019.a (t.l 71-76). Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, siis kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Vladimir Plastininile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 324 (t.l 14)+90 (t.l 87)+90 (t.l 88)+365.76 (t.l 93)+502.80 (t.l 106)+518.40 (t.l 110)+356.40 (t.l 134)+438 (t.l 147)=2685.36 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Vladimir Plastininilt väljamõistmisele 2685.36 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis ning alkoholi ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine maksumusega 264 eurot (t.l 65). Tegemist on vajaliku ja põhjendatud ekspertiisiga, selgitamaks välja R. M. surma põhjus ning tal esinenud võimalik joove. Käesoleva otsusega mõistetakse R. M. tapmises süüdi V. Plastini. Seega tuleb nimetatud kulu välja mõista süüdistatavalt. Samuti on käesolevas asjas teostatud DNA-ekspertiis maksumusega 798 eurot (t.l 27). Kaitsja leidis, et tegemist oli põhjendamatu ekspertiisiga, kuna süüdistatav tunnistas juba esimesel ülekuulamiselt, et tema tekitatud noahaava tagajärjel suri R. M.. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Ei ole midagi tavapäratut ega erilist selles, et menetluse kestel võib kahtlustatav/süüdistatav oma ütlusi muuta. Olukorras, kus süüdistatav oleks asunud väitma, et tema ei ole R. M. löönud, peab süüdistusel olema piisavalt tõendeid isiku süüstamiseks. Seega kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendamatu ekspertiisiga, kuivõrd ei olnud välistatud, et süüdistatava ütlused võivad aja jooksul muutuda. Käesoleva otsusega mõistetakse R. M. tapmises süüdi V. Plastinin. Seega tuleb nimetatud kulu välja mõista süüdistatavalt. 6 1-19-7386 Eelnevast tulenavalt kuulub V. Plastininilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistmisele 264+798=1062 eurot. Käesolevas kriminaalasjas osales 19.12.2019.a kohtuistungil tsiviilhagi esitanud M. K., kes esitas kohtule ka taotluse kulude hüvitamiseks. M. K. taotluse (t.l 149) kohaselt jäi tal kohtuistungil osalemisega seoses saamata keskmine päevapalk 150 eurot ning tekkisid sõidukulud marsruudi Helsingi-Pärnu-Helsingi summas 210.35 eurot. Sõidukulud on tõendatud kütusetšekiga (t.l 150) ning laevapiletitega (t. l 152). Kuna M. K. nõuetekohast tööandja tõendit ei esitanud, leidis kohus 30.12.2019.a määrusega (t.l 159-160), et M. K. tuleb hüvitis arvutada juhindudes KrMS § 178 lgst 4 töötasu alammäärast. 30.12.2019.a määrusega leidis kohus, et M. K. kuulub hüvitamisele 238.77 eurot. M. K. kulude hüvitamise osas jääb kohus 30.12.2019.a määruses väljendatud seiskohtade juurde ega pea neid vajalikuks siinkohal üle korrata. V. Plastinin mõistetakse
MS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdistatavalt.
lg 1 on tulenevalt
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb süüdistatavalt välja mõista ka sundraha 584x2.5=1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokku 2685.36+1062+238.77+1460=5446.13 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist aasta jooksul. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavalt välja menetluskulud üle 5000 euro. 2018.a oli aga süüdistatava keskmine päevasissetulek -3.2 eurot (t.l 86). Arvestades, et süüdistataval ilmselgelt puudub püsiv sissetulek, on põhjust väita, et nende tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt KrMS § 423 ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavale üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et V. Plastininile tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kaitsja on palunud menetluskulud ajatada ühe aasta peale. Kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on samuti peetud üht aastat alates otsuse jõustumisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub igakuiselt 453.84 eurot ning viimasel kuul 453.89 eurot. Tõkend Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Nimetatud ajani on isiku jätkuv vahistus vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Asitõendid - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - Pakend nr 1 – kahtlustatava Vladimir Plastinini kinnipidamisel ära võetud verekahtlase määrdumisega t-särk – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Samuti on ese määrdunud ja kasutatud. Selline ese ei oma rahalist väärtust. Ka ei ole süüdistatav taotlenud eseme tagastamist. Seega tuleb see hävitada. - Pakend nr 1V – küünealuse proovid - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Proovidest on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetute asjadega, mistõttu tuleb need hävitada. - Pakend nr 2 – kahtlustatava Vladimir Plastinini kinnipidamisel äravõetud verekahtlase määrdumisega lühikesed püksid - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu esemega. Samuti on ese määrdunud ja kasutatud. Selline ese ei oma rahalist väärtust. Ka ei ole süüdistatav taotlenud eseme tagastamist. Seega tuleb see hävitada. 7 1-19-7386 - Pakend nr 4- kahtlustatava Vladimir vasakult käe pealt DNA-proov verekahtlaselt määrdumiselt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Proovist on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetute asjaga, mistõttu tuleb see hävitada. - Pakend nr 5 – kahtlustatava Vladimir Plastinini vasakult jala pealt DNA-proov verekahtlaselt määrdumiselt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Proovist on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetute asjaga, mistõttu tuleb see hävitada. - Pakend nr 6 – 07.06.2019.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud verekahtlase määrdumisega kööginuga –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Noa puhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Samas on nuga KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu. Tegemist on kasutatud esemega. Selline nuga ei oma rahalist väärtust. Seega tuleb see konfiskeerida ja hävitada. Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi M. K. summas 2550 eurot (t.l 6). Maksim Khrulenko 19.12.2019.a kohtuistungil (t.l 124-125) vähendas esitatud tsiviilhagi, taotledes 2102 euro hüvitamist. Riigikohus on oma 28.10.2010.a lahendis nr 3-1-1-79-09 p-s 8 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 19.12.2019.a kohtuistungil on süüdistatav avaldanud seoses esitatud tsiviilhagiga, et ta on sellega nõus (t.l 129). Samuti leidis kaitsja, et tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele. Ei süüdistatav ega kaitsja ei ole hagile vastu ei vaielnud. Seega on süüdistatav hagi õigeks võtnud. Kuivõrd hagi on õigeks võetud, tuleb see rahuldada. Lähtudes eeltoodust, tuleb rahuldada M. K. (isikukood: x) varalise kahju nõue ning välja mõista Vladimir Plastininilt M. K. kasuks 2102 eurot, mis kanda J. O. arveldusarvele nr x (x). Teet Olvik kohtunik Karen Salusoo rahvakohtunik Valter Landing rahvakohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.