← Eesti

4-20-1746/7

4-20-1746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2020.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-1746 (2700,20,000277) Kohtunik Anu

) § 224 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Sulev Luukas isikukood: 36108250290; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx x, xxxx; töökoht: OÜ xxxx. Kaitsja: advokaat Gregori Palm, AB Lindeberg; e-post: gregori.palm@lindeberg.legal. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi 25.03.2020.a otsus väärteoasjas nr 2700,20,000277 muutmata. 2. Jätta Sulev Luukase 14.04.2020.a kaebus eelnimetatud otsusele rahuldamata. 3. Täpsustada otsust

§ 224

lg 3 p 1 järgi määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrata, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 6 (kuue) kuu möödumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Sulev Luukas kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata Sulev Luukasele ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on 1

(8)4-20-1746 kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. mail 2020.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 02.03.2020.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kaspar Kõivu poolt väärteoprotokoll Sulev Luukase suhtes väärteoasjas nr 2700,20,000277, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 02.03.2020.a kell 03.19 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi mnt 43-ndal kilomeetril, juhtis Sulev Luukas mootorsõidukit Renault Clio registreerimismärgiga xxxxxx, juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l, millega ületas lubatud alkoholipiirmäära. Sellise tegevusega rikkus Sulev Luukas

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 25.03.2020.a otsusega tunnistati Sulev Luukas süüdi

§ 224

lg 2 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tunnistaja MP ütluste ja menetlusaluse isiku Sulev Luukase enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et menetlusalune isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt 1 kehtiv väärteokaristus (

§ 224lg 1), kuid sellele vaatamata jätkab ta õiguskorra rikkumist.

Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv maksimaalses määras ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus 3. 14.04.2020.a esitas Sulev Luukase kaitsja Gregori Palm otsusele kaebuse, milles palub kohtul lõpetada menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lõike 1 punktis 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu, sest mõõtetulemuse jälgitavus pole tõendatud ja otsusest ega protokollist ei kajastu nõuetekohane ja õige faktiline teave menetlusaluse isiku joobe suuruse kohta. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada otsus ning teha uus otsus, millega vähendatakse menetlusalusele isikule mõistetud karistust. Kaitsja on seisukohal, et võttes arvesse toimepandud väärtegu on menetlusalusele isikule mõistetud põhikaristus koos lisakaristusega ebaproportsionaalselt karm ja piisavalt motiveerimata. Juhilubade kaotusega kaotaks menetlusalune isik ka oma töökoha. Kaebusele on lisatud Sulev Luukase kahetsuskiri, milles menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust. Oli eelmisel päeval tarbinud alkoholi, oli väsinud ja hommikul ärgates ei 2

(8)4-20-1746 tundnud joobe tunnuseid. Kokkuvõttes lubab hakata korralikuks liiklejaks. Kaebusele on lisatud ka juhilubade, töölepingu ja tööandja iseloomustuse koopiad. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  1. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ning väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused väärteomenetluse lõpetamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, seeria nr ARAF-
  2. Seadme näidu kohaselt oli alkoholisisaldus kaebaja väljahingatavas õhus 0,73 mg/l. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l, mõõtetulemuseks saadi 0,68 mg liitri kohta (Vabariigi Valitsuse määrus nr 87 „Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“, lisa). Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit. Taatlustunnistusele nr TTRC-19/00171 vastavalt taadeldi mõõteseadet DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, nr ARAF-0017 07.11.2019 (taatlus kehtib kuni 31.05.2020), mis tähendab, et mõõtmise ajal oli seade taadeldud. Mõõtmist teostas vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Märgitust tuleneb, et mõõtetulemuse jälgitavust saab lugeda tõendatuks (Mõõteseadus § 5 lg 1). Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Sulev Luukasel tuvastati 02.03.2020 alkoholijoove 0,68 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on kohtuvälise menetleja hinnangul toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusaluse isiku süü on

§ 224lg 2 sätestatud piirmäära mõttes (0,25-0,74) maksimaalse määra lähedane.

Vaid 0,07 mg/l suurema alkoholisisalduse puhul oleks tegemist juba kriminaalse joobega (KarS § 424). S. Luukase karistusandmetest nähtuvalt on teda 11.09.2019 karistatud

§ 224lg 1 rikkumise eest.

Arvestades menetlusaluse suurt süüd ning varasemat karistatust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärteoga ning eripreventiivse eesmärgi saavutamise vajadusega. Lisakaristust nagu põhikaristuski tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsus 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtuväline menetleja lisab oma kirjalikule seisukohale sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning tõendusliku alkomeetri väljatrüki, mis on koostatud 25.03.2020. Eeltoodu tõendab, et menetlusalune isik on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tuleb eemaldada liiklusest. 3

(8)4-20-1746 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  2. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine Sulev Luukase poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus kooskõlas isiku süü suurusega ning mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  3. Menetlusalusele isikule heideti ette

§-s 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. Sulev Luukas on tunnistanud kohtueelses menetluses ja kinnitab ka esitatud kaebuse lisas, et ta 02.03.2020.a kella 03.19 ajal juhtis Tallinn-Rapla-Türi mnt 43-ndal kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

  1. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 02.03.2020.a kella 03.19 ajal juhtis Sulev Luukas Tallinn-Rapla-Türi mnt 43-ndal kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,68 mg/l. 8.
  2. Sulev Luukas kõrvaldati 02.03.2020.a alates kella 03.20 kuni kainenemiseni mootorsõiduki Renault Clio 328AZX juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuli alkoholi lõhna. Sulev Luukas on otsuse omakäeliselt allkirjastanud ja taotlusi temal ei olnud. 8.2. 02.03.2020 kell 03:29 kuni 03:34 kasutati Sulev Luukase seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0017, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-19/00171). Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,73 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l. Menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,68 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Kaspar Kõiv, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohtule ei ole esitatud vähimaidki tõendeid selle kohta, et tõendusliku alkomeetri kasutamine oleks toimunud ebaseaduslikult või oleks alates väärteoprotokollist mittejälgitav ja ebaõige, mistõttu on kaitsja sellekohane väide paljasõnaline ning kohus tugineb tõendusliku alkomeetri väljatrükile otsuse tegemisel. Samuti on väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku joobe suurus nõuetekohaselt, s.t menetleja on arvestanud alkomeetri lõplikust mõõtetulemusest maha laiendmääramatuse. 4

(8)4-20-1746 8.
  1. Teenistuskohustusi täitnud politseiametniku Merike Palmi ütluste kohaselt kontrollis ta koos patrullpolitseinik Kaspar Kõivuga
  2. märtsil 2020 kella 3:15 ajal Tallinn-Rapla-Türi mnt 43-l kilomeetril sõidukijuhtide kainust. Kell 03.19 tuli Rapla poolt sõiduk Renault Clio, millele anti peatumismärguanne. Juhiks osutus Sulev Luukas. Juht oli nõus puhuma indikaatorvahendisse, mille näit oli 0,82 mg/l kohta. Seejärel oli Sulev Luukas nõus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse ja lõplik mõõtetulemus oli 0,68 mg/l kohta. Sulev Luukas ütles, et oli viina joonud eelmisel päeval kusagil kella 15 ja 16 vahel ja enne sõidu alustamist oli tundnud end hästi. Vesteldes oli tunda Sulev Luukase suust alkoholi lõhna. Juht oli sõidukis üksinda. 8.
  3. Menetlusaluse isiku Sulev Luukase antud ütluste kohaselt tarbis ta 01.02.2020 kella 15-16 ajal kanget alkoholi, valget viina. Heitis normaalsel ajal magama ja ärkas varakult, et sõita tööle Tallinna kella neljaks. Ärgates tundis end pisut uimasena, kuid sellist purjus olemise tunnet ei olnud. Politseid nähes isegi ei tekkinud tunnet, et midagi on viga. Tunnistab end süüdi.
  4. Kohus, hinnanud väärteoasjas uuritud tõendid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo tunnused.

Menetlusalust isikut süüdistatakse

§ 224

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. 9.1. Kohtu hinnangul on Sulev Luukas oma käitumisega täitnud

§-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Sulev Luukas juhtis mootorsõidukit. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Sulev Luukas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Tunnistaja Merike Palmi ütluste kohaselt juhtis mootorsõidukit Sulev Luukas, kellel tuvastati alkoholi tarvitamine esmalt indikaatorvahendiga ja seejärel tuvastas Kaspar Kõiv alkoholisisalduse 0,68 mg/l väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta eelmisel päeval valget viina ning mootorsõidukit juhtima asudes arvas ta, et on kaine. Menetlusalusel isiku väljahingatavast õhust tuvastati seaduslikult etanooli sisaldus 0,68 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas.

Eeltoodust järeldub üheselt, et Sulev Luukas tarvitas enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi koguses, millest tulenevalt oli mootorsõidukit juhtides tema väljahingatavas õhus etanooli sisaldus vähemalt 0,68 mg/l. 9.2. Kohtu hinnangul on Sulev Luukase tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Menetlusalune isik juhtis kella 3.19 paiku öösel mootorsõidukit ja vahetult mootorsõiduki peatamise järgselt tuvastati tema veres oli etanooli näit 0,68 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, teadis menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima eesmärgiga asuda professionaalse autojuhina tööle Tallinnas. Taoline 5

(8)4-20-1746 asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 9.3. Kohus ei tuvastanud ühtegi Sulev Luukase teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

  1. Kohtu hinnangul on Sulev Luukasele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel Sulev Luukas oma tegu ei kahetsenud, märkis üksnes, et „olen süüdi, mis teha“. Alles peale seda, kui süüdlane sai kätte otsuse ja esitas selle peale kohtule kaebuse, avaldas ta kahetsust toimepandu üle. Süüdlase selliselt avaldatud kahetsust ei pea kohus siiraks, vaid leiab, et tegemist on üksnes sooviga saavutada kergemat karistust. Avaldatud kahetsust ja oma teost arusaamist ei saa siiraks pidada ka seetõttu, et vaatamata lubadustele on menetlusalune isik jätkanud samalaadsete süütegude toime panemist ja on taas kõrvaldatud lubatud alkoholi piirmaara ületamise tõttu mootorsõiduki juhtimiselt 25.03.2020.a öösel. 10.
  2. Liiklusregistri päringu kohaselt on menetlusalusel isikul juhiloa kategooriad A, B, C, E ja juhtimisõigus on kehtiv. Karistusregistri väljavõtte kohaselt menetlusalust isikut on varem 1 korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades

§ 224lg 1 järgi rahatrahviga 300 eurot.

Rahatrahvi on Sulev Luukas 08.10.2019 tasunud. 10.

  1. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-152-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 10.
  2. Hinnates üksnes numbrilise näidu alusel Sulev Luukase süü suurust talle

§ 224

lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleks hinnata süüd pigem keskmisest suuremaks. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,73 mg/l ± 0,05 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid seda võib hinnata väga suureks, kuivõrd on ületatud

§ 224

lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel määral, lausa maksimaalse määra lähedasena. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,07 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus nagu seda on märkinud ka kohtuväline menetleja. 10.4. Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik pani väärteo toime pandud kavatsetult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka 6

(8)4-20-1746 kõrvaliste isikute varale. Kohus märgib, et antud asjas tuleb ka arvestada, et menetlusalune isik pani teo toime öisel ajal, sõites asulavälisel teel suurte lubatud kiiruste piirkonnas ja eesmärgiks oli minna varahommikul autojuhina tööle Tallinnas. Ilma politsei sekkumiseta olnuks sellises juhile keeletud terviseseisundis olev autojuht ka pealinna liikluses ohtlik. Nimetatud asjaolud suurendavad rikkumise ohtlikkust ning menetlusaluse isiku süüd. Seega Sulev Luukas pani ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist ükskõiksust üles näidates toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning kaasliiklejate elu-, tervise- ja vara. 10.
  1. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Seega, arvestades süü suurust, s.o menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ning õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja määratud karistus, sanktsiooni maksimum määras, täielikult põhjendatud. 10.
  2. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vajadust on kohtuväline menetleja põhjendatud eripreventiivsete kaalutlustega.

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena KarS § 224 sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem KarS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt lisakaristuse raamid kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kaebuses on viidatud ka juhtimisõiguse vajadusele seoses tööülesannetega. Kohus selgitab, et Sulev Luukas oli väärtegu toime pannes teadlik, et ta töötab autojuhina ja selle eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu, ometi ei takistanud sellise asjaolu teadmine teda väärtegu toime panemast. Seega ei ole antud põhjendused seoses töökoha kaotamisega kohtu hinnangul asjakohased ning ei anna alust karistuse kergendamiseks. Kohus hindas Sulev Luukase süüd sarnaselt kohtuvälise menetlejaga väga suureks ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena, isikult, kes on varem mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis ning kellele üksnes trahvi määramine mõju ei avalda, on põhjendatud. Lisaks põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest tegemist pole juhusliku eksimusega, vaid alla aastase perioodi jooksul korduvate, s.o harjumus süütegudega, mistõttu süüdlane on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ja ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Menetlusalusele isikule on karistuse eesmärkide täitmiseks määratud lisakaristus keskmises 7

(8)4-20-1746 määras ja selle kergendamiseks alus puudub.
  1. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine.
  2. Kohus jätab rahuldamata Sulev Luukase kaebuse ning jätab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 25.03.2020.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2700,20,000277 muutmata. Kohus täpsustab otsust

§ 224

lg 3 p 1 järgi määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 6 kuu möödumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.