KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-690 Haldusasi Tulundusühistu Tapurla K

) § 38 lg-le 8 uuesti kehtima. Perioodil 24.11.2015–18.10.2018 ei teinud kalalaevad Luik ja Mimmi ühtegi püügireisi. Mõlemad kalalaevad esitasid elektroonilise raporteerimise süsteemi vahendusel 19.-20.10.2018 toimunud püügireisi andmed. Keskkonnainspektsioon teavitas 21.12.2018 kirjaga, et kalalaevade Luik ja Mimmi 19.-20.10.2018 toimunud püügireiside kohta alustati 19.12.2018 karistusseadustiku (KarS) § 280 lg 2 alusel kriminaalasi (valeandmete esitamine, kui see on toime pandud eesmärgiga omandada õigus). Kalalaevad Luik ja Mimmi peavad olema varustatud satelliitjälgimissüsteemiga (

§ 69

lg 1), kuid Keskkonnainspektsiooni andmetel ei ole nimetatud laevad alates 20.01.2017 nõutava satelliitjälgimissüsteemiga varustatud. Veeteede Ameti andmetel ei ole laevadel ka kehtivaid merekõlblikkuse tunnistusi, sest neile on tegemata iga-aastased ülevaatused. Kalalaevade Luik ja Mimmi kalalaevatunnistused tuleb vastavalt

§ 38

lg 4 p-le 1 kehtetuks tunnistada ja kustutada laevad kutselise kalapüügi registrist

§ 37p-de 1 ja 2 alusel.

1. Keskkonnainspektsioon kinnitas 17.01.2019 vastuses vastustaja järelepärimise peale, et kalalaevade Luik ja Mimmi kutselise kalapüügi registris registreeritud püügireiside mittetoimumise fakt on õiguslike tagajärgede rakendamiseks asjakohaselt fikseeritud ja seetõttu alustatigi valeandmete esitamise kohta kriminaalmenetlust.
2. Keskkonnainspektsioon selgitas 13.02.2019 kirjas vastustajale, et viis 02.11.2018 Tapurla sadamas läbi kontrolli tuvastamaks, kas kalalaevad Luik ja Mimmi on viimasel ajal püügireisi läbi viinud. Kontrolli tulemusel selgus, et kalalaev Luik on tõstetud kaldale ja selle põhja küljest on osaliselt puudu põhjakate ja pardast on murdunud puidust laud, samuti ei ole laeval mootorit peal. Kalalaev Mimmi seisis Tapurla sadamas kai ääres, kuid selle traalipoolil ei olnud traalnoota, laeva põhi oli kaetud roheka samblaga ja trümmi äärtes olid ämblikuvõrgud ning trümmi põhi oli kuiv, mis ei viita asjaolule, et seal oleks hiljuti kala hoitud. Seega ei ole kalalaevadega Luik ja Mimmi viimasel ajal püügireisi läbi viidud, millele viitas ka asjaolu, et kalalaeva Mimmi mootor ei läinud käima.
3. Vastustaja tunnistas 14.03.2019 otsusega nr 129 kalalaevade Luik ja Mimmi kalalaevatunnistused

§ 38

lg 4 p 1 alusel kehtetuks, sest neid laevu ei ole 2 järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud. Nimetatud laevad kustutati

§ 37

p 2 alusel kalalaeva registrist, sest laevade kalalaevatunnistused on kehtetuks tunnistatud. Otsus jõustus 21.03.

1. Põhjendused: 5.
2. Haldusmenetluses selgus, et kalalaevadega Luik ja Mimmi tehti viimane püügireis 23.11.2015, st üle 3 aasta tagasi.
3. a oktoobris ei ole püügireise toimunud. Veeteede Ameti vastuse kohaselt on kalalaeva Mimmi merekõlblikkuse tunnistus alates 11.07.2015 kehtetu ja kalalaeva Luik merekõlblikkuse tunnistus on alates 15.03.2016 kehtetu. Seega on nende laevade kasutamine meresõiduks keelatud (meresõiduohutuse seaduse § 17 lg 7). Kaebaja esitas avalduse kalalaevade registrist kustutamiseks pärast Keskkonnainspektsiooni poolt 02.11.2018 läbiviidud kontrolli, kus tuvastati püügireiside mittetoimumine. 5.
4. Kalalaeva registrist kustutamise alusest sõltub see, kas laeva omanikule või valdajale jääb

§ 351

lg 1 järgi kalalaeva lisamise õigus vabanenud püügivõimsuse arvelt 36 kuuks või mitte. Merelaevastiku püügivõimsuse puhul on tegemist piiratud ressursiga, mis mõjutab oluliselt seda, kes ja millises ulatuses saavad kutselise kalapüügiga tegeleda. Seega on laevade registrist väljakandmisel oluline õige aluse väljaselgitamine. Tuvastatud asjaolude toimumise 2

ei sätesta tähtaega menetluse läbiviimiseks. Menetlus viibis vajaduse tõttu teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.03.2019 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kustutada kalalaevad Luik ja Mimmi kalalaeva registrist kaebaja avalduse alusel. Põhjendused: 6.
2. Kaebaja taotles 19.11.2018 avalduses kalalaevade Luik ja Mimmi registrist kustutamist

§ 37p-de 3 ja 4 alusel.

Kaebaja 19.11.2018 avalduse lahendamata jätmine oli õigusvastane. Vaidlustatud otsus on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1).

§ 37

p-d 3 ja 4 on suletud tagajärjega normid, st vastustajal puudus õigus asuda kaaluma, kas taotluse rahuldamine on põhjendatud.

§ 37

p 3 või 4 kohase avalduse saamisel ei saa jätta kalalaeva registrist kustutamata põhjusel, et haldusorgani arvates tuleks registrist kustutamiseks võtta aluseks teine norm. Otsuses ei ole põhjendatud, miks oli kaalutlusõiguse ja alternatiivse õigusliku aluse kasutamine lubatud. Vastustaja tegevus on õigusvastane ja ebaproportsionaalne, kuna menetlus viidi läbi kaebaja huvide vastaselt. 6.2. Kaebaja olukord on muudetud raskemaks, mis on vastuolus reformatio in peius keeluga. Alusetu on kohaldada tagasiulatuvalt subjektile ebasoodsat õiguslikku alust, sest registrist kustutamise eeldused kaebaja avalduse alusel olid täidetud enne, kui mistahes muu registrist kustutamise aluse kasutamise lubatavus oli tekkinud. Seega on tegemist õiguskindluse põhimõtte rikkumisega.

§ 37

p-de 3 ja 4 alusel laevade registrist kustutamisel oleks kaebajale jäänud vastavalt

§ 351lg-le 1 kalalaeva lisamise õigus vabanenud püügivõimsuse arvelt 36 kuuks.

Tegemist on kaebaja omandiõiguse õigusvastase riivega. Vastustaja tõlgendus

§-st 37 on vastuolus avalikule õigusele omase põhimõttega, mille järgi „mis pole lubatud, on keelatud“.

§ 37ei näe vastustajale ette kaalumisõigust.

6.3. Kaebaja taotletud kanne tulnuks teha viivitamatult (HMS § 5 lg 2). Mõistlik menetlusaeg oli 7 päeva, kuid vastustaja menetles avaldust enam kui 3 kuud. Näiteks kaebaja 10.05.2018, 14.05.2018 ja 17.05.2018 avaldused kalaeva Adele registrist kustutamiseks lahendati 1 nädala jooksul. Venitamine oli õigusvastane ja selle eesmärgiks oli kustutada laevad registrist

§ 37p 2 alusel.

Seejuures ei avaldatud kaebajale menetluse käigus teavet, et otsitakse muid aluseid laevade registrist kustutamiseks.

1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 7.
2. Kaebaja ei vaidlusta kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamist

§ 38lg 4 p 1 alusel.

Püügivõimsus on piiratud ressurss ja selle jagamine mõjutab oluliselt ja vahetult seda, kes ja millises ulatuses saavad kutselise kalapüügiga tegeleda. Järelevalve tegemisel on riigil kohustus hoolitseda selle eest, et kalalaeva registrist kustutamise regulatsiooni ei kasutataks ära selleks, et laevaomanik saaks püügivõimsust „kinni hoida“ ja omada 36 kuu jooksul õigust lisada registrisse uusi laevu sellise püügivõimsuse arvel. 7.2. Kalalaeva omaniku taotlus laeva registrist kustutamiseks ei välista, et samaaegselt viib vastustaja läbi menetluse asjaolu kontrollimiseks, kas esineb muid kalalaevatunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja ka teine alus kalalaeva registrist kustutamiseks. Kui tuvastatakse mitme

§-s 37 märgitud aluse esinemine, on haldusorganil õigus kustutada laev registrist menetluses tuvastatud alusel. Kehtiv õigus ei sätesta, et kahe aluse olemasolul peab vastustaja lähtuma laevaomaniku tahtest ja kohaldama

§ 37p 4. Vastustajal ei olnud 3

§ 37p 2 kohaldamiseks.

Järelikult on vaidlustatud haldusakt õiguspärane. 7.

1. Vastustaja andis enne haldusakti andmist kaebajale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Vastustaja põhjendas haldusaktis, miks ei olnud võimalik lähtuda kaebaja argumentidest. 7.
2. Kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamise ja laevade registrist kustutamise otsused on tehtud kehtiva õiguse alusel, järelikult ei ole rikutud HMS § 3 lg-s 1 sätestatud põhimõtet.

-is ei ole nõuet, et laev tuleb registrist kustutada viivitamatult pärast omaniku taotluse saamist. Viivitust ei esinenud. Pärast kaebaja taotluse saamist ilmnesid asjaolud, millest tulenevalt oli vaja kontrollida teiste registrist kustutamise aluste esinemine. Vastustaja tegi otsuse pärast seda, kui asja lahendamiseks vajalikud faktid olid välja selgitatud ja kaebaja oli ära kuulatud. Menetlustähtaegade pikendamisest ja põhjustest teatati kaebajale kirjalikult. Vaidlustatud haldusaktis on toodud kaalutlused, millest lähtuvalt valis vastustaja

§ 37p 2 kohaldamise.

Kaalutlusõiguse teostamine oli kooskõlas HMS§ 4 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Reformatio in peius põhimõte ei ole praegusel juhul kohaldatav, sest tegemist ei olnud kaebemenetluses tehtud otsusega. 7.5. Kaebaja viide põhimõttele „mis pole lubatud, on keelatud“, on ainetu. Vastustaja ei teinud midagi sellist, mida kehtiv õigus ette ei näe. Kalalaevade registrist kustutamine toimus seaduses sätestatud alusel ja korras. Kui vastustajal oleks kohustus kohaldada kaebajale soodsaimat alust, võimaldaks see isikutel tegeleda riskivabalt sellise tegevusega, mis annaks aluse laevade registrist kustutamiseks

§ 37

p 2 alusel koos vastavate tagajärgedega, sest vastava menetluse ohu tekkimisel saab isik alati ebasoovitavaid tagajärgi vältida laeva registrist kustutamise avalduse esitamisega. Selline regulatsioon ei oleks tõhus ega eesmärgipärane. Kaebaja arusaam asjassepuutuvate normide kohaldamisest on ekslik. Kaebaja eesmärk on säilitada püügiõigus, milleks tal ei ole tema enda tegevuse tõttu õigust. Kaebaja taotleb kohtult sisuliselt õiguskaitset oma seadusevastase tegevuse tagajärgede ärahoidmiseks. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet haldusmenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude ja nendele kehtiva õiguse kohaldamise kohta.

1. Kaasatud haldusorgani arvates on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Põhjendused: 8.
2. Merelaevastiku püügivõimsuse puhul on tegemist piiratud ressursiga. Kutselist kalapüüki on võimalik teha vaid registrisse kantud kalalaevaga, kuid registri maht on piiratud. Huvitatud isikutel on võimalik vaba püügivõimsust omandada kahel viisil: seda kelleltki ostes või läbi avaliku konkursi, kui riik on kalalaevastiku segmenti täiendava vaba püügivõimsuse määranud. Kalalaeva registrist kustutamise alusest sõltub see, kas kalalaeva omanikul või valdajal tekib eelisõigus teise kalalaeva registrisse toomiseks. Kalalaeva registrisse toomise eelisõigus on väga oluline ja rahaliselt hinnatav õigus, mis tekib üksnes siis, kui kalalaev kustutatakse registrist

§ 37p 3 või 4 alusel.

Kui kalalaev kustutatakse registrist

§ 37

p-de 1, 2 või 5 alusel, siis sellele kalalaeva omanikule või valdajale kalalaeva lisamise õigust ei teki ja vabanenud püügivõimsus läheb üle riigile. Seejärel saab registri vastutav töötleja

§ 353

lg 2 alusel otsustada, millises kalalaevastiku segmendis võib vabanenud püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist ja pärast seda võivad kõik huvitatud isikud läbi avaliku konkursi taotleda oma kalalaeva segmenti kandmist. 8.2. On ilmne, et kaebaja soovis taotluse esitamisega säilitada

§ 351

lg-s 1 sätestatud kalalaeva lisamise eelisõigust ja vältida vabaneva püügivõimsuse jagamist avalikul konkursil kõigi huvitatud isikute vahel. Kaebaja oli teadlik, et kalalaevad Mimmi ja Luik olid registris õigusvastaselt ning ta oli kaotanud võimaluse saada nende arvelt uue kalalaeva lisamise 4

-i kohaselt õigust ei ole. Selline kaebaja poolt registrimahu kunstlik kinnihoidmine pärsib kolmandate isikute, kellel puudub kalalaeva registrisse lisamise õigus, võimalust tegeleda kutselise kalapüügiga. 8.3. Kõik kalalaeva registrist kustutamise alused on samaväärsed ja konkreetse aluse kohaldamine oleneb juhtumi asjaoludest. Kui elulised asjaolud tingivad kalalaeva registrist kustutamise

§ 37

p-de 1, 2 või 5 alusel, siis ei saa neid jätta tähelepanuta pelgalt seetõttu, et kalalaeva omanik või valdaja esitab taotluse kalalaeva registrist kustutamiseks. Kalalaeva omaniku või valdaja soov säilitada kalalaeva registrisse toomise eelisõigus ei ole ülekaalukam kui muud asjaolud. Kaebaja avalduse menetlemisel selgus, et tema kalalaevade Luik ja Mimmi registris hoidmine on olnud õigusvastane juba enne taotluse esitamist. Seetõttu ei saanud vastustaja koheselt rahuldada kaebaja taotlust, vaid pidi enne selgitama välja asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma tõendid (HMS § 6). KOHTU PÕHJENDUSED 9. Vaidluse all on asjaolu, kas kaebaja kalalaevad Luik ja Mimmi tulnuks kustutada registrist kaebaja nõudel (

§ 37

p-d 3 ja 4) või vastustaja tuvastatud asjaoludel (

§ 38lg 4 p 1, § 37 p 2).

Registrist kustutamise alusest sõltub, kas kaebajal säilib

§ 351lg-s 1 sätestatud õigus kanda registrisse teine kalalaev.

10. Vaidluse all ei ole asjaolu, et püügivõimsus või täpsemini avaliku võimu luba kalalaevaga merel kutselist kalapüüki teostada on piiratud ressurss.

§ 33

lg 1 järgi võib kutseliseks kalapüügiks merel kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaevad rühmitatakse registris segmentidesse (

§ 35lg 1).

Kaebaja kalalaevad Luik ja Mimmi olid segmendis 4S1 (vt vastustaja 12.12.2018 järelepärimine kaasatud haldusorganile). Maaeluministri 28.11.2017 määruse nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (määrus nr 79) § 3 lg-st 1 nähtuvalt kantakse ühte kalalaevastiku segmenti kalalaevad, mis on sarnaste tehniliste näitajatega, mis kasutavad kalapüügil samasuguseid või sama tüüpi püügivahendeid, millega püütakse sihtliigina sama liiki kalu või millega püütakse samas püügipiirkonnas. Määruse nr 79 lisa järgi on segmendi 4S1 puhul kalalaeva püügipiirkonnaks Läänemeri. Määruse nr 79 § 4 lg 1 järgi ei või kalalaeva segmenti 4S1 lisada. Nimetatud segmenti võib kalalaeva lisada üksnes siis, kui selles segmendis registreeritud kalalaev kustutatakse registrist (

§ 35lg 3).

Olenevalt sellest, millisel alusel kalalaev registrist kustutatakse, säilitab või kaotab registrist kustutatud laeva omanik või valdaja õiguse lisada nimetatud segmenti uus kalalaev. 11. Eeltoodust järeldub, et kalalaeva segmenti lisamise reeglid piiravad ettevõtjate õigust kutselise kalapüügiga Läänemerel tegeleda. Sellise õiguse omandamise vastu tunnevad kutselisest kalapüügist huvitatud ettevõtjad majanduslikku huvi. Kuna nende majandustegevuse piiramine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, siis on põhjendatud ja õiguspärased

-i normid, mis võtavad registrist kustutatud kalalaeva omanikult või valdajalt õiguse uut kalalaeva samasse segmenti lisada, kui nad ei ole oma kalalaeva pikemat aega kalapüügiks kasutanud. Sellega on ta näidanud, et ta ei ole püügivõimsuse kasutamisest huvitatud, mistõttu ei ole selle õiguse nö kinnihoidmine õigustatud, vaid teistele ettevõtjatele tuleb anda võimalus 5

§ 69lg 1).

Keskkonnainspektsioon tuvastas, et kaebaja kalalaevade Luik ja Mimmi seisukord ei võimaldanudki neid laevu merel kalapüügiks kasutada. Need asjaolud tõendavad täiendavalt, et nimetatud kalalaevu ei ole pikemat aega kalapüügiks kasutatud. Seega esines

§ 38

lg 4 p-st 1 tulenev alus nimetatud kalalaevade kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamiseks. See asjaolu esines juba kaebaja avalduse esitamise ajal, seega oli vastustajal olemas õiguslik alus kaebaja kalalaevade kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamiseks sõltumata kaebaja avalduse esitamisest. Kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamise tõttu tuli laevad kustutada registrist

§ 37p 2 alusel.

Järelikult ei ole kaebaja väide, et vastustaja tegutses seadusevastaselt, põhjendatud. Vastustaja tegevus vastas

-ile ja oli õiguspärane (HMS § 3 lg 1). 13. Vaidluse all ei ole asjaolu, et vastustaja algatas haldusmenetluse kaebaja 19.11.2018 avalduse alusel. Samas ei sea

sellise avalduse alusel algatatud menetlusele erireegleid, seega tuleb menetluse läbiviimisel lähtuda HMS-i nõuetest. HMS § 6 näeb ette haldusorgani kohustuse selgitada välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja koguda omal algatusel vajalikud tõendid. Kuna vastustaja sai teabe, et kaebaja kalalaevadega ei ole pikemat aega püügireise tehtud, oli ta kohustatud seda asjaolu kontrollima ja kogutud teabe pinnalt asja ka vastavalt lahendama. Vastustaja ei olnud haldusmenetluse läbiviimisel piiratud vaid kaebaja avaldusega. Vastustaja peab haldusmenetluse läbiviimisel silmas pidama ka avalikke huve ega saa kaebaja huve avalikele huvidele põhjendamatult eelistada. Haldusorganil on haldusmenetluses kaalumise õigus (HMS § 4) ning halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). 14. Kaebajal on õigus selles, et

§ 37

preambula ei näe ette haldusorgani kaalumisõigust selles osas, kas kalakaev registrist kustutada, kui esineb vähemalt üks selle paragrahvi p-des 1-5 sätestatud alustest. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kaebaja kalalaevad Luik ja Mimmi kustutati registrist, seega ei ole vastustaja selle nõude vastu eksinud. Samas ei näe nimetatud norm ette, et kalalaev tuleb registrist kustutada tingimata reederi või omaniku nõudel

§ 37

p 3 või 4 alusel, kui nad on sellise avalduse esitanud, ja teistel alustel laeva kustutamine on välistatud. Konkreetse aluse valik sõltub siiski konkreetsetest asjaoludest ja huvide kaalumisest. Huvide kaalumist nimetatud norm ei välista. Vaidlustatud haldusaktis esineb küll mõningaid põhjendamispuudusi, kuid sellest saab siiski järeldada, et vastustaja pidas haldusakti andmisel kaalukaimaks avalikke huve. 15. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 ei teosta kohus kaalumist haldusorgani eest, vaid kontrollib kaalutlusõiguse piiride, eesmärgi ja muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt.

§ 37

p 2 eesmärgiks koos § 38 lg 4 p-ga 1 on vältida ettevõtja poolt piiratud ressursi kinnihoidmist ja teiste ettevõtjate õiguste ebaproportsionaalset piiramist. Olukorras, kus püügivõimsuse omandanud ettevõtja ei soovi või tal puuduvad vajalikud ressursid omandatud püügivõimsuse kasutamiseks, pole ka õigustatud piiratud ressurssi pikaajaliselt kinni hoida. Sellisel juhul oleks teiste ettevõtjate õiguste piiramine ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Kaebuse eesmärgiks on kaebaja soov jätta endale õigus lisada kustutatud laevade asemel registrisse uued laevad. Kui kaebajal oli ka tegelikult soov sellises mahus kalapüügiga tegeleda, 6

-i eesmärgi suhtes anda piiratud kalapüügiõigus vaid neile ettevõtjatele, kes tegelikult neile lubatud mahus kalapüüki teostavad. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud, sest kaebaja kaotas õiguse, mida ta nagunii ei kasutanud, kuid mille kasutamise vastu tunnevad teised ettevõtjad huvi. Kaebajal olnuks võimalik tekkinud olukorda vältida, kui ta oleks kalalaevu Luik ja Mimmi ka tegelikult kalapüügiks kasutanud või esitanud juba varem (enne 2 aasta möödumist) nende registrist kustutamise avalduse ja taotlenud uute laevade registrisse kandmist. Seega on praeguse olukorra põhjustanud kaebaja ise. Ka kaebaja avalduse esitamise aeg (varsti pärast Keskkonnainspektsiooni kontrolli teostamist) näitab, et kaebaja oli teadlik kontrolliga kaasnevatest tagajärgedest ja püüdis neid vältida.

1. Kaebaja viide reformatio in peius põhimõttele on asjakohatu, sest tegemist ei ole haldusmenetluses, vaid süüteomenetluses kasutatava põhimõttega. Samuti ei ole kaebaja olukorda muudetud raskemaks, sest ka ilma tema poolt avaldust esitamata oleks tema kalalaevad Keskkonnainspektsiooni tuvastatud asjaoludest lähtuvalt registrist kustutatud alusel, mis ei oleks jätnud kaebajale uute laevade lisamise õigust, sest kaebaja oli oma senist õigust kuritarvitanud (esitanud püügireisi kohta valeandmeid sooviga pikendada püügivõimsuse kasutamise õigust).
2. Samuti ei ole rikutud normide tagasiulatuva rakendamise keeldu. Kaebaja laevade kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamise alus ja sellega seotult laevade registrist kustutamise alus ning vastavad normid olid olemas juba enne kaebaja poolt avalduse esitamist (kaebaja ei olnud laevu kasutanud alates 23.11.2015, seega saanuks laevad registrist kustutada alates 23.11.2017). See, et kaebaja jõudis esitada laevade kustutamise avalduse enne, kui vastustaja sai teada laevade mittekasutamisest, ei tähenda, et norme oleks kaebaja suhtes ebaõigesti tagasiulatuvalt rakendatud. Tegemist on otsitud põhjendusega.
3. Lisaks ei ole rikutud kaebaja omandiõigust. Kalapüügiluba on riigi antud õigus, mitte kaebaja omandiõigus. Riik andis kaebajale selle õiguse tingimustel, mida kaebaja rikkus (ei kasutanud kalalaeva kalapüügiks 2 aasta jooksul). Seega oli riigil õigus kaebajalt talle antud õigus ära võtta. Selline võimalus oli

-is ette nähtud ja kaebaja pidi sellest ettevõtjana teadlik olema. Seega ei ole rikutud ka kaebaja õiguskindlust. 19. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on haldusmenetluse läbiviimisega põhjendamatult viivitanud. Kuna

ei sea laeva omaniku/valdaja esitatud avalduse läbivaatamiseks konkreetset tähtaega, siis tuli avaldus lahendada mõistliku aja jooksul. Kuna vastustaja sai haldusmenetluses teabe, et kaebaja kalakaevad ei ole pikemat aega püügireisidel käinud,

1. a püügireisi kohta on esitatud valeandmeid ja esineb alus kaebaja laevade kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamiseks, siis tuli vastustajal seda teavet enne haldusakti andmist kontrollida. Vastustaja on küsinud teavet nii kaasatud haldusorganilt (12.12.2018 järelepärimine ja 03.01.2019 vastus) kui ka Keskkonnainspektsioonilt (15.01.2019 järelepärimine ning 17.01.2019 ja 13.02.2019 vastused). Kaebajat on teavitatud menetluse pikendamisest ja täiendava teabe hankimise vajadusest (18.12.2018, 15.01.2019 ja 30.01.2019). Kaebaja võrdlus
2. a läbiviidud menetlusega ei ole kohane, sest kohtule teadaolevalt ei esinenud
3. a praegusega sarnast olukorda. 7

§ 37

p 2 alusel koostoimes

§ 38lg 1 p-ga 4.

Seega olid kaebajale haldusakti andmise motiivid juba eelnevalt teada ja tal oli võimalus nende kohta haldusmenetluses arvamust avaldada (HMS § 40 lg 1). 21. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu selgelt, mida vastustaja kaebaja avalduse osas otsustas. Olukorras, kus vastustaja kustutas laevad registrist

§ 37

p 2 alusel, ei saanud ta enam kaebaja avaldust rahuldada ega samu laevu teisel alusel registrist kustutada. Seega tuleb vastustaja otsusest järeldada, et kaebaja avaldus jäeti rahuldamata. Kohus leiab, et vastustajal tulnuks avalduse rahuldamata jätmine otsuses selgelt välja tuua. Praeguseid asjaolusid arvestades ei ole aga tegemist sellise rikkumisega, mis mõjutanuks asja lahendust ja tooks kaasa haldusakti tühistamise (HMS § 58).

1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
2. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 8