Obsah (10)

§ 178§ 168§ 172§ 386§ 150§ 475§ 177§ 144§ 218§ 175

Tsiviilasi nr 2-20-7836 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavaks10. juuli 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-78

§ 178lg 2).

Asjaolud

1. Võlausaldaja esitas väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtule 29.05.2020 avalduse võlgniku pankroti Pankrotiavalduse kohaselt osutab võlausaldaja XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu alusel võlgnikule finantsraamatupidamise teenuseid. 28.05.2020 seisuga võlgneb võlgnik osutatud teenuste eest võlausaldajale 34 216 eurot, millest 24 180 eurot on põhinõue ja 10 036 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Võlgnik on andud suuliselt lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid kohustused on käesoleva ajani täitmata. Võlausaldaja esitas 22.04.2020 võlgnikule nõude võlgnevuse tasumiseks koos pankrotihoiatusega. Võlgnik sai nõudekirja kätte 23.04.2020, kuid kohustusi siiani täidetud ei ole. Kinnistusregistrist nähtuvalt on võlgnikule kuuluvale kinnisasjale XX.XX.XXXX kantud hüpoteek KP Investor Inkasso Osaühingu kasuks summas 500 000 eurot. Siinjuures on tähelepanuväärne, et hüpoteegipidaja on äriregistrisse kantud alles 10 päeva enne hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Võlausaldaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hüpoteegipidajal võisid olla vahendid, mille tagamiseks on seatud 500 000 euro suurune hüpoteek. Võlausaldaja leiab, et võlgnik võib teha või on teinud tehinguid, mille tagajärjeks on võlausaldaja nõuete rahuldamise vähendamine/mitterahuldamine ning maksejõuetuse põhjustamine. Võlgniku võimalikke makseraskusi juba pikema perioodi vältel tõendab asjaolu, et võlgnik võlgneb riigimaksude osas Maksu- ja Tolliametile 28.05.2020 seisuga 101 506, 39 eurot, millest tasumisgraafikus on 39 738,54 eurot. Võla alguskuupäevaks on märgitud juba 17.08.
2. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga.
3. Kohus seadis 01.06.2020 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärke Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA (rk 10287528) kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX; asukoht XXX) käsutamise keelamiseks EFTA Accounting OÜ (rk 12036687) kasuks kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4. Võlgnik leidis vastuväites pankrotiavaldusele, et pankrotiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid, kusjuures avaldaja on varjanud kohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. EFTA Accounting OÜ ja Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud kirjalik maksegraafik 2 võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu käesoleval hetkel ei ületa avaldaja sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 nõutud 12 500 eurost piiri. Samuti ei ole täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud nõue, et võlgnik ei oleks täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Maksegraafik nägi ette 08.05.2020 summa suuruses 13 000 eurot tasumise ning järgmise makse tegemise alles 30.06.
5. Võlgnik on maksegraafiku alusel tasunud 08.05.2020 EFTA Accounting OÜ-le summa 1000 eurot ja 17.06.2020 summa 12 000 eurot, mistõttu on 08.05.2020 makse järgne võlgnevus tasutud. Pankrotiavalduse esitamise hetkel ei olnud 08.05.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevusest summas 13 000 eurot tasumata osa summas 12 000 eurot olnud sissenõutav vähemalt 30 päeva pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, siis ei olnud EFTA Accounting OÜ poolt konkreetselt nimetatud 08.05.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevusega seoses võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA vastu pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning täidetud ei olnud ka tingimus, et võlgnik ei oleks seejärel oma kohustust täitnud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse kättesaamist. Samuti ei ületanud asjaoludest tulenevalt võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 nõutud 12 500 eurost piiri. Vastuväite esitamise hetke seisuga puudub EFTA Accounting OÜ-l täielikult sissenõutavaks muutunud rahaline nõue võlgniku vastu ja igasugune seaduses sätestatud õiguslik alus EFTA Accounting OÜ pankrotiavalduse alusel Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA ajutise halduri nimetamiseks või Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA pankroti väljakuulutamiseks puudub. EFTA Accounting OÜ põhistab oma pankrotiavaldust PankrS § 10 lõike 2 punktis 3 toodud asjaoluga, mille kohaselt võlgnik väidetavalt hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Pankrotiavalduses põhistatakse nimetatud sätte kohaldamise vajadust eelkõige asjaoluga, et võlgnik on seadnud hüpoteegi KP Investor Inkasso Osaühingu kasuks summas 500 000 eurot. Võlgnik soovib selgitada, et KP Investor Inkasso Osaühingu osas on tegemist reaalselt tegutseva finantsinvestoriga, kes soovib investeerida Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA täiendavaid rahalisi vahendeid, kusjuures Aktsiaselts VALUMEHAANIKA on seadnud hüpoteegi KP Investor Inkasso Osaühingu kasuks summas 500 000 eurot seoses KP Investor Inkasso Osaühingu poolt Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA antud laenuga summas 325 000 eurot ning tema poolt omandatud nõuetega (ümber vormistatud laenuks) summas 75 000 eurot. Aktsiaselts VALUMEHAANIKA palus menetluskulud jätta PankrS § 15 lg 6 ja § 150 lg 3 alusel võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg 6 ei tee erandit juhtudele, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit PankrS § 15 lg 3 p 6 alusel, kui võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb.
6. EFTA Accounting OÜ esitas 30.06.2020 kohtule avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks. EFTA Accounting OÜ palus menetluskulud jätta analoogia korras

§ 168lõikega 5 võlgniku kanda.

Menetluse põhjustas Aktsiaselts VALUMEHAANIKA, kes alles peale pankrotiavalduse esitamist on 09.06.2020 allkirjastanud võlakokkuleppe ja tasunud selle alusel 17.06.2020 12 000 eurot. Hagita menetluses on kohtul suur kaalutlusruum ja PankrS § 150 lg 3 ei ole kohaldatav olukorras, kus võlgnik ei ole teinud midagi võlausaldaja kohtusse pöördumise vältimiseks. Pankrotihoiatusele ei ole vastuväiteid esitatud. Asjaolu, et võlgnik kohtuistungi päeval tasub võla osaliselt, et esineks PankrS § 15 lg 3 p 3 asjaolu, ei välista tema poolt menetluskulude kandmist, sest võlgniku käitumine viitab

§ 172lg 7 sätestatud tahtlusele või raskele hooletusele. 3 Kohtu põhjendused 5. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldusest loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi ja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. 6.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Seoses asjas menetluse lõpetamisega tuleb tühistada kohtu 01.06.2020 määruse alusel pankrotiavalduse tagamise abinõuna kinnistusraamatusse kantud keelumärge Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA (rk 10287528) kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX; asukoht XXX) käsutamise keelamiseks EFTA Accounting OÜ (rk 12036687) kasuks. 7. Võlausaldaja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX SEB Pangas 29.05.2020 pankrotiavalduselt ja tagamise avalduselt riigilõivu 350 eurot. RLS § 15 lg 1 p 9 ja

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleb avaldajale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 175 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8. PankrS § 15 lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Sama tuleneb ka PankrS § 150 lõikest 3, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Pankrotiseadus näeb ette menetluskulude jaotuse pankrotiavaldusest loobumise korral, mistõttu puudub vajadus ja alus analoogia kohaldamiseks

§ 168lõikega 5.

Pankrotiavalduse esitamine on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab ta arvestama pankrotiseaduses sätestatud menetlusõiguslike tagajärgedega, mh võimaliku menetluskulude kandmise kohustusega.

§ 475

lg 1 p 122 järgi lahendatakse pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine hagita menetluses ja avalduse esitamise eelduseks on võlgniku maksejõuetus, mitte aga hagimenetlusele omane vaidlus võlausaldaja nõude olemasolu ja suuruse üle. Kuna võlausaldaja loobus pankrotiavaldusest ja tema pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit ei nimetata, jätab kohus PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud EFTA Accounting OÜ kanda. 9.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Aktsiaselts VALUMEHAANIKA taotleb määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 2660 eurot (käibemaksuta). Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 19 tunni ulatuses järgmiselt: 16.06.2020 materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga ning vastuse koostamine pankrotiavaldusele 9 h 40 min; 17.06.2020 ettevalmistus kohtuistungiks ning esindus Tartu Maakohtus koos transpordiks kulunud ajaga, sh menetluskulude nimekirja koostamine 5 h 40 min; 26.06.2020 suhtlus kliendi ja võlausaldajaga ning taotluse koostamine 3 h 40 min. Võlgnik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Esindaja tunnitasuks on 140 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja hinnangul ei ole lepingulise esindaja ajakulu 19 tunni ulatuses põhjendatud, kuivõrd võlgnik on loonud õigusabi kasutamata olukorra, kus pankrotimenetluse alus on äralangenud. Kogenud juristil pidi 16.06.2020 olema selge maksimaalselt 0,5 tunniga, et pankrotimenetluse alus on peale pankrotiavalduse esitamist ära langenud. Võlgnik oli vaidlusi välistava kokkuleppe allkirjastanud 09.06.2020 ja hilisem õigusabi kasutamine on selgelt suunatud ainult õigusabikulude paisutamisele ja võlausaldaja kahjustamisele. Käesolevas asjas puudus mistahes vajadus õigusabi 4 kasutamiseks mahus 18,2 tundi, eriti veel kahe vandeadvokaadi poolt. Lisaks koosneb võlgniku poolt kasutatud õigusabi valdavas osas menetluskulude põhjendamisest ja võlausaldajale raamatupidamisdokumentide üleandmise nõude koostamisele kulutatud ajast. Nimetatud nõue ei ole aga käesolevas asjas vaidluse esemeks. 9.1. Vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Tsiviilasjas esindasid võlgnikku Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents, olles võlgniku lepingulisteks esindajateks

§ 218lg 1 p 1 mõttes.

Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada

§ 175

lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina

§ 175

lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu 19.06.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-58-13, p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 9.2. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlgniku lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud

§ 175

lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab võlgniku menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohtu arvates on võlgnik näidanud pankrotiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aega 9 h 40 min ülemäära suurena. Pankrotiavaldusele vastus on koostatud üheksal lehel, kusjuures lehekülgedel 2, 3, 4 ja 5 (so neljal korral) kordab võlgnik viidet PankrS § 10 lg 2 punktile 1. Kohus peab pankrotiavaldusele vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Asjas toimus üks kohtuistung 17.06.2020 kestusega 1 h 15 min. Kohus peab kohtuistungi ettevalmistuseks kulunud põhjendatud ajakuluks poolt tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele poolt tundi, kokku 2 h 15 min. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei võimalda

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Seda ei võimalda ka

§ 144p 2.

Kuivõrd nimetatud sätte järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, siis ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Otsese sõidukulu, so bussipileti või autokütuse maksumust tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud. 5 26.06.2020 taotluse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1 h, arvestades, et õiguslik põhjendus menetluskulude jaotusele (PankrS § 15 lg 6, ekslikult märgitud § 15 lg 5) sisaldus juba võlgniku vastuväites pankrotiavaldusele. Kohus peab võlgniku tekkinud õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks

§ 175lg 1 tähenduses kokku summas 1155 eurot (8 tundi 15 min × 140 eurot).

9.

1. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-20-7836 Aktsiaselts VALUMEHAANIKA menetluskulude rahaliseks suuruseks 1155 eurot (lepinguliste esindajate õigusabikulu). Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 1155 eurot.
2. Võlgniku taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel EFTA Accounting OÜ-lt Aktsiaselts VALUMEHAANIKA kasuks välja viivise menetluskuludelt 1155 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6