) § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise aluseid ja selgitas, et võlgnik pole süüdi mõistetud pankrotikuriteos (
lg 2 p 1) ja võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise (
Kuigi võlgnik on käinud suurema osa menetluse ajast tööl, on võlgniku teeninud miinimumpalka. Võlgnikul on keskharidus, võõrkeeli ta ei valda ja ta oli koduperenaine kuni abikaasa surmani. Seega ei võimaldanud võlgniku sissetulekud
lg 5 kohaselt võlgnikul võlgnevusi tasuda, sest võlgnik ei pidanud kohustusi täitma miinimumpalga ega toetuste arvelt. Maakohus ei pidanud võlgniku süüliseks rikkumiseks paremini tasustatava töökoha mitteleidmist. Seega ei olnud võlgniku tegevus suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Pensionifondi osakute välja võtmata jätmise kohta märkis maakohus, et vastavalt pärimistunnistusele on võlgniku abikaasa pärijad võrdsetes mõttelistes osades võlgnik ja tema kaks last. Osakute rahas väljavõtmisel oleks iga pärija saanud 1866 eurot 11 senti (5598 eurot 32 senti / 3), millest võlgnikule kuuluva osa väljamaksmisele võlausaldajatele oleks
Selle summa arvelt oleks saanud tasuda võlgnevusi, kuid arvestades võlgnevuste kogusuurust 780 470 eurot 89 senti, oli tegu äärmiselt väikese osaga, mis oleks saanud tasutud. Seega ei olnud võlgnik rikkunud menetluse ajal kohustusi sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 kohaselt võlgniku kanda. Määruskaebus 14. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja I maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Ühtlasi palub võlausaldaja I määruskaebuse rahuldamisel tagastada võlausaldajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Maakohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik täitis
Vaidlustatud kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, millised on need võlgniku pingutused, mida maakohus on pidanud piisavaks võlgnikku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik ei ole põhistanud ega tõendanud, et on aktiivselt tegelenud töö otsimisega. Võlgnik ei ole avaldanud kuhu ja millal ta kandideeris, et leida paremini tasustatavat ametikohta. Võlgniku haridustase, varasem elukorraldus ning keelte oskamatus võivad raskendada tasuvama töökoha leidmist, kuid ei välista seda võimalust. Kui võlgnik isegi mitte ei proovi tasuvamat töökohta leida, ei saa ta ka väita, et paremini tasustatud töökoha leidmine ei ole võimalik. Võlgnik valis teadlikult olukorra, kus ta ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ja kahjustas sellega teadlikult võlausaldajate huve. 4
Samuti heidab võlausaldaja I ette, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Täiendavalt on võlgnik jätnud pensionifondi osakud realiseerimata. Maakohtu hinnangul pole võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos ega rikkunud
lg 2 p 2 kohaselt menetluse ajal kohustusi sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul vastavat järeldust piisavalt põhjendanud ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. 24. Ringkonnakohus selgitab, et
lg-te 1 – 3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha 5
lg 1 kohaselt on kohtul kaalutlusõigus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on menetluse käigus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud või esinevad
lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud absoluutsed keeldumise alused, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, st kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt
§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt teinud pingutusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ega tõendanud, et ta on aktiivselt tegelenud tasuvama töö otsimisega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul väljamakseid teinud, kuid on kohustustest vabastamise menetluse ajal järjepidevalt töötanud (st tegelenud tulutoova tegevusega), v.a periood 02.04.2013 kuni september 2014, mil hoolitses xxxxxx eest, kes vajas ööpäevaringset hooldust (kd I, tl 343). xxxxx Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 25.01.2012 otsusega seati hooldus võlgniku abikaasa emale ja hooldajaks määrati võlgnik tähtajaliselt perioodiks 01.02.2012 – 31.07.2015 (kd I, tl 341). Seega ei hoidunud võlgnik sellel perioodil tahtlikult kõrvale mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemisest. Alates aprillist 2012 on võlgnik erinevates äriühingutes töötanud xxxxxx. Võlausaldaja I on mh väitnud, et eesti keele oskuse puudumine ei välistanud võlgniku võimalust leida Harju maakonnas tasuvamat tööd. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul määrav võlgniku võimalik keele oskamatus, vaid arvestama peab kogumis kõiki konkreetsest võlgnikust tulenevaid sotsiaalseid faktoreid, mis võivad mõjutada tööjõuturul tasuvama töö otsimist ning leidmist, sh võlgniku võimekust miinimumpalgast suuremat tulu teenida. Maakohus on võlgniku tegevuse mõistlikkust hinnates tuvastanud, et võlgnikul on keskharidus, võõrkeeli ta ei valda ja abielu ajal oli ta koduperenaine. Arvestada tuleb ka asjaoludega, milline oli võlgniku tegevus, toimingud ja sissetulekud enne pankrotimenetluse ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal. Asjaolu, et võlgnik oli abielu ajal koduperenaine (kd III, tl 165), selgitab ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et võlgnik oli enne abikaasa surma aastaid tööturult eemal. Samuti on haldur kohtule esitatud ajutise halduri aruandes selgitanud, et perega seotud äriühingute tegevust planeeris ja korraldas võlgniku abikaasa, kes mh korraldas rahaliste vahendite hankimist, investeerimist ja kulutamist (kd I, tl 80). Samuti ei ole võlgnikul kõrg- ega eriharidust, mis vähendab tema võimalust kõrgema sissetulekuga töö saamiseks. Neid asjaolusid arvestades ei saa eeldada, et pärast aastaid tööturult eemal olemist hangib võlgnik töökoha, mis tooks veel rohkem sisse kui võlgniku senised töökohad pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal. Samuti ei saa väita, et võlgnik pole üldse tegelenud 6
Eelmärgitust lähtudes võib lisada, et isegi kui võlgnik oleks
lg 1 tulenevat tasuvama töö otsimise kohustustust süüliselt rikkunud, ei võimalda asja materjalid järeldada, et sellega iseenesest oleks tekitatud võlausaldajatele kahju. Arvestades võlgniku haridust, kogemusi, oskusi jmt, ei ole tõenäoline, et võlgnik oleks (otsimise tulemusena) leidnud töökoha, mis võimaldanuks teenida püsivalt miinimumpalgast oluliselt suuremat tulu. 25.2. Võlgadest vabastamise seisukohalt ei ole tähtsust võlausaldaja I väitel, et võlgnik peab üleval oma xxxx käivat last, millega võlgnik vähendab võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalust veelgi. Võlgniku poeg on sündinud xx.xx.xxxx (kd I, tl 344) ning sai seega täisealiseks xx.xx.xxxx. Lisaks on PKS § 97 p 2 kohaselt kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud ülalpidamist ka kõrgharidust omandav laps. Ringkonnakohus rõhutab samas, et kuivõrd võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse käigus saanud miinimumpalka, siis vastavalt
lg-le 5, ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Seega ei mõjutanud võlgniku võimalik xxxxxx käiva lapse toetamine võlgniku sissetuleku juures (miinimumpalk) võlausaldajate nõuete rahuldamist. 25.3. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et arvestades
lg 6 kohaselt väljamaksmisele kuuluvate pensioniosakute suurust, ei muuda võlgniku abikaasa pensioniosakute välja võtmata jätmine ja selle arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine, võlgnikku käitumist kohustustest vabastamise menetluses süüliseks. Kuigi võlgnik kohustuste vabastamise menetluse käigus võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole, siis see ei tähenda, et võlgnik võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud ei oleks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada asjaolu, et pankrotimenetluse käigus on realiseeritud kogu võlgnikule kuulunud vara, mh võlgniku ja tema perekonna kodu, mille tulemusel pankrotimenetluses võlausaldajatele väljamakseid tehtud 418 600 euro ulatuses. Ka võlausaldaja I nõudest on 51% võlgniku vara realiseerumisega rahuldatud. Pärast pankrotivara müümist on võlgniku täitmata kohustuste summa 780 470 eurot 89 senti, kuid pensioniosakute arvu kohaselt oleks väljamaksmisele kuulunud 933 eurot 6 senti, mis moodustaks võlgniku täitmata kohustuste kogusummast äärmiselt väikese osa. 25.4. Kokkuvõttes on maakohus kolleegiumi hinnangul õiguspäraselt leidnud, et võlgnik ei rikkunud süüliselt
lg 1 tulenevaid kohustusi, mis annaks alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Seega ei ole asja materjalide pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks võlausaldajate huve süüliselt kahjustanud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise. Menetluskulude jaotus 26. Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, 7
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ele Liiv 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.