Obsah (8)

§ 664§ 423§ 651§ 667§ 657§ 172§ 150§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-18-16556 Kohtuasi PS, KS

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 664

lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb avaldaja 3 osas jätta läbi vaatamata.

1. Määruskaebusega on vaidlustatud osaliselt avaldajate 1 ja 2
2. oktoobri
3. a kaebuse kohta tehtud kohtutäituri
4. novembri
5. a otsust. Maakohus jättis avaldaja 3 kaebuse kohtutäituri
6. oktoobri
7. a dateeringuga otsusele (otsus allkirjastatud
8. oktoobril
9. a. [tl 11-13]) rahuldamata ning avaldaja 3 ei ole selles osas maakohtu määrust vaidlustanud. Seega ei ole avaldaja 3 vaidlustanud tema suhtes tehtud kohtutäituri otsust ning määruskaebus tuleb tema osas jätta

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

16.

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri

1. septembri
2. a ja
3. novembri
4. a otsustele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 osas, millega jäeti rahuldamata avaldajate kaebus tühistada tagatisrahast lisatasu võtmine ja ülejäänud tagatisraha kandmine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Eelnevast tulenevalt on maakohtu
5. septembri
6. a määrus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata kaebus kohtutäituri
7. oktoobri
8. a dateeringuga otsusele, kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks
9. septembri
10. a enampakkumise nurjunuks lugemisel ning avaldajale 3 ostuhinna tasumise pikendamiseks täiendava tähtaja andmata jätmisel (maakohtu määruse p-id 2, 3 ja 4).
11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja 1 ja 2

1. oktoobri
2. a kaebuse kohtutäituri
3. novembri
4. a otsusele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/
5. Ringkonnakohus saab

§ 657

lg 1 p 2 kohaselt teha uue 5 määruse, millega rahuldab avaldajate 1 ja 2 määruskaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas.

1. Kolleegiumi hinnangul on kohtutäituri tegevus avaldaja 2 tasutud tagatisraha tagastamata jätmisel, kohtutäituri lisatasu määramisel ja selle tagatisrahast sissenõudmisel ning ülejäänud tagatisraha 7230 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa kandmisel ebaseaduslik, mistõttu ringkonnakohus tühistab kohtutäituri
2. novembri
3. a otsuse osas, milles avaldajate 1 ja 2 kaebus jäi vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit uuesti lahendama avaldajate 1 ja 2 kaebuse tasutud tagatisraha tagastamata jätmise ja tagatisraha 7230 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa kandmise küsimuse. Samuti tuleb tühistada kohtutäituri
4. septembri
5. a otsus lisatasu 270 euro (käibemaksuga) määramiseks.
6. Kuna praeguses asjas tuleb lahendada kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse täitemenetluses toimunud enampakkumisel osalemiseks tasutud tagatisraha tagastamata jätmise kohta avaldajale 2, sest rikuti enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna tasumise kohustust, tuleb teha kindlaks, kas kohtutäitur vaidlusalustes täiteasjades tühistas enampakkumise või kuulutas selle nurjunuks. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu korraldusel täiteasjas nr 027/2017/2
7. septembril
8. a koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (tl 97-100). Arvestades, et täiteasjas nr 027/2017/3 alustati täitemenetlust eelduslikult KS, kui hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja omaniku vastu, saab
9. septembril
10. a täiteasjas nr 027/2017/2 koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist järeldada, et vaidlusalustes täiteasjades kuulutas kohtutäitur
11. augustist
12. a –
13. augustini
14. a 10:08 toimunud enampakkumise nurjunuks. Kolleegiumi hinnangul ei oma seega määravat tähtsust
15. septembri
16. a otsuses märgitu justkui oleks enampakkumine tühistatud, vaid tegemist on eksimusega avaldatus, sest ka otsuses tuginetakse enampakkumise nurjumisele TMS § 99 lg 1 p 3 ja TMS § 100 lg 3 järgi. Kohtutäituri
17. septembri
18. a otsusest nähtub ka, et antud otsuse tegemise ajaks oli ostuhind endiselt tasumata ning esines alus kuulutada enampakkumine nurjunuks (TMS § 99 lg 1 p 3).
19. Arvestades, et vaidlusalustes täiteasjades kuulutas kohtutäitur
20. augustist
21. a 10:00 –
22. augustini
23. a 10:08 toimunud enampakkumise nurjunuks ja otsustas vara panna kordusenampakkumisele, tuleb lahendada küsimus, kas kohtutäituril oli õigus jätta TMS § 100 lg 4 järgi tasutud tagatisraha avaldajale 2 tagastamata ning määrata 7230 euro tasumine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa. TMS § 100 lõiked 3 ja 4 koosmõjus sätestavad, et kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele. Esialgne ostja ei või ostuhinna tasumata jätmisel kordusenampakkumisel osaleda. Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja eelarve ühisossa. RPJK on
24. juuni
25. a otsusega asjas nr 5-19-28 tunnistanud TMS § 100 lg 4 teise lause põhiseaduse §-iga 32 vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles kohtutäituril puudub tagatisraha tagastamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Praegusel juhul ei nähtu kohtutäituri
26. septembri
27. a otsusest ega ka avaldajate 1 ja 2 kaebuse lahendamiseks tehtud
28. novembri
29. a otsusest, et kohtutäitur oleks hinnanud, kas tagatisraha maksnud ning enampakkumisel parima pakkumise teinud isik on ostuhinna õigel ajal ja täies ulatuses tasumiseks teinud endast oleneva, st et ostjal ei ole olnud enampakkumise nurjamise eesmärki. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles avaldajale 2 jäeti tagastamata tema poolt tasutud tagatisraha ning otsustati 7230 euro kandmine Kohtutäiturite ja 6 Pankrotihaldurite koja eelarve ühisossa. Kohtutäituril tuleb tagatisraha koja eelarve ühisossa kandmise küsimus uuesti läbi vaadata.
30. Järgmiseks lahendab kolleegium küsimuse, kas kohtutäituril oli õigus praegusel juhul saada lisatasu 3% ostja tasutud tagatisrahast ehk 270 eurot käibemaksuga. Kohtutäituri lisatasu saamise õigus tuleneb KTS §-dest 43-
31. Vastavalt KTS § 45 lg-le 1 on kohtutäituril enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. KTS § 43 lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seega toob täitetoimingu tegemine kaasa lisatasu saamise õiguse vaid KTS § 43 lg 1 tingimustel (v.a KTS §-des 44 ja 47 sätestatud juhud, mis reguleerivad lisatasu tunnitasuna ja mille korral ei ole vajalik tuvastada toimingu tehnilist või õiguslikku keerukust).
32. RPJK selgitas oma eelnevalt viidatud otsuse nr 5-19-28 p-s 89, et kinnistu müümine enampakkumisel ei ole üldjuhul tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas täitetoiming. Piisav ei ole vaid vara enampakkumise korraldamine. See peab olema tavapärase enampakkumisega võrreldes kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seega peab lisatasu määramise otsusest nähtuma kohtutäituri diskretsiooniotsustus.
33. Arvestades, et
34. septembri
35. a otsus ei sisalda mingeid põhjendusi enampakkumise korraldamise keerukuse kohta ning kohtutäitur ei ole ka avaldajate kaebust lahendades lisatasu määramise kohta põhjendusi lisanud, tühistab ringkonnakohus kohtutäituri otsuse määrata kohtutäiturile lisatasuna 270 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades, et Riigikohtu kujundatud praktika järgi peavad kohtud lahendama esitatud kaebuse alusel kohtutäituri lisatasu väljamõistmise või välja mõistmata jätmise lõplikult ning asja ei ole võimalik saata uuesti kohtutäiturile, leiab kolleegium, et kohtutäituril ei ole praeguses asjas õigust lisatasu saada, sest ta pole lisatasu otsuses ega kaebemenetluses kohtutäituri juures näidanud ega põhjendanud, et kinnistu müümine enampakkumisel oleks praegusel juhul olnud tehniliselt või õiguslikult tavapärasest keerukam.
36. Kuna määruskaebuses on palutud jätta menetluskulud kohtutäituri kanda, aga ringkonnakohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

§ 172

lg 1 alusel, v.a avaldajate 1 ja 2 tasutud riigilõivud, mis jäävad

§ 172lg 10 alusel kohtutäituri kanda, siis tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.

Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja 1-3 lepinguline esindaja tasunud määruskaebuselt

1. septembril
2. a riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 ja 15 koosmõjus pidid avaldajad maksma ühiselt määruskaebuselt 15 eurot. Kuna avaldaja 3 osas jääb määruskaebus läbi vaatamata, siis tuleb kohtutäiturilt avaldaja 1 kasuks välja mõista riigilõiv 5 eurot ning samuti avaldaja 2 kasuks riigilõiv 5 eurot. Kolleegium selgitab, et

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega tuleb määruskaebuselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks esitada

§ 150lg-le 4 vastav taotlus.

25.

§ 173

lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt 7 menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldajate 1 ja 2 määruskaebuse osaliselt ning seega kokkuvõttes rahuldatakse maakohtule esitatud kaebus osaliselt, siis muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, siis määrab kolleegium, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad maakohtus

§ 172lg 1 kohaselt nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Indrek Soots 8