1-20-4144/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-20-4144 Alustamata jäetud kriminaalasja number Kohtunik 20230100409 Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuni
3. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Õigusabi taotleja XX (ik XXXXXXXXXXX) Julia Katškovskaja RESOLUTSIOON Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kuriteoteade
5. aprillil 2020 registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis XX kuriteoteade (kuriteokaebus), milles ta taotles kriminaalmenetluse alustamist YY suhtes. Teokirjelduse kohaselt on YY XX oraalselt, anaalselt ja vaginaalselt ära kasutanud. Asjaolude osas tugines XX kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX, milles XX on süüdistatav, istungiprotokollile. Lisaks on YY väärkohelnud nende ühist last. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumine
7. aprillil 2020 koostas Põhja Prefektuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 20230100409, milles jäeti kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu vastavalt KrMS § 199 lg 1 p-le
8. Uurimisasutus märkis, et kohtuistungi protokollist, mille XX on kuriteoteatele lisanud, ei nähtu, et tema suhtes oleks toime pandud mõni karistusseadustikus sätestatud seksuaalse 1 enesemääramise vastane süütegu. Uurimisasutus selgitas, et viidatud süütegude üheks objektiivseks koosseisu tunnuseks on kannatanu tahtevastasus, millega allutatakse kannatanu toimepanija tahtele. Kohtuistungi protokollist nähtub, et XX ei saanud sugulist rahuldust. See pole aga Eesti karistusõiguses karistatav tegu. XX on korduvalt kirjutanud erineva sisuga avaldusi. Politseiametnik on
9. märtsil 2019 külastanud XX kinnipidamisasutuses. Ka suulises vestluses ei ilmnenud uusi asjaolusid, mis viitaks kuriteo tunnustele. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et XX ei avalda kohtueelse menetluse ajal temale teadaolevaid fakte. See viitab XX pahatahtlikult kättemaksusoovile ja YY käitumise meelevaldsele tõlgendamisele. Lapse väärkohtlemise osas on võetud seisukoht kriminaalmenetluse nr YYYYYYYYYYYYYY alustamata jätmise teates. Ütlusi on saanud avaldaja anda kohtuistungil. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et esinevad viited kuriteo tunnustele, edastanuks kohus avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks kas uurimisasutusse või prokuratuuri.
10. XX vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja Ringkonnaprokuratuuris
11. aprillil
12. Kaebuse rahuldamata jätmise määrus
13. Põhja Ringkonnaprokuratuuri
14. mai
15. a määrusega jäeti XX kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises rahuldamata. Prokuratuur leidis samuti, et esitatud andmed ei viita sellele, et XX suhtes oleks toime pandud tahtevastane sugulise iseloomuga tegu. Lisaks leidis prokuratuur, et XX etteheiteid, et tal pole olnud võimalik esitada tõendeid, taotlusi, anda ütlusi, ei ole põhjendatud.
16. XX vaidlustas ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris
17. mail
18. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
19. Riigiprokuratuur jättis
20. juuni
21. a määrusega XX kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et XX seisukoht, et prokuratuuri käsutuses pole kõiki materjale, ei ole õige. Prokuratuuri käsutuses on XX
22. veebruari 2020 avaldus, politsei vastuskiri 3.2-1/4908-4 ja kohtuistungi protokollid. XX väited, et YY on teda seksuaalselt ahistanud, on juba korduvalt kontrollitud, aga seda kuritegu ei ole tuvastatud. Riigiprokurör selgitas, et XX esitatud andmed ei ole küllaldased kriminaalmenetluse alustamiseks. RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
24. juunil
25. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus XX taotlus riigi õigusabi määramiseks, esitamaks ringkonnakohtule kaebust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. XX on esitanud nõutavad andmed oma majandusliku seisundi kohta. Sellest nähtuvalt on ta kinnipeetav, tal puuduvad sissetulekud, kuid puuduvad ka kulud. Ainsaks varaks on 3 sõiduautot, mis on arestitud kriminaalasjas nr X-XX-XXX. Ringkonnakohus märgib, et tõenäoliselt ei ole XX esitatud andmed päris täielikud, sest ka kinnipeetavana tuleb tal vanglas teha mõningaid kulutusi. Samas, ringkonnakohus leiab, et isegi kui möönda, et XX on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt maksejõuetu isik, on esitatud andmete pinnalt selge, et tema taotluse rahuldamine on välistatud RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Nimetatud õigusnormi 2 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks see, kui esitatav kaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Arvestades, mis asjaoludel ja kuriteo tunnustel taotleb XX kriminaalmenetluse alustamist, on kaebuse rahuldamise võimalused ringkonnakohtus väga tagasihoidlikud. Nimelt, XX taotleb kriminaalmenetluse alustamist YY suhtes seoses sellega, et too pani XX toime suhtes seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. XX kuriteoteate kohaselt selgus see kuritegu alles kriminaalasja X-XX-XXXX kohtumenetluses. See tähendab, et XX-le meenus see kuritegu siis, kui tema oli antud kohtu alla, süüdistatavana erinevates rasketes kuritegudes, sh seksuaalse enesemääramise vastases kuriteos. YY on viidatud kohtuasjas aga kohtumenetluse pooleks, kelle avalduste alusel XX kriminaalasi on jõudnud kohtusse. Uurimisasutus ja prokuratuur on XX-le asjakohaselt selgitanud, et XX esitatud andmetest peaks nähtuma tõsiseltvõetavalt viiteid sellest, et kõnealune süütegu pandi toime XX tahte vastaselt. Seejuures, uurimisasutus ja prokuratuur tutvusid kohtuistungite protokollidega, millest peaks nähtuma kõnealune XX tahtevastane tegu, kuid seda nad ei tuvastanud. Uurimisasutus ja prokuratuur on igakülgselt käsitlenud XX väiteid ja jõudnud järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumisest. Arvestades XX käitumist, ehk kuriteoteatega välja tulemise aega, samuti selle sisu, ehk YY süüstamist, siis võib väita, et XX nii pikk vaikimine tema suhtes toime pandud kuriteost põhineb „kunstlikul mälukaotusel.“ Kuriteoteate väidete otsitust kinnitab seegi, et XX hakkas viitama, et YY tegevus oli tahtevastane, alles pärast seda, kui uurimisasutus oli selgitanud selle kuriteotunnuse vajalikkust kuriteokahtluse sedastamiseks. Arvestades, et uurimisasutuse ja prokuratuuri seisukohad, sh õiguslik käsitlus, on asjakohased, XX väited pole tõsiseltvõetavad, on kriminaalmenetluse alustamise taotlemine ringkonnakohtus perspektiivitu.
27. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3