2-19-20033 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-20033 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Ak
§ 113
² lg 2 on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 20 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot s.t. kokku 30 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 30 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Kostja võlgneb hagejale järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 854,37 eurot ning 2) viivised summas 763,59 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 854,37 euro osalt ning viivise määralt 0,07% päevas. Hageja on arvutanud viivist alates kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (854,37 * 0,07% * 365 päeva = 218,29 eurot). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 854,37 eurot ja viivised 763,59 eurot ja sissenõudekulu vastavalt
§ 113
-1 lg 2 summas 30 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 854,37 euro tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates
- detsembrist
- KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (kätte toimetatud isiklikult
- mail 2020). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja alates
- maist 2020 Narva kohtumaja kohtunik Aarne Lõhmus. Kohus edastas kostjale teate kohtuniku vahetumisest ning andis kostjale täiendava tähtaja 14 päeva alates kohtunõude kättetoimetamisest hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kohtunõue on isiklikult kätte toimetatud
- mail 2020 kostjale. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6,
§ 108
lg 1,
§ 113
lg 1,
§ 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning Ts
MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 854,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 763,59 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 30 eurot, kokku 1647,96 eurot ning viivised alates 17. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemäras 0,07 protsenti päevas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3
(4)2-19-20033 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 645 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 225 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 465 eurot (225+240). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
§ 113lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab Ts
MS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
§ 113lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt Ts
MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)