Obsah (7)

§ 423§ 173§ 162§ 174§ 190§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2019.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17061 (liidetud 2-17-17069) Tsiviilasi

§ 423lg 1 p 13 alusel.

1. Vaidlust ei ole selles, et N.P töötas OÜ-s Luutar xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (toimik 2-17-17069 tl 13-19) ning kohustus järgima OÜ Luutar töökorralduse reegleid, ametijuhendit ja OÜ Luutar teenindusjuhendit (toimik 2-17-17069 tl 20-30; 30-33; 34-43). Ka ei ole vaidlust, et puudus õiguslik alus töötajapoolseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates 10.09.
2. Juhul kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt, ilma et tal oleks selleks seaduslikku alust olnud, loeb töövaidlusorgan töötaja töölepingu lõppenuks korraliselt ajast, mil see oleks lõppenud seaduse sätestatud 30-päevase kalendripäevase etteteatamistähtaja järgimisel. Seda on töövaidluskomisjon oma otsuse tegemisel järginud. Samas tuleneb Riigikohtu lahendist 32-1-111-14 (p 17), et olukorras, kus pärast töötaja töölepingu alusetut erakorralist ülesütlemist on töölepingu erakorraliselt üles öelnud ka tööandja, on oluline kindlaks teha, millal tööandja töölepingu üles ütles. Lõppenud töölepingut ei ole teisel poolel võimalik enam üles öelda juhul, kui tööandja ütles töölepingu üles pärast seda, kui oli möödunud tähtaeg, millest tuleb tööleping lugeda TLS § 85 lg 4 järgi lõppenuks töötaja korralise ülesütlemisega. Käesoleval juhul on tööandja üles ütelnud lepingu 13.09.2017 (toimik 2-17-17069 tl 44-45), so enne TLS § 85 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist, milleks on 06.10.
3. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt juhul, kui tööandja ütles töölepingu üles enne TLS § 85 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja töötaja on tööandja ülesütlemisavalduse vaidlustanud, tuleb siiski kontrollida ka tööandja ülesütlemise kehtivust. Sellisel juhul kohalduvad mh TLS § 107 lg-d 1 ja
4. Antud tsiviilasjas ei ole N.P tööandjapoolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, seega on OÜ Luutar töölepingu ülesütlemisavaldus kehtiv ning OÜ Luutar ja N.P vahel 18.07.2016 sõlmitud tööleping kuulub lõpetamisele OÜ Luutar ülesütlemise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata alates 13.09.
6. TLS § 77 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et paragrahvis sätestatu ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata. Pooltevahelise töölepingu p-s 1.4 on sätestatud, et töötaja teavitab kirjalikult tööandjat töölepingu lõpetamise soovist vähemalt 30 kalendripäeva ette. Vastasel juhul määratakse töötajale leppetrahv summas, mis võrdub töötaja kahe kuu keskmise töötasuga. Töötaja ei ole tööandjapoolset lepingu ülesütlemist töötajapoolsete lepingurikkumiste tõttu, st mõjuva põhjuseta tööle mitteilmumist 11.09.2017 ja 13.09.2017, vaidlustanud. Samas ei ole vaidlust selles, et N.P ei tulnud tööle seetõttu, et tema eesmärgiks oli töösuhe lõpetada ning seega on kostja töölt ilma õigusliku aluseta lahkunud. Eeltoodust lähtudes on OÜ-l Luutar kui tööandjal õigus nõuda N.Plt leppetrahvi tasumist viimase 4 2-17-17061 kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ((toimik 2-17-17069 tl 52) summas 1 296,60 eurot. Leppetrahvi suurust ja arvestuslikku õigsust ei ole N.P ka vaidlustanud. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt ka kahju hüvitamist TLS § 74 lg 3 alusel osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuna OÜ Luutar kahju hüvitamist ei ole nõudnud, jätab kohus tähelepanuta vastaspoole vastuväited nõude tõendamatuse kohta. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja OÜ Luutar menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus tsiviilasja nr 2-17-17061 puudutavas osas õigusabikulust 6,65 tunni ulatuses tunnihinnaga 0,90 eurot (14.11.2017 - kohtule taotluse koostamine - 0.90 tundi; 09.12.2017 - kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi; 09.05.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi; 29.05.2018 - kostja vastuse koostamine 2,50 tundi; 02.07.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,15 tundi; 23.07.2018 kostja seisukoha koostamine 2,00 tundi; 11.09.2018 - hageja seisukohaga tutvumine 0,25 tundi; 11.09.2018 - kohtumäärusega tutvumine - 0,35 tundi) kokku summas 598,50 eurot ilma käibemaksuta. Tsiviilasja nr 2-17-17069 puudutavas osas õigusabikulust 8,70 tunni ulatuses, sellest 3,60 tundi (14.11.2017 - hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine) tunnihinnaga 0,75 eurot summas 270 eurot ja 5,1 tundi tunnihinnaga 0,90 eurot (19.12.2017 - kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi; 09.04.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,20 tundi; 06.05.2018 - kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1,50 tundi; 02.07.2018 - kohtumäärusega tutvumine 0,20 tundi; 23.07.2018 - kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1,70 tundi; 01.10.2018 - hageja seisukoha koostamine 1,25 tundi) summas 459 eurot, kokku 729 eurot ilma käibemaksuta. OÜ Luutar kinnitab, et kõik kostja menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kulud on vajalikud ja põhjendatud ja esitab kulud ilma käibemaksuta. N.P palub kontrollida OÜ Luutar menetluskulude nimekirja põhjendatust tervikuna. xxxxxxxxxxxxxx arvates ei saanud 29.05.2018 kostja vastuse koostamisele asjas 2-17-17061 kuluda üle 45 min (kostja märgitud 2,5 tundi). Kohtu hinnangul võib pidada põhjendatuks viidatud ajakulu kokku 2 tunni ulatuses, arvestades sealjuures, et kostja pidi ka eelnevalt tutvuma ja analüüsima esitatud hagi ja selle lisadega. xxxxxxxxxxxxx ei nõustu ka 23.07.2018 menetlusdokumendi koostamisele kulunud 2 tunniga (2-17-17061) pidades nimetatut samuti põhjendatuks 45 min ulatuses. Arvestades 23.07.2018 dokumendi mahtu ja sisu loeb kohus selle toimingu ajakulu põhjendatuks märgitud ulatuses, so 2 tunni ulatuses. Kohus, analüüsinud kõigi OÜ Luutar menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (14.11.2017, 09.12.2017, 5 2-17-17061 09.05.2018, 02.07.2018, 11.09.2018, 11.09.2018) asjas 2-17-17061 põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 2,15 tunni ulatuses. Seega loeb kohus põhjendatuks ajakuluks 6,15 tundi (tsiviilasi nr 2-17-17061) summas 553,50 eurot. Tsiviilasja nr 2-17-17069 puudutavas osas leiab xxxxxxxx, et OÜ Luutar 14.11.2017 hagiavalduse koostamisele asjas 2-17-17069 ei saanud kuluda üle 1,15 tunni; 1,5 lk nimetatud 5-leheküljelisest menetlusdokumendist on menetlusosaliste andmete ja töövaidluskomisjoni eelneva menetluse käigu refereerimine. Kohus nõustub, et kõnealuses dokumendis on osa refereering, kuid arvestades esitatud hagi, samuti asjaolu, et tegemist on siiski esmase hagi esitamisega kohtule asjas, peab kohus eeltoodud kulu vajalikuks ning põhjendatuks, so 3,6 tunni ulatuses. Samuti ei nõustu ta 06.05.2018 vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise 1,5 tunnise ajakuluga pidades põhjendatuks 45 min, OÜ Luutar seisukoht ei ületa 1,5 lk teksti. Kohus nõustubxxxxxxxxx, arvestades sealjuures nii 06.05.2018 dokumendi kui ka kostja vaid ca 0,5 lk vastust, ei saanud selle tutvumisele ja vastuse koostamisele kuluda rohkem kui 45 min. OÜ Luutar 23.07.2018 toimingutele (N. S. seisukohaga tutvumine ja seisukoha koostamine) asjas 2-17-17069 ei saanud kuluda üle 45 min (nimekirjas 1,7 tundi). 1,5 lk tekstis OÜ Luutar sisuliselt refereerib Riigikohtu praktikat ja kordab oma varasemaid seisukohti. Arvestades 23.07.2018 dokumendi mahtu ja sisu, samuti xxxxxxxxx 21.06.2018 seisukohta, loeb kohus viidatud ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. 01.10.2018 dokumendi koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses (nimekirjas 1,25 tundi), arvestades dokumendis sisalduvaid kordusi ja varasemaid seisukohti. Lisaks on põhjendatud (19.12.2017, 09.04.2018 ja 02.07.2018) toimingute kulu märgitud ulatuses, so 0,65 tundi. Seega loeb kohus tsiviilasjas nr 2-17-16079 põhjendatuks 3,60 tundi tunnihinnaga 0,75 eurot summas 270 eurot ja 3,1 tundi tunnihinnaga 0,90 eurot summas 279 eurot, kokku 549 eurot. Seega kokku summas 1102,50 (553,50+549) eurot. Kohus leiab, et tööühiku hind 0,90 eurot ja 0,75 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega N.P. N.Ple on tsiviilasjas nr 2-17-16071 ja nr 2-17-17069 antud 12.03.2018 kohtumäärustega riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ilma hüvitamiskohustuseta. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab

§ 190

lg 2 järgi oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, vajuhul kui talle anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). 10.06.2019 määrusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulu rahalise suuruse summas 570,24 eurot. Praegusel juhul on N.P antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, mistõttu jätab kohus selle kulu (570,24 eurot) riigi kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb N.Pl hüvitada OÜ Luutar kasuks menetluskulud. Seega kuulub N.Plt väljamõistmisele OÜ Luutar kasuks menetluskulud summas 1102,50 eurot. Kostja taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. 6 2-17-17061

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik ……………………………………………………………………………………………………… …. Tallinna Rinkonnakohtu otsuse 21.04.2019 resolutsioon: 1.Pärnu Maakohtu 10.06.2019 otsus tühistada osas, milles kohus mõistis N P välja OÜ Luutar kasuks leppetrahvi (resolutsiooni punkt 3) ja jaotas ning määras kindlaks menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Luutar hagi N P vastu leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata. 3.Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1)Jätta läbi vaatamata OÜ Luutar hagi N P vastu nõudes tuvastada töövaidluskomisjoni 16.10.2017 otsuses märgitud otsuste tühisus; 2)Rahuldada OÜ Luutar hagi osaliselt ning lõpetada OÜ Luutar ja N P vahel 18.07.2016 sõlmitud tööleping OÜ Luutar ülesütlemise tõttu töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punkti 3 alusel alates 13.09.2017; 3)Jätta rahuldamata OÜ Luutar hagi N P leppetrahvi 1296.60 eurot väljamõistmiseks. 7