KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.08.2019 hagiavalduse H M Ei (kostja) vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-19-
2. Hageja esitas 27.08.2019 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-19-
3. Kohus liitis 06.09.2019 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jäi 2-19-
4. Kohus võttis 17.09.2019 määrusega hagi menetlusse. Hageja esitas 18.12.2019 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-
5. Kohus võttis 02.01.2020 määrusega hagi menetlusse ja liitis käesolevas asjas esitatud hagiga. Tsiviilasja numbriks jäi 2-19-
6. Kohus määras 17.09.2019 määrusega 27.08.2019 hagiavaldusele ja 28.08.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest ning 02.01.2020 määrusega 18.12.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Hageja nõuded koosnevad järgmistest nõuetest: põhinõue 317,17 eurot (27.08.2019 hagiavalduse põhinõue 229,98 eurot + 28.08.2019 hagiavalduse põhinõue 25,25 eurot + 18.12.2019 hagiavalduse 2

) § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult.

§ 327

lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 326 sätestatud tingimustel võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht.

§ 327

lg 2 kohaselt hoiustamise kohta jäetakse või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele või väljastatakse naabruses elavale isikule saajale edastamiseks. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on kohtu edastatud dokument ning et hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad.

§ 327

lg 3 kohaselt dokument loetakse kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Dokumendi ümbrikule märgitakse kättetoimetamise kuupäev. Kohus 13.12.2019 ja 24.01.2020 teatas kostjale menetlusdokumentide hoiustamisest. Kohus loeb seetõttu

§ 327

alusel kõik hagiavaldused koos lisadega ja kohtumäärused kostjale kätte toimetatuks hiljemalt alates 27.01.2020. 3.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras 17.09.2019 määrusega 27.08.2019 hagiavaldusele ja 28.08.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest ning 02.01.2020 määrusega 18.12.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 20 päeva määruse kättetoimetamiset. Kohus 13.12.2019 ja 24.01.2020 teatas kostjale menetlusdokumentide hoiustamisest. Kostjale on kõik hagiavaldused koos lisadega ja kohtumäärused kätte toimetatud hiljemalt 27.01.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 17.02.2020 (16.02.2020 oli pühapäev). Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping xxxx kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale 3

§ 407lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 317,17 eurot (27.08.2019 hagiavalduse põhinõue 229,98 eurot + 28.08.2019 hagiavalduse põhinõue 25,25 eurot + 18.12.2019 hagiavalduse põhinõue 61,94 (34,59 +27,35) eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt 27.08.2019 hagiavalduses põhinõudelt 229,98 eurot arvestatuna ajavahemiku 18.10.2016 kuni 16.08.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 165,98 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt 28.08.2019 hagiavalduses põhinõudelt 25,25 eurot arvestatuna ajavahemiku 18.08.2016 kuni 16.08.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 19,30 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt 18.12.2019 hagiavalduses põhinõudelt 34,59 eurot arvestatuna ajavahemiku 19.07.2016 kuni 16.12.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 30,15 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt 18.12.2019 hagiavalduses põhinõudelt 27,35 eurot arvestatuna ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 22,65 eurot tasumist. Hageja kostjalt nõutav sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku on 238,08 eurot. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Elisa Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkulepitud viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls
2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis. See on põhinõudelt 229,98 eurot ajavahemiku 18.10.2016 kuni 16.08.2019 eest 51,83 eurot. See on põhinõudelt 25,25 eurot ajavahemiku 18.08.2016 kuni 16.08.2019 eest 6,05 eurot. See on põhinõudelt 34,59 eurot ajavahemiku 19.07.2016 kuni 16.12.2019 eest 9,44 eurot. See on põhinõudelt 27,35 eurot ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 eest 7,10 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduses viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 74,42 eurot (51,83+6,05+9,44+7,10=74,42). Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 163,66 eurot tasumise nõudes (238,08-74,42=163,66).

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4

§ 407lg 1).

Hageja põhjendab nõuet VÕS § 1132 lg 2 regulatsiooniga pärast lepingu lõppemist võlateatiste saatmisega. Käesolevas tsiviilasjas tulenevate nõuete summa jääb vahemikku 500-1000 eurot (hagihind kokku 711,29 eurot). Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 2 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot liitumislepingu nr xxxx kohta. Kohus rahuldab osaliselt hageja sissenõudekulude tasu maksmise nõude kostja vastu summas 40 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulude 35 euro (75-40=35) tasumise nõude kostja vastu. 7. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldas hageja nõuded kostja vastu järgmiselt. Kohus rahuldas osaliselt hageja sissenõudekulude tasu maksmise nõude kostja vastu summas 40 eurot. Kohus rahuldas hagi tasu maksmise nõudes ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 317,17 eurot. Kohus rahuldas hagi viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 74,42 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks jooksva viivise kuni otsuse tegemiseni 17,83 (14,04+1,54+1,26+0,99=17,83) eurot ja edasi põhinõuete kogusumma tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata hageja sissenõudekulude 35 eurot tasumise nõude kostja vastu. Kohus jättis rahuldamata hageja hagiavalduse kostja vastu viivise 163,66 eurot tasumise nõudes. 5

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab

§ 163lg 2 ja 168 lg 2 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6