2-19-9836/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 18.02.2020.a Tsiviilasja number 2-19-9836 Tsiviilasi A T hagi R T vastu elatise nõudes 2 430 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A T (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja: R T (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
3. A T (hageja) esitas 30.06.2019 hagi oma endise abikaasa R T(kostja) vastu ülalpidamise saamiseks (digitoimiku lk [dtl] 3). Pooled abiellusid xxxx, abielu lahutati xxxx. 06.03.2019 kohtuotsustega tsiviilasjas 2-19-1614 mõisteti hagi õigeksvõtu alusel kostjalt välja miinimummääras elatis poolte ühiste laste S T ja T T kasuks. T T on sündinud xxxx ja hageja nõuab kostjalt elatist tema kolmeaastaseks saamiseni. Hageja nõuab elatist pooles ulatuses miinimumtasust ehk 270 eurot kuus perioodi 01.02 – 21.12.2020 eest (dtl 22).
4. Kohus võttis asja menetlusse 08.07.2019 (dtl 25).
5. Kostja vaidles hagile 29.11.2019 vastu (dtl 35). Hageja saab nõuda elatist ainult hagi esitamisest alates. Hageja pole tõendanud oma sissetulekuid.
6. Kohus selgitas hagejale 05.12.2019 määrusega tõendamiskoormust ja probleeme tema nõude alustes (dtl 42). Kohus kordas seda 08.01.2020 määrusega, andis tähtpäeva avalduste esitamiseks ja teatas kohtuotsuse tegemise aja (dtl 43). Mõlemad pooled andsid nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, mistõttu kohus ei pidanud kohtuistungit.
7. Kostja esitas 30.01.2020 oma menetluskulude nimekirja (dtl 47). Otsuse põhjendused
8. Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga. Vaatamata pooltele teatatud võimalusest asja lahendamiseks lihtmenetluses, ei kohaldanud kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 405 sätestatud menetluse lihtsustusi.
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 72 kohaselt võib lahutatud abikaasa nõuda teiselt lahutatud abikaasalt endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui ta ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda.
10. Hageja ei ole esitanud kohtule mingisuguseid andmeid oma varalise olukorra ja iseenda ülalpidamise raskuste põhjuste kohta, kuigi kohus selgitas hagejale tema tõendamiskoormust (vt p 4 eespool). Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist PKS § 101 sätestatud miinimummäära alusel, kuid nimetatud säte kohaldub ainult alaealise lapse ülalpidamisvaidlustes. Seega on hageja nõue põhjendamata ja tõendamata ning sellisena alusetu. Täiendavalt tuleb arvestada, et PKS § 77 kohaselt võib lahutatud abikaasa nõuda elatist ainult alates hagi esitamisest. Hagi esitati 30.06.
11. Hageja on aga nõudnud elatist 2 alates 01.02.2019 (vt p 1 eespool), kuid pole väitnud erakordsete asjaolude esinemist tagasiulatuva nõude õigustamiseks. Kohus on seda hagejale selgitanud (dtl 42).
12. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja jättis hagi küll põhjendamata, vaatamata kohtu selgitustele. Mõistlikult käitudes oleks hageja pidanud esitama täiendavad põhjendused ja tõendid või loobuma hagist. Samas on kõik kostja menetluskulud kantud hagile vastamise ajaks enne seda, kui kohus hagi probleemsust hagejale selgitas (dtl 47). Seega ei ole hageja põhjustanud hagi esitamise järgse tegevusetusega kostjale täiendavaid kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 3