Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 445§ 468§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-135230 Tsiviilasi S Ki ja S Ki

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.02.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on H Ki (kostja) ja H Ee kooselust sündinud S K (hageja I) ja S K (hageja II). Alates vanemate lahkuminekust 01.01.2018 jäid lapsed elama alaliselt ema juurde. Laste isa ei ole laste ülalpidamiseks andnud regulaarset ega piisavat ülalpidamist. Alates 28.06.2018 kuni 31.01.2019 on kostja teinud hagejate seadusliku esindaja kontole ülekandeid laste ülalpidamiskulude katteks kogusummas 1 695 eurot, mis jagatuna kuudesse on 211,87 eurot kuus ehk 105,90 eurot lapse kohta igakuiselt. Laste ema on proovinud saavutada laste isaga kohtuvälist kokkulepet, kuid see pole kahjuks õnnestunud. Hagejate lepinguline esindaja saatis kostjale 07.02.2019 kohtuvälise ettepaneku, millele palus tagasisidet hiljemalt 15.02.

1. Kostja pole kohtuvälisele ettepanekule vastanud. 05.03.2019 esitatud täpsustuses on hagejad välja toonud igakuised kulutused. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 550 eurot, s.h eluase 110 eurot (summale lisandumas peagi juurde umbes 80 eurot, sest hagejate seaduslik esindaja peab soetama uue eluaseme, kuivõrd vanemate vahel on käimas ka varajagamise vaidlus), teenused (teleteenused, internet, tv): 9 eurot, toit (sh ravimid, vitamiinid kodukeemia, hügieenitarbed, meditsiin) 130 eurot, transport (bensiin, auto) 50 eurot, kulud lasteaiale (teatrid, väljasõidud, ksülitooli pastillid, rühmaraha jne) 20 eurot, riided (jalanõud muu vajalik) 40 eurot, vabaajakulud (sõprade sünnipäevad, kino, teater, mängud, veekeskused, einestamine väljaspool kodu, väljasõidud, taskuraha jne) 60 eurot, trenn: plaan alustada ujumisega (55 eurot igakuine püsimakse, siia lisandub juurde ka transpordi lisakulu) Hetkel ei saa ujumistrenni lapsele lubada, sest isa ei tasu elatist. Hageja II igakuised kulutused 2 moodustavad kokku 663 eurot, s.h eluase 110 eurot (summale lisandumas peagi juurde umbes 80 eurot, teenused (teleteenused, internet, tv, telefon): 23 eurot, toit (sh ravimid, vitamiinid kodukeemia, hügieenitarbed, meditsiin) 140 eurot, transport (bensiin, auto) 50 eurot, koolikulud (teatrid, väljasõidud, jooksvad vajalikud koolitarbed) 20 eurot, riided (jalanõud muu vajalik, trenniriided) 100 eurot, vabaajakulud (sõprade sünnipäevad, kino, teater, mängud, veekeskused, einestamine väljaspool kodu, väljasõidud, taskuraha jne) 60 eurot, trenn: 55 eurot, kogumiskindlustus: 25 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 270 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt mõista mõlemale hagejale välja elatis 91,80 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja I ja hageja II elatise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kuna kostja ei ole rikkunud laste ülalpidamiskohustust. Kostja on kandnud igakuiselt märkimisväärseid kulusid, tasudes nii hageja seadusliku esindaja arveldusarvele elatise makseid, kui ka kandes lapse lasteaiakulud. Hagejad ei ole esitanud ka tõendeid, mis annaks alust arvata, et kostja tulevikus ülalpidamiskohustust ei täida. Arvestades eeltoodut asub kostja seisukohale et puudub elatise nõude rahuldamise eelduseks olev ülalpidamiskohustuse rikkumine ja hagejate nõue elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et elatise väljamõistmisel tuleb võtta arvesse seda, kui palju laps viibib ühe või teise vanema juures (ja on sel ajal selle vanema ülalpidamisel). Seega, lahuselavalt vanemalt võidakse välja mõista ka elatis alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kui laps elab märkimisväärse osa ajast ühe vanema juures. Käesoleval juhul elavad hagejad vastavalt vanemate kokkuleppele ca 33% ajast kostja juures ja on kostja ülalpidamisel (s.o. igas kalendrikuus 1 täisnädal ja 1 nädalavahetus) ning ca 67% ajast H E juures ja on H E ülalpidamisel (s.o. ülejäänud aeg). Seega peaks kostja ülapidamiskohustuse arvutamisel lähtuma sellest ajast, mille võrra lapsed on rohkem ema juures – ehk võtta elatise arvutamisel aluseks 34% kogu ajast (100 % - kostja ülalpidamisel olev aeg 33% - H E ülalpidamisel olev aeg 33% = 34%). Kuigi perioodil 06.201805.2019 oli kostja ülalpidamiskohustuse suuruseks kokku 2 108 eurot, on kostja täitnud laste ülalpidamiskohustust summas 3 171,40 eurot ehk ettenähtust ca 1 000 euro võrra suuremas määras. Kostja märgib ühtlasi, et kuna hagejate seadusliku esindaja arvele laekuvad ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse makstavad hagejatega seotud toetused, peaks kostja poolt makstava igakuise elatise summa olema veelgi väiksem. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 3 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on H E ja kostja (dtl 32,33) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni 4 eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Hagejad on esitanud kohtule konto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud perioodil 28.06.2018 kuni 31.01.2019 hagejate seaduslikule esindajale laste ülalpidamiskulude katteks kokku 1695 eurot, mis teeb 211,88 eurot kuus ehk 105,94 eurot ühe lapse kohta igakuiselt (dtl 28). Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on täiendavalt veebruari, märtsi, aprilli ning mai 2019 eest tasunud laste ülalpidamiskulude katteks 720 eurot (dtl 60) ning samuti tasunud igakuiselt hageja I lasteaiakulud (dtl 61). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks mõlemale hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt riided, mänguasjad, trennid, lasteaiamaks), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja on igakuiselt tasunud hageja I lasteaiakulusid. Lasteaiakulu ei sisaldu aga hagejate poolt väljatoodud igakuiste kulude nimekirjas ehk hagejad ei ole nimetatud kuluga arvestanud. Seega võib asuda seisukohale, et vanematevahel on olnud kokkulepe, et kostja tasub hageja I lasteaiakulud. Samas peab kohus arvestama ka asjaoluga, et lasteaiakulu tasumine võib olla iseenesest ka üheks osaks ülalpidamiskohustuse täitmisel. Muid vanematevahelisi kokkuleppeid seoses elatise tasumisega ei ole kohus menetluses tuvastanud.
6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväited, et elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna hagejad viibivad osa ajast ka kostja juures ja on seega kostja vahetul ülalpidamisel. Samuti on kostja vaielnud vastu hagejate igakuistele kulude suurusele (s.o hagejate eluasemekuludele, interneti kuludele, toidukuludele, transpordikuludele ning vaba aja kuludele). Seega tuleb kohtul hinnata hagejate igakuiste kulude suurust ning põhjendatust ning samuti anda oma hinnang asjaolule, kas käesoleval juhul on alust kulude suurust vähendada seoses sellega, et hagejad viibivad ka kostja vahetul ülalpidamisel.
7. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut hageja I lasteaiakuludele summas 20 eurot, garderoobikuludele summas 40 eurot, trennikuludele 55 eurot ning hageja II osas koolikuludele summas 20 eurot, garderoobikuludele summas 100 eurot, trennikuludele summas 55 eurot ning kogumiskindlustusele summas 25 eurot. Nimetatud kulude osas puudusid kostjal vastuväited. Kohus märgib üksnes, et nimetatud kulud on vajalikud ja kohtu hinnangul ka mõistlikus suuruses. 5 Hagejad on märkinud oma eluasemekulude suuruseks 110 eurot, millele on lisandumas 80 eurot. Kohus selgitab, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Kohtu hinnangul on ka märgitud kulude suurus mõistlik, arvestades, et hagejad on välja toonud, et nimetatud kulud hõlmavad kommunaalkulusid, m.h ka elekter, küte, vesi, prügivedu. Kohus ei arvesta kulude hulka täiendavat 80 eurot kuna kohtul puuduvad andmed, kas, millal ja kui palju võib eluasemekulu hagejatel suureneda. Seega loeb kohus mõlema hageja puhul mõistlikuks eluasemekuluks 110 eurot. Hagejad on märkinud toidukuludeks hageja I osas 130 eurot, hageja II osas 140 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad nimetatud kulude alla ka ravimid, vitamiinid, hügieenitarbed, majapidamistarbed. 31.10.2019 hagejate poolt esitatud tabelis on hagejad välja toonud toidukulud septembrikuu näitel 135 euro ulatuses ning lisaks pesemisvahendid ja kodukeemia 5 eurot, hügieenitarbed 22 eurot, ravimid, vitamiinid hageja I osas 10 eurot ja hageja II osas 37,5 eurot. Kohus loeb mõlema hageja osas põhjendatud toidukuludeks (s.h muud hagejate poolt hagis välja toodud kulud) 130 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hagejad on kasvueas lapsed ning üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti on usutav, et lapsed kasutavad koos teiste perekonnaliikmetega teatud kodutarbeid, hügieenitarbeid ning vajadusel ravimeid ja vitamiine. 130 eurot on seega kohtu hinnangul usutav ja mõistlik mõlema hageja osas. Kohtul puudub veendumus, et ühel hagejatest võiks olla suuremad toidukulud kui teisel. Hagejad on välja toonud kulud teleteenustele ja internetiteenustele hageja I osas 9 eurot ja hageja II osas 23 eurot. 31.10.2019 esitatud tabeli kohaselt on hageja I kulud teleteenuste osas 7 eurot ning hageja II osas teleteenused 7 eurot ning mobiil 11 eurot. Arvestades laste vanustega on usutav, et lapsed nimetatud teenuseid ka kasutavad. Samas on kohtu hinnangul mobiilikulud 11 eurot ülepaisutatud. Kohus peab seega hageja I osas põhjendatud kuluks 7 eurot ja hageja II osas 12 eurot. Hagejad on välja toonud transpordikulud mõlemale hagejale 50 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et tegemist on bensiinikuluga ning lapsi on vaja sõidutada lasteaeda, trenni ning sõprade juurde. Hilisemas esitatud tabelis on hagejad välja toonud kulude suuruseks 30 eurot. Kohtu hinnangul on usutav, et lapsi on vajalik viia autoga ka lasteaeda/kooli, trenni ning teatud bensiinikulu sellega kaasneb. Samas on 50 eurot mõlemale hagejale kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks kuluks mõlema hageja osas 30 eurot. 6 Vabaajakulud on mõlemal hagejal hagiavalduse kohaselt 60 eurot. Arvestades laste vanustega on usutav, et laste elus on vajalik ka teatud meelelahutus (nt teater, kino, sünnipäevad jne). Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus ning meelelahutus lapsele kasulik ning arendav. Seega ei saa kulusid meelelahutusele iseenesest ebavajalikuks pidada. Samas on 60 eurot kohtu hinnangul mõlemale hagejale igakuiselt liiga kallis. Samuti on võimalik vaba aega kohtu hinnangul veeta soodsamalt (nt soodustused perepiletite näol). Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et mõnes kuus võib see summa olla suurem ja mõnes kuus väiksem. Kohus peab põhjendatuks vabaajakulude suuruseks igakuiselt 50 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud summas 442 eurot (millest ½ on 221 eurot) ja hageja II kulud summas 532 eurot (milles ½ on 266 eurot).
8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9. Käesoleval juhul ei ole kostja töövõimetu. Kostja on menetluses välja toonud, et tal on majanduslikult võimalik elatist miinimumsummas tasuda, kuid elatist tuleks vähendada selle arvelt, et hagejad viibivad igas kuus vähemalt 10 päeva kostjaga. Hagejad on esitanud vastuväite, et hagejad viibivad kostjaga 8-9 ööd kuus. Samuti on laste ema kinnitanud, et on oma laste kulutusi kajastavates tabelistes arvestanud juba isa osalust. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik ega põhjendatud täiendavalt elatise suurust vähendada nende päevade võrra, millal hagejad viibivad kostja vahetul ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud menetluses, et on kulude suuruse märkimisel arvestanud, et hagejad viibivad ka kostja juures. Seega juhul, kui hagejad kostja juures ei viibiks, oleks hagejate igakuised kulud suuremad. Samuti selgitab kohus, et nende päevade eest, mil lapsed veedavad kostjaga, ei vähene laste ema teatud püsikulud lastele (nt koolikulud, riided, telefon). Püsikulude olemasolu ei sõltu ka sellest, kas lapsed veedavad isaga 8 või 10 päeva kuust. Kohtu hinnangul ei ole poolte väljatoodud paaripäevane erinevus hagejate viibimises osas kostjaga ka selline, mis mõjutaks tunduvalt laste kulude suurust. Seega ei ole täiendavalt mõistlik elatist vähendada asjaolu tõttu, et hagejad viibivad ca 10 päeva kuust kostjaga. Samuti märgib kohus korduvalt, et igasugune asjade ostmine (s.h riided) peaks jääma selle vanema kanda, kelle juures lapsed põhiliselt elavad ning teine lapsevanem peaks nimetatud 7 kulud kandma elatise tasumisena. Kui kostja soovib hagejatele midagi osta, siis võib ta seda teha täiendavalt elatisele või saavutada vastavasisuline kokkuleppe hagejate emaga.
10. Kostja on välja toonud, et sel ajal, kui hagejad viibivad tema juures, siis kannab ta hageja I kulusid summas 360,88 eurot ja hageja II osas 375 eurot. Kohtu hinnangul on usutav, et kostja ka oma vahetut ülalpidamist täidab ajal, mil hagejad viibivad tema juures. Samas ei ole kostja ühtegi tõendit väidetavate kulude osas kohtule esitanud (v.a lasteaiamaksed) ning kulud toidule, transpordile, muudele kuludele võivad olla ka ülepaisutatud, arvestades, et lapsed viibivad kostja juures üksnes ca 10 päeva. Samuti puudub kohtu hinnangul igakuiselt vajadus kostjal hagejatele osta riideid. Kohus ei pea vajalikuks hinnata iga kostja poolt märgitud kululiiki. Kuna hagejad on kinnitanud, et on arvestanud kulude suuruse märkimisel sellega, et kostja täidab ka vahetut ülalpidamist, siis ei pea kohus põhjendatuks vähendada elatise suurust täiendavalt kostja poolt märgitud kulude võrra. Samuti märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et kostja ja laste ema vahel oleks olnud kokkuleppeid muude asjade ostmise osas ning et nimetatud asjade ostmist saaks käsitleda elatise tasumisena.
11. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKSi sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesoleval juhul viibivad hagejad teatud aja kuust kostjaga ning kohus on eelnevalt leidnud, et hagejate igakuised kulutused on osaliselt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul saab nimetatud asjaolusid arvestada ning vähendada tasumisele kuuluvat elatist täiendavalt 30 euro võrra mõlema hageja osas. 8
12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis summas 191 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II osas summas 236 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

§ 445

lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 5.ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. 15. Hagejad on palunud tunnistada käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejad ei ole selgitanud, millises ulatuses ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine nende jaoks hädavajalik. Seega ei ole hageja nimetatud taotlus põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et kostja ei hoia elatise tasumisest kõrvale ning peab ka vahetult hagejaid ülal. 16. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejatele tasunud, v.a lasteaiatasud. Nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Lasteaiatasude osas on kohus tuvastanud, et pooltel on olnud vastav kokkulepe. Kuna nimetatud kulu ei ole kajastatud ka hageja I kulude nimekirjas, siis eeldab kohus, et kokkulepe kehtib ka edaspidi ning lisaks elatisele tasub kostja ka hageja I lasteaiatasu. Pooled võivad selles osas ka tulevikus teistmoodi kokku leppida. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 9