Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-8697 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 29. aprill 2020. a Kriminaalasja number 1-19-8697 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele Andrus Jõerannale Tartu Maakohtu 03.01.2020.a otsusega kriminaalasjas 1-19-8897 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Andrus Jõerannale vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Andrus Jõerannale teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 03.01.2020. a otsusega tunnistati Andrus Jõerand süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb Andrus Jõerannal koheselt ära kanda 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Andrus Jõeranna eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev, karistusaja hulka. Koheselt ära kandmisele kuuluvast karistusest jäi Andrus Jõerannal kanda 14 päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust, ei pööratud

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele 2-aastase katseajaga.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Andrus Jõeranda mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Andrus Jõeranda osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustati Andrus Jõeranda alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1. kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus 21.01.2020. a. 25.03.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik Andrus Jõeranna suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Andrus Jõerand 18.03.2020. a ja 19.03.2020. a registreerimiskohustust (ei võtnud ametnikuga õigeaegselt ühendust). Lisaks lepiti Andrus Jõerannaga, et 19.03.2020. a toimub kohustuste täitmise kontroll tema kodus. Kontrolli ei õnnestunud teostada, kuna Andrus Jõerand ei viibinud kodus. Nimetatud rikkumisi Andrus Jõerand on ametnikule selgitanud üksnes telefoni teel tuttu jäämisega, võimaliku kõneaja puudumisega ja enda isiklike asjadega tegelemisega. Andrus Jõeranna kriminaalhooldus algas 21.01.2020. a. Andrus Jõerannaga on erakorralise ettekande esitamise seisuga kokku lepitud 10 kohtumist. Esmane registreerimine toimus 31.01.2020. a, mil tutvuti kriminaalhooldusalusega, kontrolliti tema andmeid ning tutvustati kriminaalhoolduse olemust ja eesmärki. Koos sai üle vaadatud kohtuotsus koos sealsete kontrollnõuete ja kohustustega. Põhjalikult sai seletatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Andrus Jõerand sai enda sõnul nõuetest ja kohustustest aru ning allkirjastas ka õiguste ja kohustuste dokumendi. Juba teisele kokkulepitud registreerimisele (05.02.2020.

1. a)hooldusalune ei ilmunud. Andrus Jõerand helistas ametnikule ja andis teada, et viibib Tallinnas ning ta oli kuupäevad segamini ajanud, kuigi isik helistas täpselt kokkulepitud vastuvõtu algusajal. Lepiti kokku, et tuleb registreerimisele 06.02.2020. a ja annab kirjaliku selgituse registreerimiskohustuse rikkumise osas. Peale telefonikõne lõpetamist tegi ametnik koos teise ametnikuga hooldusalusele kodukülastuse, kuid keegi ust ei avanud. 06.02.2020. a helistas hooldusalune ja teavitas, et tal on kõhuviirus. Telefoni teel sai kokku lepitud, et isik tuleb vastuvõtule 12.02.2020. a ja toob arstitõendi. Samal päeval tegid nooremametnikud isikule kodukülastuse. Hooldusalust kodus ei olnud, kõnedele ta samuti ei vastanud. Nooremametnikud vestlesid naabritega ning nende sõnade kohaselt ei olevat Andrus Jõerand ammu kodus olnud, neile teadaolevalt töötab isik välisriigis. Kui ametnikule laekus see informatsioon, võttis ta koheselt hooldusalusega ühendust. Kõnele ei vastatud, veidi hiljem helistas isik ametnikule tagasi. Hooldusalune väitis, et on endiselt Tallinnas ja Tartusse tuleb alles järgmise päeva õhtul. 12.02.2020. a ei ilmunud Andrus Jõerand registreerimisele, tema telefon oli välja lülitatud. Ametnik tegi koos teise ametnikuga (xxxxxxxxxxxxxt) hooldusalusele erakorralise kodukülastuse. Andrus Jõeranda kodus ei olnud, uksele tuli isiku sugulane. Hooldusaluse sugulase jutt oli ametniku hinnangul veider. Esialgu väitis Andrus Jõeranna sugulane, et nad olid eelmisel päeval tarvitanud alkoholi. Seejärel meesterahvas parandas end ning väitis, et siiski tema üksi tarbis. Hooldusaluse sugulase sõnul olevat Andrus Jõerand läinud eelmisel 2 päeval, s.o 11.02.2020. a arstile ja pole siiani tagasi tulnud. Samas ei tundunud hooldusaluse sugulane üldse mures olevat. Mõne tunni möödudes helistas hooldusalune ametnikule ja väitis, et käis eelmisel päeval arstil ning ei soovinud minna koju, sest seal sugulane tarvitas alkoholi. Telefon olevat väljas olnud seetõttu, et aku olevat olnud tühi. Kokku sai lepitud, et isik tuleb ametniku vastuvõtule 13.02.2020. a ning esitab arstitõendi. 13.02.2020. a registreerimisel esitas Andrus Jõerand arstitõendi, et pöördus 06.02.2020. a perearsti vastuvõtule ja 13.02.2020. a on ta tervenenud. Kuna Andrus Jõerand rikkus 05.02.2020. a registreerimiskohustust, tegi ametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Registreerimisel viidi läbi riskihindamise vestlus. Uus registreerimine lepiti kokku 03.03.2020. a, sest isik pidi minema šokivangistusse. Vanglas viibis Andrus Jõerand perioodil 17.02.2020.a kuni 02.03.2020. a. 03.03.2020. a toimus korraline registreerimine. Uus registreerimine lepiti kokku 12.03.2020. a kell 11:00. 12.03.2020. a helistas hooldusalune ametnikule ning teatas, et ta asub Palamusel ja ta ei jõua õigeks ajaks osakonda. Ametnik selgitas, et tegemist on järjekordse rikkumisega ning kokku lepiti, et isik tuleb samal päeval kell 15:00 kirjalikku selgitust andma. Isik tuli osakonda, kirjutas selgituse ning ametnik tegi teise kirjaliku hoiatuse. Uus registreerimine lepiti kokku 18.03.2020. a kell 11:00. Järgmisel registreerimisel planeeris ametnik isikule tutvustada hoolduskava, isik lisati sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ järjekorda. 16.03.2020. a helistas ametnik hooldusalusele ning selgitas, et seoses riigis väljakuulutatud eriolukorraga, toimuvad registreerimised telefoni teel ning isiku kohustus on kokkulepitud ajal ametnikuga ühendust võtta. Andrus Jõerand ei võtnud 18.03.2020 kell 11:00 ametnikuga ühendust. Ametnik võttis temaga ise ühendust kell 11:15. Hooldusalune väitis, et oli jäänud tuttu ja ametnik võiks kirja panna, et tegemist inimliku eksitusega ning kõik korras. Ametnik selgitas, et kuna otsekontakte hooldusalustega hetkel ei tehta, siis soovib ametnik kirjalikku selgitust e-posti teel. Hooldusalune hakkas keerutama, et ta ei oska e-kirja kirjutada. Kokku sai lepitud, et uus registreerimine toimub telefoni teel 19.03.2020. a kell 11:00. Sama päeva (18.03.2020.
2. a)õhtul helistas hooldusalune uuesti ametnikule. Andrus Jõerand oli väga emotsionaalne ja oma kõnes asus ametniku solvama (nimetades teda jobuks ja ussiks). Hooldusalune püüdis oma registreerimiskohustuse rikkumist vabandada sellega, et tal äkki ei ole kõneaega. Ametnik lõpetas vestluse sellega, et kordas üle kirjaliku seletuse nõude ning, et homme (19.03.2020.
3. a)toimub kell 11:00 telefoni teel registreerimine. Ametnik kahtlustas, et isik on alkoholijoobes. 18.03.2020. a võttis ametnik ühendust vanemametnikuga ning nad tegid hooldusalusele kodukülastuse, et kontrollida isiku kohustuse täitmist. Kuna trepikoja uks oli lukus, helistas ametnik Andrus Jõerannale. Hooldusalune väitis, et viibib Palamusel külas ning koju tuleb 19.03.2020. a. Lepiti kokku, et isik peab kodus olema kell 12:00. 19.03.2020. a tegid nooremametnikud hooldusalusele kodukülastuse, et kontrollida isiku kohustuse täitmist. Andrus Jõeranda nad kätte ei saanud. Hiljem helistas Andrus Jõerand neile tagasi ning väitis, et asub Võrumaal. Ametnik võttis isikuga ühendust ning hooldusalune väitis, et oli vahepeal läinud Võrumaale. Isiku sõnade kohaselt asus ta xxxxx külas, kellegi xxxxxxxxjuures. Täpset aadressi hooldusalune ei osanud öelda. Ametnik palus uurida täpset aadressi. Väidetavalt olevat Margus koos naisega saunas ning Andrus Jõerand ei julge segama minna. Peale pikka vestlust palus ametnik, et hooldusalune läheks ja vaataks postkasti pealt, mis taluga tegemist on. Hooldusalune oli seisukohal, et ametnik ahistab teda ja ametnikul ei ole õigust agressiivselt teda kogu aeg kõnedega pommitada. Umbes pool tundi hiljem helistas hooldusalune ametnikule tagasi ja väitis, et postkastil on kirjas xxxxxxxKüsimusele, miks Andrus Jõerand ei viibinud kokkulepitud ajal kodus, Andrus Jõerand ei viitas asjaoluline, et plaanid muutusid. Ametnik 3 selgitas, et tegemist on rikkumisega. Kõne jooksul Andrus Jõerand on ametnikuga käitunud ebaviisakalt (kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja solvas). Seejärel helistas hooldusalusele Võru esinduse vanemkriminaalhooldusametnik xxxxxxxxxxk, kes soovis teha kohustuse kontrolli. Andrus Jõerand oli negatiivselt meelestatud ja ametniku suhtes ebaviisakas. Isik väitis, et on Võrumaal kusagil Vastseliina kandis. Vanemametnik pakkus välja, et saavad kokku Vastseliina Konsumi juures, mispeale hooldusalune ärritus ja sõimas vanemametnikku. Seega oli alust arvata, et isik oli joobes. Kell 11:00 pidi toimuma registreerimine telefoni teel, sel ajal hooldusalune ei helistanud. Ametnik otsustas, et ei hakka hooldusalusele helistama, sest hommikul toimus mitu telefonivestlust temaga ning isik ei olnud valmis adekvaatselt suhtlema. Kell 11:15 võttis Andrus Jõerand ametnikuga ühendust ja väitis, et olevat jälle kokkulepitud ajal maganud. Oma magamist väljendas sündsusetult. Esialgu väitis, et äkki rohud (antidepressandid) mõjuvad nii. Väidetavalt olevat need talle programmis „Kainem ja tervem Eesti“ välja kirjutatud. Ametnik soovis aadressi, kus hooldusalune asub, aga isik endiselt ei teadvat seda. Siis muutus Andrus Jõeranna jutt ning ta olevat kellegi Mati juures. Hooldusalune leidis, et ametnik polevat üldse tähtis inimene ja ametnik peaks oma tööd tegema. Isik väitis, et ametnik on rumal tüdruk, kes tüütab teda oma lollide küsimustega. Ametnik pööras pidevalt jutu sellele, et soovib täpset aadressi. Kõne jooksul oli isiku eneseväljendus korduvalt sündsusetu ja ropp. Uut registreerimist kokku ei lepitud isiku ebaadekvaatse suhtlemise tõttu. 25.03.2020. a sai ametnik SA Tartu Ülikooli Kliinikumilt vastuse, et Andrus Jõerand käis 13.03.2020. a programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames Esmase hindamise teenusel. Andrus Jõerand ei ole motiveeritud programmis osalema ning mingisuguseid ravimeid talle ei kirjutatud. Samal päeval võttis ametnik hooldusalusega ühendust ja leppis kokku, et uus registreerimine toimub 27.03.2020. a kell 10:00. Kõne käigus ütles isik, et ta on palavikus ning ei tea, kas saab registreerimisele tulla. Ametnik selgitas, et hetkel toimuvad registreerimised telefoni teel. Selgus, et Andrus Jõerand viibib endiselt Võrumaal, kuigi varasemalt lubas ta kodus tagasi olla hiljemalt 23.03.2020. a. Isiku häälest oli aru saada, et ta oli kaine ja ta suhtles ametnikuga viisakalt, kuid jäi mulje, et ta püüdis registreerimisest kõrvale hoiduda väites, et ta on haige. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku Andrus Jõerannale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Andrus Jõeranna kriminaalhooldus olnud probleemne – ta ei pea kinni kokkulepitud registreerimistest ning see takistab kriminaalhoolduse eesmärgipärast teostamist. Ametnik leiab, et Andrus Jõerand on õõnestanud usaldusväärsust, sest tema jutt on vastuoluline ning ta ei allu kohtu poolt pandud kontrollnõuetele ja kohustuse täitmise kontrollile. Samuti on ta ametnikke solvanud ning oma kõnes kasutab ta palju sündsusetuid väljendeid. Andrus Jõerand ei võta kriminaalhooldust tõsiselt ning ta pole motiveeritud täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohus arutas erakorralist ettekannet 28.04.

1. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekanne esitamist, on toimunud kaks registreerimist 30.03.
2. a ja 21.04.2020.a. Viimse registreerimise ajal Andrus Jõerand on jätkanud kriminaalhooldusametniku solvamist. Andrus Jõerand palub karistust täitmisele mitte pöörata. 4 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Andrus Jõerand rikkunud talle Tartu Maakohtu 03.01.2020.a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid, s.o registreerimiskohustust 18.03.

1. a ja 19.03.
2. a. Lisaks ei viibinud Andrus Jõerand 19.03.
3. a kokkulepitud ajal kodus ja ametnikud ei saanud teostada kohustuste täitmise kontrolli. Arvestades Andrus Jõeranna selgitusi rikkumiste kohta, puuduvad mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Andrus Jõeranna puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Andrus Jõeranna ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Andrus Jõerannale anti Tartu Maakohtu 03.01.
4. a otsusega võimalus kanda karistust vabaduses. Andrus Jõerannal kuulus koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust. Ülejäänud karistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Vaatamata sellele tekkisid Andrus Jõerannal juba kriminaalhoolduse alguses tõsised probleemid kohustuste täitmisega. Andrus Jõeranna kriminaalhooldus algas 21.01.
5. a, kuid juba 05.02.
6. a pani ta toime esimese rikkumise (s.o ei ilmunud registreerimisele), mille eest koostas ametnik ka kirjaliku hoiatuse. Andrus Jõeranna käitumist ei muutnud tehtud kirjalik hoiatus ega šokivangistus. Andrus Jõerand jätkas taaskord registreerimiskohustuse rikkumist (vangistuses 17.02.
7. a kuni 02.03.
8. a, uus registreerimiskohustuse rikkumine 12.03.2020), mille tõttu tegi kriminaalhooldusametnik taaskord kirjaliku hoiatuse. Andrus Jõerand ei ole aga käitumist ja suhtumist ikkagi muutnud ning on jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemisega (18.03.
9. a ja 19.03.
10. a). Siinkohal peab kohus oluliseks, et viimased registreerimised toimusid telefoni teel (tulenevalt riigis välja kuulutatud eriolukorrast), kuid sellele vaatamata ei olnud Andrus Jõerand suuteline kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtma kokku lepitud ajal. Andrus Jõeranna äärmiselt ükskõikset, negatiivset ja hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse ilmestavad ainuüksi tema selgitused rikkumiste kohta. Andrus Jõeranna selgitustest järeldub, justkui temale on lubatud kokkulepete rikkumine, kui ta on sellest teada andnud, temalt nõutakse liiga kergekäeliselt seletusi, ta unustab, ei ole võimalik kohe üles kirjutada jne. Andrus Jõeranna selgitusi ja rikkumiste korduvust arvestades on ilmselge, et Andrus Jõerand suhtumine karistusse ei ole tõsiseltvõetav. Seda veendumust kinnitab aga lisaks Andrus Jõeranna suhtlemise viis kriminaalhooldusametnikuga. Andrus Jõerand on korduvalt käitunud kriminaalhooldusametnikega täiesti ebasobivalt, ta kasutab ebatsensuurseid ja ebasündsaid väljendeid, solvab, laimab ning käitub üleolevalt. Kusjuures kohtuistungil on Andrus Jõerand esmalt selgitanud, et tema kriminaalhooldusametnikega halvasti käitunud ei ole. Andrus Jõeranna täiesti sobimatu ja ebaadekvaatne käitumine annab alust kahelda Andrus Jõeranna selgitustes, et ta viimati tarvitas alkoholi juulis
11. a (saunaõlut). Selles annavad alust kahelda ka asjaolud, et Andrus Jõerand pöördus psühhiaatriakliinikusse esimest korda vastuvõtule
12. a, diagnoosiks alkoholi liigtarvitamine, ja kriminaalhooldusametnikel ei ole õnnestunud teostada kodukülastusi (sealjuures selgitused kodus mitte olemise kohta on vastuolulised). 5 Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Andrus Jõeranna puhul ei ole otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Andrus Jõeranna äärmiselt ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Kohtu hinnangul puudub Andrus Jõerannal siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Andrus Jõeranna suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Andrus Jõeranna suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Andrus Jõerannale Tartu Maakohtu 03.01.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8697 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Andrus Jõerannale teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
14. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6