← Eesti

1-20-4468/4

Obsah (5)§ 206§ 207§ 217§ 137§ 25

1-20-4468 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-4468 (20730000182) Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud

§-de 137, 206, 207 ja 217 tunnustel selles, et keegi teadmata isik on taotlenud X OÜ-le väljastatud ZoneID kasutaja salasõna vahetust. Kui YY püüdis siseneda senise salasõnaga Zone süsteemi, oli süsteem blokeeritud. Lisaks toimusid samal ajal meiliserveri seadistuste muutused, mis viitab, et keegi kolmas isik sisenes uue salasõnaga meiliserverisse ja töötles seal olevaid andmeid. Kuriteoteate esitaja leiab, et keegi kolmas isik, esinedes X OÜ esindajana, on viinud O OÜ eksitusse ja saavutanud nii ligipääsu X OÜ meiliserverile, samaaegselt blokeerides sissepääsu senise salasõnaga. Kuigi avaldaja ei tea seda kindlalt, peab ta tõenäoliseks, et vastavasisulised suunised O OÜ-le on antud mõne K S.a.r.l-ga seotud isiku poolt, kes esines X OÜ esindajana.

§ 206

kuriteokoosseisuga seonduvalt märkis kuriteoteate esitaja, et O OÜ poolt X OÜ-le pakutud teenused toimivad läbi Zone arvutisüsteemi ning sealhulgas annab ZoneID kasutajakonto ligipääsu ja õiguse Zone veebilehe (zone.ee) kaudu kasutatavale teenuste tellimis- ja halduskeskkonna kasutamiseks, mistõttu on Zone teenuste tellimis- ja halduskeskkond, millele 1

(5)1-20-4468 ZoneID annab ligipääsuõiguse, aruvutisüsteem. Selles arvutisüsteemis töödeldakse mh X OÜ poolt sisestatud andmeid.

§ 207

kuriteokoosseisu osas leiti kuriteoteates, et kuivõrd Zone keskkond on arvutisüsteem, siis selles olevad X OÜ andmed sulustati, kuna ZoneID salasõna muutmine blokeeris X OÜ ligipääsu Zone teenuste tellimis- ja halduskeskkonnale. Selline tegevus mitte ainult ei sulustanud juba olemasolevaid andmeid, vaid lisaks takistas suurel määral X OÜ poolt vastava funktsionaalsusega arvutisüsteemi edasise kasutamise (nt pole võimalik e-posti kontode lisamine või kustutamine, e-kirjade edasisuunamine jms). Puutuvalt

§ 217kuriteokoosseisu leiti kuriteoteates, et kolmandad isikud on O OÜ eksitusse viimise teel Zone

ID paroolivahetuse teostamise ja uue parooli kasutamisega hankinud Zone keskkonnale kui arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu.

§ 137lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas leiti, et kuivõrd Zone

ID konto abil on võimaik ligi pääseda kõigile sama kontoga avatud e-posti kontode sõnumite sisule, on kahtlus, et isikud, kellele O OÜ eksitusse viimise tõttu väljastati ZonelD uus juurdepääsuparool, on ilma X OÜ teadmata sisenenud töötajate e-posti kontodele ja tutvunud süsteemis talletunud e-kirjade sisuga, st tegemist on objekti varjatud läbivaatusega ja arvutisüsteemi varjatud sisenemisega KrMS § 126 3 lg 1, 5, § 1265 ja § 1264 lg 5 mõttes.

  1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25.05.2020 teatega jäeti kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.
  2. 01.06.2020 esitas X OÜ esindaja Norman Aas Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise tatisele taotledes KrMS § 207 alusel kriminaalmenetluse alustamist

§-de 137, 206, 207 ja 217 tunnustel. Riigiprokuratuuri määrus

  1. Riigiprokuratuur jättis 17.06.
  2. a määrusega X OÜ esindaja Norman Aasa esitatud kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga, et olemasolevates materjalides ei sisaldu piisavalt kuriteole (-tegudele) viitavat teavet ning ka kaebuses Riigiprokuratuurile esitatud argumendid ei too kaasa kaevatava menetlusotsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. 4.
  3. Materjalidest nähtuvalt on Zone 06.05.2020 saatnud meiliaadressile QQQ teate „Hea klient, olete tellinud“ ja lingi salasõna vahetusele. UU on edastanud samal kuupäeval e-kirja YY-le YYY ning 12.05.2020 e-kirjas teavitanud YY, et tema uut parooli tellinud ega kedagi selleks volitanud ei ole. 08.05.2020 on Zone saatnud YYY e-kirja „Kuna meile on saabunud X OÜ juhatuse poolt kaheti mõistvaid dokumente ja soove siis oleme juristide soovitusel piiranud ZonelD kontole ligipääsu kõigile. See ei puuduta kuidagi teenuste toimivust või nende kasutamist vaid konkreetselt ligipääsu Zone kasutajakontole (ZonelD), et välistada kummagi osapoole poolne kahju ettevõtte varale (Zonest tellitud teenustele) ja edasine kahju Zonele. Jääme ootama kohtuotsust või kõikide osapoolte ühisavaldust, kus konkreetselt asjaolud lahti selgitatakse selliselt, et saame ligipääsud õigele/õigetele osapooltele väljastada.“ Materjalidest ei selgu üheselt, kas salasõna ka reaalselt vahetati, kuna väidetav tellija UU ja YY seda ei kinnita, või blokeeris Zone pärast YY 08.05.2020 e-kirja kontole ligipääsu ilma et salasõna oleks jõutud muuta. YY on esitanud Zonele 08.05.2020 päringu järgmise informatsiooni ja dokumentide osas: - kes ja millal pöördus O poole X OÜ ZoneID salasõna muutmise sooviga; - O-le esitatud dokumendid, mille alusel on taotletud X OÜ Zone ID salasõna muutmist ja tõendatud esindusõigust; 2

(5)1-20-4468 - mis kuupäeval ja kella ajal on tehtud toimingud salasõna muutmiseks ning kelle poolt; - milline on seadistuste seis, milliseid seadistusi on muudetud ja mida on kopeeritud perioodil, mis jäi salasõna muutmise ja kontole ligipääsu võimaldamise piiramise vahele. Kuriteoteate esitamise ajaks vastust laekunud polnud. Kaebuses Riigiprokuratuurile sellekohane teave puudub. 4.
  1. Riigiprokurör leidis, et käesoleval ajal ei esine piisavalt kuriteole viitavat teavet. Küll aga võib olukord muutuda ja tuua kaasa menetlusotsuse ümberhindamise vajaduse pärast O OÜ-lt laekunud vastust YY 08.05.
  2. a päringule. Eeldatavalt peaks sellest selguma salasõna muutmise taotluse esitaja, misjärel saaks hinnata tema tegutsemise motiivi. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
  3. 25.06.2020 esitas X OÜ lepinguline esindaja Norman Aas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 17.06.
  4. a määrusele. Kaebuse esitaja palub tühistada Riigiprokuratuuri määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust

§de 137, 206, 207 ja 217 tunnustel. 5.

  1. Kaebaja selgitab, et nagu näidatud kuriteoteates, sai 06.05.2020 kell 15.44 UU (QQQ) Zonest e-kirja, et X OÜ nimel on tellitud ZoneID kasutaja salasõna vahetus. Kuna UU salasõna vahetust tellinud ei olnud, edastas ta selle e-kirja X OÜ juhatuse liikmele YY-le. E-kirjast nähtub, et keegi teadmata isik on taotlenud X OÜ-le väljastatud ZoneID kasutaja salasõna vahetust. Kui YY püüdis siseneda senise salasõnaga Zone süsteemi, oli süsteem blokeeritud. Eeltooduga on ümber lükatud riigiprokuröri arvamus, nagu oleks ligipääs süsteemile blokeeritud alles pärast YY 08.05.2020 e-kirja. Süsteem oli blokeeritud juba vähemalt 06.05.
  2. Samas isegi kui salasõna tegelikku vahetust selle tellijad ei saavutanud (nt süsteem lukustati Zone poolt enne), on kindel, et salasõna vahetus kellegi kolmanda isiku poolt telliti, st tegemist on vähemalt kuriteo katsega

§ 25- §§ 206, 207 ja 217 mõttes.

Riigiprokuröri etteheide, et kaebuses puudub teave kes, millal ja milliste dokumentide alusel pöördus O poole ZoneID salasõna muutmise sooviga, on asjakohatu. Nagu kaebuse esitaja kuriteoteates kui ka kaebuses Riigiprokuratuurile välja tõi, ei tea ta, kes ja milliste väidetele või dokumentidele tuginedes ligipääsu arvutisüsteemile Zonelt taotles. Avaldajalt ei saa nõuda koos kuriteoteatega tõendite või info esitamist, millele tal puudub ligipääs. Avaldaja on teinud vastava järelepärimise Zonele, kuid ei ole nõutud infot sealt saanud. 15.06.2020 vastas Zone eest nende juriidiline esindaja Advokaadibüroo Triniti ja keeldus YY-le nimetatud andmeid väljastamast, asudes seisukohale, et alates 15.06.2020 aktsepteerivad nad X OÜ esindajana UU. Samas on UU 12.05.2020 kinnitanud, tema ühtegi suunist, volitust või korraldust ZoneID paroolivahetuseks eelnevalt andnud ei ole X OÜ juhatuse liikmena esinedes. Kaebuses Riigiprokuratuurile on analüüsitud lisaks seda, et taolist korraldust ei ole andnud ka X OÜ omanik. Ülaltoodu viitab sellele, et kes iganes vastava taotluse paroolivahetuseks Zonele tegi, puudusid tal selleks kehtivad volitused. Samuti tuleb mainida, et riigiprokuröri määruses on paroolivahetuse tellinud tundmatu (s.h. prokuröri jaoks tundmatu) isiku volituste kehtivuse osas jäädud väga umbmääraseks. Ei ole toodud välja ühtegi arvamust või õigusteoreetilist konstruktsiooni (mida saaks käesolevas kaebuses analüüsida ja millega nõustuda või ümber lükata), kes veel lisaks ülalnäidatutele oleks saanud õiguspärase korralduse Zonele anda. 5.2. Kokkuvõtvalt leiab kaebuse esitaja, et ükski potentsiaalne X OÜ esindamiseks õigustatud isik (arvestades sealhulgas ka pooleliolevaid kohtuvaidlusi selles küsimuses) ei ole paroolivahetuseks korraldust Zonele andnud. Nagu korduvalt osundatud, on eeltoodud näol tegemist olukorraga, mida in dubio pro duriore põhimõttest lähtuvalt (vt RKKKo nr 3-1-1-60-10 p 9, 11) tuleb 3

(5)1-20-4468 tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Kuriteoteates ja kaebustes on toodud välja konkreetsed faktid ja õiguslikud hinnangud, mis viitavad kuriteole, prokurörid on ülaltoodud põhimõtte vastu eksides tõlgendanud võimalikke kahtlusi aga hoopis kriminaalmenetluse mittealustamise kasuks. Kriminaalmenetluse läbiviimine tulenevalt legaliteediprintsiibist (KrMS § 6) on piisava kuriteokahtluse puhul riigi kohustus ning seda ei saa pareerida avaldajale antud ülesandega esitada juhtunu kohta täielikku selgust toovaid tõendeid, millele puudub väljaspool kriminaalmenetlust efektiivne ligipääs. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse kui ka süüdistuskohustusmenetluse raames kogutud materjalid, samuti tutvudes kohtute infosüsteemis pooleli olevate tsiviilvaidlustega, asub alljärgnevale seisukohale.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kuriteokaebuses nimetatud koosseisude tuvastamisel oleks kannatanuna, kellel on süüdistuskohustusmenetluses kaebeõigus, käsitatav X OÜ. KrMS § 37 lg 2 kohaselt osaleb juriidilisest isikust kannatanu kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Seega saab ka määrust advokaadi vahendusel esitada ja advokaadile vastava volituse anda juriidiline isik seadusliku esindaja kaudu.
  3. Käesolevas asjas on vandeadvokaat Norman Aasa volitanud X OÜ-d esindama YY. Kuriteokaebuse lisana esitatud X OÜ 21.02.
  4. a osanike koosoleku protokollist nähtub, et X OÜ ainuosanik C OÜ on kinnitanud 22.11.2019 (allkirjastatud 24.11.2019) ja 11.02.2020 otsuse kutsuda YY X OÜ juhatusest tagasi ja valida X OÜ juhatuse liikmeks UU. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud otsused on tsiviilkohtumenetluses vaidlustatud ning tsiviilkohus lahendab erinevaid hagisid ja hagi tagamise avaldusi C OÜ osanike omavahelistes vaidlustes, millega on seotud samad isikud, kes on välja toodud ka kuriteokaebuses.
  5. Samas märgib ringkonnakohus nagu seda on ka kõnealustes tsiviilvaidlustes kohus selgitanud, et juriidilise isiku organi otsuste kehtetuse regulatsioon on erinevalt tehingutest allutatud kohtulikule kontrollile. Sellest tuleneb muu hulgas, et organi otsuse tühisusele ja kehtetusele saab tugineda üksnes siis, kui kohus on organi otsuse tühisuse tuvastanud või otsuse kehtetuks tunnistanud (TsÜS § 38 lg 2 teine lause). Hagi esitamine otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ei tähenda, et otsust saaks käsitleda mittekehtivana. Üksnes otsuse tühisusele tuginemine ei muuda otsust iseenesest tühiseks ega peata otsuse toimet. Kuigi X OÜ senise seadusliku esindaja tagasikutsumine ja uue seadusliku esindaja valimine on vaidlustatud ja valitud esindajat ei ole tsiviilkohtumenetluse tõttu registrisse kantud, saab vaidlustatud 22.11.2019 ja 11.02.2020 ning 21.02.2020 kinnitatud otsusega valitud juhatuse liiget TsÜS § 34 lg 1 kohaselt siiski lugeda menetluses seaduslikuks esindajaks, kuna uue juhatuse liikme valimise otsuse tühisust ei ole jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud. Registrikande puudumine ei takista ametisuhte ega esindusõiguse tekkimist.
  6. Kuriteokaebusele lisatud Harju Maakohtu 28.02.
  7. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-1817 on kohus omal algatusel taastanud määruskaebuse kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni C OÜ (registrikood XXXXXXXX) juhatuse liikme YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ametiseisundi kehtivuse ning määranud, et C OÜ juhatuse liikmetel (s.o YY-l ja asendusliikmel DD-l) on õigus äriühingut esindada ainult ühiselt, välja arvatud määruskaebuse lahendamise menetluses, milles on C OÜ esindusõigus ainult YY-l. Samuti keelati määruskaebuse kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni C OÜ juhtorganite poolt otsuste vastuvõtmine, mis on suunatud C OÜ ja selle 4
(5)1-20-4468 tütaräriühingute nõukogu ja/või juhatuse liikmete tagasikutsumisele või nimetamisele. Samas otsus kutsuda tagasi YY X OÜ juhatusest ja valida X OÜ juhatuse liikmeks UU, on tehtud enne nimetatud kohtumäärust. Tähelepanuta ei saa seejuures jätta ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.
  1. a määruse p-s 28 märgitut, et kuna määruskaebuse I menetlemiseks puudus alus, on maakohus 28.02.2020 määrusega ebaõigesti kohaldanud määruskaebuse tagamise abinõusid. Määruskaebuse I läbi vaatamata jätmise tõttu kaotavad kaebuse I tagamiseks kohaldatud abinõud oma toime.
  2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd X OÜ esindusõiguse üle on pooleli tsiviilvaidlus ning süüteomenetluses ei ole lõplikult selge, kas YY tahteavaldus on samastatav X OÜ tahteavaldusega kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada, siis jätab ringkonnakohus esitatud kaebuse läbi vaatamata. Jaatades YY volitusel kaebeõigust, võtaks ringkonnakohus sisuliselt seisukoha ka X OÜ esindusõiguse küsimuses, milline küsimus tuleb aga lahendada tsiviilkohtumenetluses.
  3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus YY volitatud esindaja vandeadvokaat Norman Aasa kaebuse Riigiprokuratuuri
  4. juuni
  5. a määrusele läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.