← Eesti

2-19-7914/49

Obsah (6)§ 100§ 101§ 102§ 99§ 105§ 116

Tsiviilasi nr 2-19-7914 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-7914 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.05.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber

§ 100lg 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles 2

(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vahendite ühetaolise kasutamise põhimõte ei tähenda seda, et kõik kostja käsutuses olevad rahalised vahendid tuleb jagada võrdsetes osades kostja ja tema ülalpeetavate vahel. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Kostja perekond elasid kuni 2018 aasta lõpuni Vene Föderatsioonis. Kostja kolis Eestisse 2018 aasta lõpus, kostja abikaasa ja kaks last kolisid Eestisse 2019 aasta juulis. Kostja abikaasa I Z ei tööta seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega kuni M Z kolmeaastaseks saamiseni. Kostjale võib ette heita, et ta teenib oma kõikide laste ülalpidamiseks liialt vähe töötasu, kuid ka piirkondlikku keskmist töötasu teenival isikul on alammääras elatise tasumine võimatu, kui isiku ülalpidamisel on kolm last. Kostjal puudub haridus, et leida endale enam tasustatud töö. Kostja ei oska eesti keelt ning on elanud pikalt Venemaal. Lisaks sellele on Ida – Virumaal keskmine töötasu madalam kui mujal regioonides (2018 aastal 995,97 eurot). Seega ei ole kostjal rahalisi vahendeid, et suuremat elatist maksta.
  2. Kostja palub arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega. Riiklike lapsetoetuste maksmine on mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks koostoimes asjaoluga, et kostja varaline seisund ei võimalda anda kõigile oma lastele miinimumelatise summa suuruses ulatuses elatist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest oleks tuvastatava, kas kostja poolt hagejale ülalpidamise tasumine väiksemas summas kui seadusega ettenähtud võib mõjutada hageja tavalist elulaadi arvestades muuhulgas asjaolu, et hageja osa vajadusi võivad olla kaetud sotsiaaltoetustega.
  3. Lisaks märgib kostja, et hagejal on lisaks kostjale õigus nõuda kostjaga vähemalt samaväärset ülalpidamise andmist oma teiselt vanemalt. Hageja ema saab kostjaga võrreldes suuremat töötasu ja tema omandis on kaks kinnisasja.
  4. Kostja viitab ka Riigikohtu seisukohale, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. Hageja vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada seda, kui palju on lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele). Hageja pole esitanud oma vajaduste nimekirja.
  5. Lisaks viitab kostja asjaolule, et hageja ei ole tõendanud muutunud asjaolusid võrreldes varasema kohtulahendiga, mis võiksid tingida elatise suuruse muutmise. Hageja seisukoht kostja vastuse koht (dtl 112 – 115)
  6. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõend töötasu kohta on fiktiivne. TÜ C omanikuks on kostja isa. Kostja on antud ettevõttes läbi aastate tööle registreeritud, kuid see ei ole kaasa toonud nõuete täitmisele asumise kostja või tema tööandja poolt. Hageja 3

(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 leiab, et on arusaamatu, miks kostja juba nii kaua nimetatud äriühingus töötab ja samuti ei ole takistatud kostja töötamine muudel aladel, mis ei eelda lähikondlaste olemasolu juhtivorgani positsioonil.
  1. Hageja leiab, et põhjendatud ei ole kostja poolt oma abikaasa I Z ülalpidamine, kes ei tööta ja viibib lapsehoolduspuhkusel kuni noorema lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui kostja saab võimaldada oma abikaasal nii kaua lapsehoolduspuhkusel viibida, siis on tema majanduslik seis piisavalt korralik ja kindel.
  2. Hageja selgitab, et kostja ei täida 31.10.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-4782 kindlaks määratud kohustusi korralikult ja õigeaegselt ja rikub oma ülalpidamiskohustust. Hageja palub kohtul tuvastada elatisnõude võlgnevus.
  3. Hageja leiab, et peale 31.10.2006 Viru Maakohtu poolt kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-064782 jõustumist on muutunud korduvalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk, samuti on kasutusele võetud euro. Muutunud on miinimumpalk ning ka lapse vajadused ja kulutused tema ülalpidamiseks. Kohtu 27.08.2019 määrus
  4. Kohus määras lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ning selgitas täiendavalt pooltele tõendamiskoormist. Hageja täiendav seisukoht (dlk 186 – 195)
  5. Hageja on seisukohal, et ta ei pea miinimumulatuses elatisenõuet tõendama. Hageja ei mõista, miks ta peab elatuma varasemas kohtulahendis toodud elatise suurusest, kui seadusandlusest tulenev tema õigus saada miinimumelatist oma vajadusi tõendamata.
  6. Hagejal ei õnnestunud 27.08.2019 Viru Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas 2-19-7914 alusel koguda tõendeid oma vajaduste tõendamiseks kuivõrd hageja arvamusel on ilmne, mis on keskmise lapse vajadused. Kohus on teadlik, et hageja elab koos oma emaga, tema abikaasaga ning oma õega 3-toalises korteris aadressil XXX, millest tulenevalt kannab Hageja seaduslik esindaja igakuiselt kommunaalkulusid. Hageja seaduslikul esindajal on omandis mootorsõiduk Hyundai i30, millega viib ta igapäevaselt hagejat kooli (s.o teekond kodust XXX, koolini) ning 2-3 korda nädalas trenni (s.o hokkitrenn). Miinimumelatis on seatud sõltuvusse kuupalga alammäärast, et lihtsustada tõendamiskoormist. Alles, siis kui lapse kulutused on suuremad, kui miinimum on vajalik esitada tõendeid.
  7. Hageja leiab, et kuivõrd käesolevas kohtumenetluses ei esine

§ 102

lg 2 sätestatud mõjuvaid põhjusi, siis on hagejal õigus miinimumulatuses elatise saamiseks ning kostjal on kohustus seda täita. 18. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud tõendid on võltsitud ja/või vastuolulised. Kostja esitatud tšekkidest tuleneb, et kostja on 2019 augustust kuni 2019 aasta septembrini kulutanud ostudele kokku 318,73 eurot. C AS konto väljavõttest nähtub, et kostja ei saa TÜ-st C töötasu, kuna 01.01.2019 – 13.09.2019 ei ole nimetatud äriühingult kostja kontole ametlikku töötasu laekunud (ülekannetele on lisatud selgitus „maks“). Hagejale jääb arusaamatuks, millest kostja elatub. Hageja on arvamusel, et kostja võib oma 4

(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 sissetulekuid varjata või on kostjal avatud veel teine pangakonto. Kostjale teeb pidevalt ülekandeid kostja ema J Z, kes ei ole TÜ C töötaja, osanik ega juhatuse liige. Seega on kostja väiteid sissetulekute saamisest üksnes TÜ-st C paljasõnalised.
  1. Hageja on teinud kostja sissetulekutest kokkuvõtte ja on jõudnud järeldusele, et juunis 2019 olid kostja sissetulekud 1640 eurot; juulis 2019 olid kostja sissetulekud 694 eurot; augustis 2019 olid kostja sissetulekud 1264 eurot. Hageja leiab, et kostja on oma majandusliku seisundi osas esitanud vastuolulist informatsiooni – kostja väidab, et tal on madal sissetulek, mis ei võimalda täita ülalpidamiskohustust, samas kui hinnata kostja sissetulekuid, siis omab kostja piisavalt rahalisi vahendeid.
  2. Lisaks kasutab kostja oma esindajana vandeadvokaati, kellele on kostja tasunud 768 eurot. Kui kostja leiab, et ta ei ole võimeline ülalpidamiskohustust täitma, siis võiks kostja advokaadile makstava raha eest elatist tasuda.
  3. Oluline on ka asjaolu, et kostja on varjanud oma leibkonna sissetulekut. Hageja andmetel asus kostja abikaasa 2019 aasta septembrist tööle Narva Õigeusu Gümnaasiumisse. Kostja täiendav seisukoht (dlk 197 – 199)
  4. Kostja toob välja, et hageja ei ole esitanud tõendeid hagejale tehtavate kulutuste kohta, mille tõttu ei ole esitatud hageja tegelikud vajadused, mis tingiksid elatise suurendamise vajaduse. Muus osas on kostja jäänud oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Menetluse uuendamine ja 05.11.2019 kohtuistung
  5. Kohus uuendas asja arutamise 21.10.2019 määrusega ning määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kohtuistungil palus kohus kostjal selgitada oma sissetulekuid ja esitada tuludeklaratsiooni. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et tal ei ole tõendeid, et kostja teeniks rohkem ning ta ei oska nõuda kostjalt ka täiendavate dokumentide esitamist. Hageja hinnangul on kostjale tehtavate ülekannete selgitused kahtlased, selgitustes ei ole märgitud, et tegemist oleks palgaga. Kostja kinnitas, et ta töötasu on 705 eurot neto. Kostja abikaasa hakkas ka töötama, töötasu 300 – 400 eurot neto. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada oma vajadusi. Hageja täiendav seisukoht (dtl 312 – 316)
  6. Hageja täpsustab, et tema kogutud arvetel ja ostutšekkidel olevad summad on vaja jagada kolmeks, kuna hageja elab koos oma ema ja õega. Perioodil 05.11.2019 – 18.11.2019 on hageja seaduslik esindaja teinud toidukauplustes sisseoste kokku summas 150,15 eurot, millest hageja osa on 50,05 eurot. Hageja ravimitele on kulutatid 24,50 eurot. Hageja riietele on kulutatud kokku 205,90 eurot. Korteri kommunaalkuludele on kulutatud 329,75, millest hageja osa on 109,92 eurot. Perioodil 01.07.2019 – 25.11.2019 on hageja saanud taskuraha 61 eurot. ID-kaardi vahetamisele on kulutatud 50 eurot. Hageja sõidutamiseks kulutatud kütuse eest on tasutud 85,90 eurot. Hageja mobiiltelefoni eest on kulu kokku 52,66 eurot. Treeningute eest maksab hageja seaduslik esindaja keskmiselt 7 eurot kuus, lisaks ostab pidevalt treeningute jaoks 5
(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 mõeldud vorme ning jäähoki varustust. Perioodil 17.07.2019 – 27.07.2019 on pere käinud Kreekas, hageja osa 991,50 eurot. Pere on käinud ka Soomes, hageja osa 20 eurot.
  1. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kostja varjab oma sissetulekuid.
  2. Hageja toob välja, et Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum moodustab kokku 215,44 eurot, mille kohaselt on hageja seisukohal, et ta on õigustatud saama kostjalt hagis esitatud elatist kuupalga alammäära ulatuses kuivõrd nõutud elatis on niigi minimaalne võrreldes arvestusliku elatusmiinimumiga ning seega ei ole alusetult hageja poolt kostjalt nõutud. Kostja täiendav seisukoht (dtl 321 – 327)
  3. Kostja on seisukohal, et hageja kulud ei ole 540 eurot kuus.
  4. Hageja ei ela ainult oma ema ja õega. Hageja ema on uuesti abielus A J. Seega tuleb kulud jagada nelja inimese vahel.
  5. Kostja on esitanud vastuväited hageja esitatud tõenditele – maksed ei ole tehtud hageja esindaja arvelt, summa on vajalik jagada nelja, mitte kolme inimese vahel, osad kulud ei ole tehtud söögile ega majapidamisele (kulu sukkpükstele). Kostja on tuvastanud, et hageja kulud toidule on 11,98 eurot. Kostja ei nõustu, et perioodil 05.11.2019 – 18.11.2019 sooritatud ostudest on hageja kulu toidule 50,05 eurot. Hageja seadusliku esindaja pangakontolt ei nähtu kõikide kulutuste tegemist ja ei ole esitatud ka kõikide maksete tšekke.
  6. Ei ole tõendatud, et apteegis tehtud maksed oleksid seotud hageja vajadustega. Käsimüügiravimid ja kosmeetikavahendid võivad olla seotud kõigi vajadustega ja retseptiravimi kohta ei ole esitatud retsepti.
  7. Tšekid riiete osas palub kostja jätta tähelepanuta, kuna need on vastuolulised. Soomest tehtud ostude tegemise ajal ei ole teada, et hageja ema oleks Soomes viibinud ja ostu eest ei ole tasutud hageja ema pangakaardiga. Lisaks on ostetud jalanõud numbriga 43,5, samas kui kuu aega varem on ostetud jalanõu suuruses 35,
  8. samaaegselt ei ole võimalik kanda sellise suuruse erinevusega jalanõusid.
  9. Kommunaalkulud palub kostja jagada neljaga, mitte kolmega, kuna korteris elab neli inimest.
  10. Taskuraha ei peaks arvestama elatise hulka, sest tegemist on vabatahtlikult antava summaga, mida ei saa teha kostjale kohustuslikuks. Samuti ei ole ema pangakonto väljavõttest ja hageja ei ole ka oma seisukohas märkinud, kuidas 61 eurot moodustus.
  11. Tõendamata on, et hageja tegeleb jäähokiga. Kostja ja hageja suhtlevad omavahel ja praegu hageja jäähokiga ei tegele. Kuna ei ole esitatud tõendeid, et hageja seaduslik esindaja treeningute ja vormi ning varustuse eest tasub, siis puudub alus nende kulude arvestamiseks elatise hulka.
  12. Puudub alus arvestada ka sõidukuludega. Hageja kooli ja kodu vahemaa on 1 km ja hagejal ei ole liikumisraskusi. Seega ei pea kostja põhjendatuks kulutusi transpordile, lisaks ei ole summa 30,31 tasumine ema pangakontolt tuvastatav. 6
(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914
  1. Kostja on seisukohal, et telefonile tehtud kulude osas on hageja esitanud valeandmeid. Kostja teab, et hageja ei kasuta Apple telefoni, lisaks on väheusutav, et 16-aastane noormees kasutaks roosa värvusega telefoni. Kostja lepinguline esindaja on proovinud hagejale helistada programmi FaceTime kaudu (seda saab kasutada ainult Apple telefoni kaudu). Hageja number ei ole kättesaadav, küll aga on kättesaadav hageja ema number. Hageja ema on järelmaksulepingus märgitud telefoni ostnud nähtavasti endale, seega ei saa nimetatud kulusid arvestada elatise hulka. Lisaks ei ole nii kalli telefoni soetamine ka esmavajaduste rahuldamine. Kui osta telefon, mis maksaks 200 eurot, siis oleks igakuine kulu sideteenustele maksimaalselt 12 eurot kuus.
  2. Kostja hinnangul ei saa hageja esmavajaduste rahuldamiseks pidada ka reisimist. Reisida saab siis, kui tema enda või tema vanemate sissetulek seda võimaldab. Hageja ema reisimise ajal võiks hageja olla kostja juures.
  3. Kostja peab kokkuvõttes põhjendatuks kulusid summas 39,46 eurot. Kostja leiab, et hageja ema ei ole samuti võimeline pakkuma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsummas. Hageja emal on veel üks laps ja lisaks peab ta ka ennast ülal pidama. Kostja leiab, et hageja väidetavad vajadused on ülepaisutatud. Kostja leiab, et hageja mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on piirkonna eripära arvestades ilmselgelt keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, mõnevõrra säästlikum majandamine on hageja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu.
  4. Kostja oma kulud ja tulud on järgnevad : kostja abikaasa on alustanud Eestis töötamist alates 01.09.2019 ja tema töötasu suurus on 528 eurot kuus neto. Kostja abikaasa saab peretoetusi lastele summas 120 eurot kuus. Kostja töötab netotöötasuga 702,82 eurot. Kostja sissetulek on ligikaudne Ida-Virumaa keskmisele töötasule. Seega kostja perekonna sissetulek moodustab kokku 1350,82 eurot (528+120+702,82). Kostja perekonna ostutšekkidega tõendatud kulud
  5. novembri eest on 664,00 eurot. Pangakonto väljavõttega on täiendavalt tõendatud kostja perekonna kulud summas 258,88 eurot. Kostja tasub hagejale iga kuu kohtutäituri kaudu jooksvat elatist 95,00 eurot + elatise võlgnevust tasumiseks 50 eurot + täitekulud 5 eurot, kokku 150 eurot. Kostja koos perekonnaga üürib oma vanemate korterit aadressil Uusküla 11-39, Narva (üürilepingut ei ole sõlmitud). Kostja koos abikaasaga tasuvad viidatud korteriga seotud majandamiskulud. Kostjal ja tema abikaasal puuduvad kinnisasjad ja sõidukid. Kostja perekonna igakuised kulud on vähemalt 1316,88 eurot. Seega on kostja perekonna tulud praktiliselt võrdsed kostja perekonna kuludele. Kostja perekonna sissetuleku (miinus juba väljamõistetud elatise koos võlgnevusega tasumisega 150 eurot kuus; 1350,82 eurot – 150 eurot) = 1200,82 eurot jagamisel kostja nelja perekonnaliikme peale, on tulemus 300 eurot ühele inimesele, mis on vähem kui keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele. Hageja seisukoht (dtl 389 – 393)
  6. Hageja selgitab, et tema abikaasa elab enamus ajast Soomes ja viibib Eestis üks nädal kahe kolme kuu jooksul. Seega ei saa teda kulude jagamise osas arvestada. Hageja palub kohtul jätta tähelepanuta kostja väited kulutuste kohta. FaceTime funktsioon eeldab internetiühendust, mida hagejal ei ole. Asjaolu, et telefon on roosa ei tähenda, et 7
(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 see ei võiks hagejale meeldida ja ta võiks selle kasutamisest loobuda. Samuti ei vasta tegelikkusele, et kulutšekid sisaldavad alkoholi ja naistele mõeldud tooteid. Hageja lõplik seisukoht
  1. Hageja rõhutab, et tema hinnangul ei pea ta miinimumulatuses elatisenõuet tõendama. Hagejale jääb arusaamatuks, miks peab ta elatuma varasemas otsuses fikseeritud summas, kui seadusandlusest tuleneb tema õigus saada elatist miinimumulatuses oma vajadusi tõendamata. Lapse vanem, kes elab lapsega koos rahuldab lapse vajadusi vahetult, seega arvestades hageja seadusliku esindaja sissetulekut on tõenäoline, et ta rahuldab hageja vajadusi olulisel määral ja täidab ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hageja viitab uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Nimetatud uuringu tabeli nr 6 kohaselt on lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas 14–18 kokku 327 eurot. Sama uuringu punkti 3.1 kohaselt uus miinimumelatis
  2. aasta lõpu seisuga võiks olla 13–17 aastaste lapse puhul 416/2 = 208 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tema poolt nõutud elatisenõue on ligilähedane viidatud uuringus tooduga ja tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu on ka põhjendatud. Hageja jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et kostja varjab oma sissetulekuid ja püüab kohut eksitada. Hageja leiab, et oluline on arvestada ka seda, et kostja menetluskulusid kandis kostja isa, mitte ta ise. Kostja lõplik seisukoht
  3. Kostja jääb selle juurde, et hagi tuleks jätta läbivaatamata, kuna on juba olemas kohtuotsus nr 2-06-
  4. Lisaks ei ole hageja märkinud, mis ajast mis ajani ta elatist soovib, seega tuleb jätta hagi rahuldamata.
  5. Esitatud tõendite kohaselt oli kostja sissetulek ajavahemikul 2019.a jaanuar - juuni, 500 eurot kuus bruto (tööandja C OÜ). 2019.a juulis sai kostja ühekordse väljamakse 900 eurot bruto ehk 694,08 eurot oma kontole. Seejärel sai kostja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest tulu töötasu näol 2019.a oktoobris summas 837,50 eurot bruto. 09.12.2019 arvamuses seletas kostja, et ta töötab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus netotöötasuga 702,82 eurot; kostja tasus hagejale iga kuu kohtutäituri Andrei Krek kaudu jooksvat elatist 95,00 eurot + elatise võlgnevust tasumiseks 50 eurot + täitekulud 5 eurot, kokku 150 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek arestis 2020.a jaanuaris kostja töötasu Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja kostja pangakonto. 2020.a veebruaris maksis tööandja pärast hageja kasuks raha kinnipidamist kostja kontole 568,51 eurot, märtsis 649,15 eurot, aprillis 649,15 eurot. 05.01.2020 kandis kostja üle kohtutäiturile Andrei Krek kohtutäituri eraldi nõude alusel 150 eurot, 03.02.2020 – 149,18 eurot, 02.03.2020 – 130,31 eurot, 01.04.2020 - 130,31 eurot. Samuti tehakse kostja pangakontolt kohtutäituri käsundil kinnipidamised – kostja sai lähetusraha 335,73 eurot ja see summa oli 21.02.2020 täielikult kinnipeetud kontolt; sama olukord oli 03.03.2020 puhkusetasu summas 86,48 eurot kinnipidamisega ning 16.03.2020 tööandja poolt kulude hüvitamiseks ettenähtud summa 11,96 eurot kinnipidamisega; 01.04.2020 kinnipeetud summa oli 69 eurot. 02.04.2020 kandis EMTA kohtutäituri käsundil kostjale tagastatava tulumaksu summas 531,75 eurot kohtutäiturile üle. Abikaasa tasu on jäänud samaks. Lisandunud on kohustus külmiku järelmaksu näol. Kostja sissetulek on seoses kohtutäituri arestiga veel vähenenud. 8
(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914
  1. Kostja arvab, et hageja ei ole tõendanud vajadusi selles suuruses, mis ta nõuab elatist. Hageja esitatud tõendid ei tõenda nõutava elatise suurust. Ka kostja viitab uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ja märgib, et Ida-Virumaa laste ülalpidamiskulud on 166 eurot kuus. Seda uuringut arvestades ei saa hagejal olla suured kulutused. Hageja ei vaja elatist ½ miinimumpalgast. Tuleb ka arvestada, et osa hageja vajadused on kaetud peretoetusega, mis on antud asjas arvestades kostja nõrka majanduslikku seisundit, alus nõutava elatise vähendamiseks.
  2. Kostja rõhutab ka seda, et lapse vajadused peavad vastama tema vanemate võimalustele. Hageja vanematel puudub võimalus anda hagejale ülalpidamist tasudes elatisena minimaalset palka. Kuid hageja ema materiaalne seisund suurema töötasu saamise ja kahe kinnisasjaga hageja ema omandis oleku tõttu on oluliselt parem võrreldes kostjaga. Arvestades, et vanemad on solidaarvõlgnikud hageja ees, on ema osa vanemate vahelises suhtes hageja ülalpidamisel suurem kui kostja osa. Kostja on olnud aktiivne töötasu teenimisel, on vahetanud töökohta, leidnud tasuvama töö. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  3. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  4. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lgs 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot. 9

(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914
  1. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hageja M M isaks kostja K Z. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
  2. Viru Maakohtu 31.10.2006 kohtuotsusega (dtl 6-8) on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 1500 eesti krooni, kuni hageja täisealiseks saamiseni 03.07.2021 (dlk 5).
  3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
  4. Hageja taotleb väljamõistetud elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise miinimummäärani, kuna lapse vajadused on muutunud, st on tekkinud täiendavad kulud. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale täiendavat elatist tasuda. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ning kostja sissetulek ei ole nii suur, et tal oleks võimalik palju suuremas summas oma alaealisi lapsi ülal pidada. Menetluses esitas kostja vastuväite, et rahuldamisele ei kuulu hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis, sest 31.10.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-4782 kohus juba mõistis kostjalt elatise hageja kasuks. Tuginedes eelnimetatule esitas kostja kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks või asjas menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asjas menetluse lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele. Hageja hagiavaldusest on hageja nõue arusaadav – hageja soovib elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumsuuruseni. Asjaolu, et hageja ei ole märkinud perioodi, millise aja eest ta elatise suurendamist soovib, ei tähenda, et hagi tuleks automaatselt rahuldamata jätta. Sellise juhul on võimalik hageja nõuet vaadata läbi vaadata alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  5. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Viru Maakohtu 31.10.2006 kohtuotsusega on kostjal mõistetud elatis välja sel ajal kehtinud seaduses sätestatud määras, kuid kohtuotsuses ei ole määratud elatise automaatset suurenemist miinimumelatise suurenemise ulatuses. Võttes arvesse, et vahepealse 14 aasta jooksul on seaduses sätestatud elatise määr oluliselt kasvanud ning muutunud on nii elukallidus, lisaks on laps kasvanud ning sellega on muutunud ka lapse vajadused, siis on kohus seisukohal, et esineb alus ja ka põhjendus elatise suuruse muutmiseks. 53.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§ 99

lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja 10

(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 54. Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata tulenevalt kostja kohustusest tagada ülalpidamine oma kahele teisele lapsele ning iseendale. Kostja on analüüsinud oma sissetulekuid ning viidanud, et märtsis ja aprillis 2020 on kostja arvestades kohtutäituri poolt kinnipidamisele kuuluvaid summasid saanud kontole 649,15 eurot (dtl 434). Varasematel kuudel on see summa olnud väiksem. Kostja viitab oma mitmetele kohustustele seoses Eestisse kodu rajamisega ning on seisukohal, et kostja sissetulek ei võimalda seaduses sätestatud minimaalmääras elatist maksta. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

55. Hageja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14). 56. Kohus on hageja emale teinud ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja samuti ka hageja kulutuste kohta (dtl 313 – 315). Hageja ema on esitanud kogutud ostutšekid ligikaudu 2 nädala toidu kohta, mille pinnalt hagejale kulutatav summa on hinnanguliselt 50 eurot, s.t 100 eurot kuus (dtl 225 – 232). Ravimid on 24,50 eurot (dtl 233 – 234). Ostetud riided 205,90 eurot (dtl 235 – 236). Kommunaalkulud kolme kuu kohta 109,92, millest järeldub, et ühe kuu kulu on hinnanguliselt 37 eurot (dtl 237 – 239). Hageja taskuraha on hinnanguliselt 12 eurot kuus. ID-kaardi vahetamise kulu 50 eurot. Transpordikulu 85,90 eurot. Kulud mobiiltelefonile 52,66 eurot (dtl 297 – 304). Kulu trennile 7 eurot kuus, millele lisanduvad kulutused varustusele. Reisimise kulu 1011,50 eurot (dtl 304 – 309). Kostja on enamuste kuludokumentide osas esitanud vastuväited - kas ei ole kulu kantud hageja ema poolt või siis ei ole kulu kostja hinnangul asjakohane. Kohus nõustub osaliselt kostja esitatud vastuväidetega ning on seisukohal, et hageja tõendatud ja põhjendatud vajadused ei ole nii suured nagu hageja seda väidab. Kohus leiab, et hageja kulutused mobiiltelefonile on põhjendamatult suured ning jättes isegi kõrvale hageja värvieelistused, siis tegemist ei ole kindlasti esmavajaduse rahuldamisega, pigem on tegemist luksuskaubaga, mida ei saa pidada 11

(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 hageja vajalikuks kuluks. Sama käib ka hageja reisikulude kohta. Samas leiab kohus, et kostja kõik vastuväited hageja kulude kohta ei ole asjakohased, kuna selge on see, et lapsel on kulud toidule, riietele ja eluasemele. Arvestades hageja poolt esitatud tõendeid toidu ja eluaseme kulude kohta, siis tegemist ei ole ebamõistlikult suurte kuludega 16 aastase poisi kohta. Kulud riietele erinevad kuude kaupa ning hageja on esitanud tõendid väga lühikese perioodi kohta. Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning 14 – 18 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 327 eurot kuus (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 13 – 17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 323 eurost – 412 euroni. Kohus peab siin vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et Ida-Virumaal on kõige madalamad kulud. Kohus leiab, et 327 eurot on 16 – 18 aasta poisi puhul realistlikuks ühe kuu kuluks. 57. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kostja on korduvalt viidanud, et hageja emal on parem majanduslik seisund, kui hageja isal. Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“. Võttes hinnanguliseks hageja kulude suuruseks 327 eurot, siis peab hageja ema hagejat üleval kindlasti samas suures ulatuses, kui mitte enamas. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ema sissetulek on mõnevõrra suurem ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma. 58. Kostja on palunud elatise määramisel arvestada hageja eest makstavate peretoetustega. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja sissetulek nii väike, et elatist peaks oluliselt peretoetuse arvelt vähendama, kuid kogumis muude asjaoludega tuleb seda mõnevõrra arvestada. 59. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine

§ 102lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist 12

(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ja enda teiste alaealiste laste tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat. Kostja sissetulek on umbes 740 eurot (neto) (dtl 437 – 439). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Hageja on menetluse kestel viidanud, et kostja varjab oma sissetulekuid, kuid ei ole olenemata kohtu selgitustest (dtl 215) ei ole hageja selles osas tõendeid esitanud. Seega saab kohus lähtuda kostja esitatud tõenditest kostja sissetulekute kohta. Kostjal on kolm last. Arvestades, et täiskasvanud inimese kulud on suuremad kui laste kulud, siis ei ole võimalik 740 euro jagamine neljaks, kui kohus leiab, et arvestusega 150 eurot ühe lapse kohta on võimalik tagada ka kostja enda ülalpidamine 290 euro ulatuses. Kostja on rõhunud varasemale elatise võlgnevusele ning leidnud, et nimetatud kohustust on vajalik arvestada ka edaspidise elatise suuruse määramise juures. Kohus ei nõustu sellise mõttekäiguga. Asjaolu, et kostja on otsustanud oma võlgnevust mitte tasuda ei saa olla määravaks edaspidiste kohustuste suuruse määramisel. Sellisel juhul oleks elatise võlgnevus võimalus oma edaspidiseid elatise maksmise kohustusi vähendada või lausa vältida, mis ei saa olla kuidagi eesmärgiks omaette.
  1. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hageja esindaja ei esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et lapse ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga ja arvestades, et osaliselt on lapse vajadused kaetud ka peretoetusega leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 150 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
  2. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida üksikasjalikult kostja poolt esitatud ostutšekkide sisu. Kohus leiab, et sarnaselt hagejale on ka kostja tema laste puhul eeldatavad vajadused toidu, eluaseme ja muude kulude kandmiseks. Võttes arvesse, et nimetatud kulutused ei ületa tavapäraseid, siis ei pea kohus vajalikuks neid eraldi käsitleda.
  3. Hageja on palunud elatis välja mõista nii, et kui elatise miinimumsumma suureneb, siis suureneb automaatselt ka hagejale makstav elatis. Riigikohus on 9.06.2017 lahendi nr 3-2-1-35-17 p 35 selgitanud, et: „korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks TsMS § 459 lg 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kohtulahendis kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (eeldusel, et miinimumelatis on asjaolude kohaselt ka proportsionaalne). […] Kohtulahendi resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ...“).“ Võttes arvesse, et kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise summa 150 eurot kuus, siis on asjakohane arvestada välja mitu protsenti moodustab antud summa miinimumelatisest ning miinimumelatise 13
(14)Tsiviilasi nr 2-19-7914 suurenemisel on vajalik kostjal tasuda vastavat osa miinimumelatisest. Käesoleval ajal on miinimumelatise suurus 292 eurot kuus. 150 eurot moodustab antud summast 51%, seega miinimumelatise suurenemisel on kostja kohustatud hagejale tasuma 51% kehtivast miinimumelatisest.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Viru Maakohtu 31.10.2006 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-06-4782 punktis 4 K Z väljamõistetud elatise suurus. Mõista kostjalt K Z hageja M M kasuks välja elatis alates 24.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 51% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast kuus. HAGI HIND
  2. Hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsusega oli hageja kasuks välja mõistetud elatise summaks 96 eurot kuus. Seega soovib hageja elatise suurendamist 174 euro võrra.
  3. TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
  4. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega lähtuda hagi esitamise aegsest erinevusest 174 eurot (270-96) kuus ja korrutada üheksaga, mis teeb hagi hinnaks 174x9 = 1566 eurot. MENETLUSKULUD
  5. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.