Obsah (12)

§ 120§ 132§ 30§ 14§ 12§ 29§ 2§ 72§ 123§ 133§ 9§ 10

4-20-1141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus,

§ 120

korras, juhindudes

§ 132p-st 3, §-st 133, §-st 134 maakohus otsustas: 1.

Tühistada Keskkonnainspektsiooni 25.02.

1. a otsus väärteoasjas nr 940019001244, millega Tarvo Treppi karistati KPS § 75 lg 2 alusel rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, s.o 640 eurot ja Herki Laanemetsa karistati KPS § 75 lg 2 alusel rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, s.o 640 eurot.
2. Lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. Rahuldada menetlusaluste isikute Tarvo Treppi ja Herki Laanemetsa kaitsja kaebus.
2. Tagastada kohtuvälise menetleja
3. veebruari
4. a otsuse alusel tasutud rahatrahvid: Tarvo Trepile 640 eurot ja Herki Laanemetsale 640 eurot.
5. Vastavalt

§ 30lg 13 jätta Tarvo Treppi ja Herki Laanemetsa menetluskulud nende endi kanda.

1 4-20-1141 6. Otsus edastada menetlusalustele isikutele, nende kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p-le 1 on kohus kontrollinud väärteoasja kohtualluvust ja kaebuse nõuetekohasust.

§ 14

lg 1 kohaselt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Tegu on toime pandud xxxx, s.o xxxx maakonnas.

§ 12

lg 2 p 1 alusel taotles kaitsja asja arutamist menetlusaluste isikute elukoha järgi.

§ 12

lg-tes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud menetlusaluse isiku elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. Kuivõrd isikud elavad Harjumaal, kuulub asi arutamisele Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas. Kaebuse sisu on kohtule arusaadav. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt püüdis Tarvo Trepp

1. aprillil 2018 kell 07.00 isikute grupis koos Herki Laanemetsaga xxxx suudmes kala - kokku 308 särge (Rutilus rutilus), 50 nurgu (Blicca bjoerkna) ja 107 ahvenat (Perca fluviatilis). Kalapüüki teostati kutselise kalapüügivahendiga 349,2 meetri pikkuse nakkevõrgujadaga kaluri kalapüügiluba omamata. Kalapüügil kasutati paati SSA-
2. Kirjeldatud teoga rikkus Tarvo Trepp kalapüügiseaduse (KPS) § 32 lg 1, mille kohaselt õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kaluri kalapüügiluba. Toimepandu on käsitletav tõsise rikkumisena kutselisel kalapüügil KPS § 71 lg 1 p 1 viidatud tähenduses, kuna teostati kalapüüki ilma selleks tegevuseks nõutava loata. Tarvo Trepp pani talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega, püüdes kala 346,2 meetri pikkuse nakkevõrgujadaga, kuigi omas kalapüügiluba ühe nakkevõrguga püügiks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt püüdis Herki Laanemets
3. aprillil 2018 kell 07.00 isikute grupis koos Tarvo Treppiga xxxx suudmes kala - kokku 308 särge (Rutilus rutilus), 50 nurgu (Blicca bjoerkna) ja 107 ahvenat (Perca fluviatilis). Kalapüüki teostati kutselise kalapüügivahendiga 349,2 meetri pikkuse nakkevõrgujadaga kaluri kalapüügiluba omamata. Kalapüügil kasutati paati SSA-
4. Kirjeldatud teoga rikkus Herki Laanemets kalapüügiseaduse (KPS) § 32 lg 1, mille kohaselt õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kaluri kalapüügiluba. Toimepandu on käsitletav tõsise rikkumisena kutselisel kalapüügil KPS § 71 lg 1 p 1 viidatud tähenduses, kuna teostati kalapüüki ilma selleks tegevuseks nõutava loata. Herki Laanemets pani talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega, püüdes kala 346,2 meetri pikkuse nakkevõrgujadaga, kuigi omas kalapüügiluba ühe nakkevõrguga püügiks. Tarvo Trepp ja Herki Laanemets panid kirjeldatud teo toime ühiselt ja kooskõlastatult. 2 4-20-1141 15.04.2018 hommikul läksid Tarvo Trepp ja Herki Laanemets pärast ühiselt vastu võetud otsust I J paati kasutades nakkevõrke püügilt välja võtma. Püüniseid võttis püügilt Herki Laanemets ja aerudel toetas eelnevat tegevust Tarvo Trepp. Eelnevast tulevalt käsitletakse Tarvo Treppi ja Herki Laanemetsa kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 kohaselt. MENETLUSALUSTE ISIKUTE KAITSJA KAEBUS Käesolevaga vaidlustavad menetlusalused isikud kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning leiavad kokkuvõtvalt, et siinsel juhul pole tõendatud nende süü kutselisel kalapüügil ilma selleks tegevuseks vajamineva loata – nimelt ei teostanud menetlusalused isikud kalapüüki kutselise kalapüügina ja kalapüügivahendite kasutamiseks olid kehtivad load olemas. Samuti rikkus kohtuväline menetleja oluliselt põhjendamiskohustust, mille tulemusel tehti otsus kahetsusväärselt menetlusaluste isikute kahjuks. Siinsel juhul tuleb vaidlustatud otsus tühistada põhjusel, et selles ei ole absoluutselt analüüsitud ega põhjendatud menetlusaluste isikute süüd. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, sest kirjalikus otsuses puuduvad põhjendused menetleja järelduste kohta. Kuna kohtuväline menetleja otsustas karistada menetlusaluseid isikuid loata kalapüügi eest, siis pidi kohtuväline menetleja otsuses ära näitama tõendite analüüsi, millest võib järeldada, et menetlusalused isikud loata kala püüdsid. Lisaks pidi kohtuväline menetleja ära näitama põhjused, miks ükski menetlusaluste isikute ülekuulamisel esitatud kaitseargument ei ole piisav väärteomenetluse lõpetamiseks. Vaidlustatud otsuses on üksnes üldsõnaliselt välja toodud, millist asjaolu kellegi ülekuulamise protokoll (tervikuna) tõendab (jms). Vaidlustatud otsuses pole sõnakestki sellest, missuguste protokollis kajastatud väite alusel jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et süü on tõendamist leidnud ning missugustel põhjustel saab ta jätta menetlusaluste isikute kaitseversioonid ja -väited tähelepanuta. Vajalik täpsus tõenditele viitamisele ja nende analüüs sisuliselt puudub. Üldsõnaline viide ülekuulamise protokolli koostamisele või toimikule ei ole piisav. Menetlusalused isikud leiavad, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seadust ebaõigesti kohaldanud. Kohtuväline menetleja on menetlusaluseid isikuid karistanud KPS § 75 lg 2 alusel. KPS § 22 lg 1 järgi tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides KPS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. Toimiku materjalide kohaselt olid menetlusalustel isikutel harrastuskalapüügiõigused (tl 44 ja 45) ning nad teostasid harrastuskalapüüki KPS § 22 lg 1 mõistes. Seega saaks antud menetluses kõne alla tulla KPS § 75 lg 1 või siis KPS § 80 lg 1 kohaldamine, kuid mitte KPS § 75 lg 2 kohaldamine. Asja materjalidest on üheselt aru saadav, et menetlusalused isikud sõitsid xxxx jõe suudmealale puhkama, mille käigus püüti kala spinninguga, milleks oli menetlusalustel isikutel ostetud nädalane luba ja nakkevõrkudega, milleks oli samuti menetlusalustel isikutel ostetud nädalane luba. Tegemist oli ilmselgelt harrastuskalapüügiga, mis ei ole ka kutselisele kalurile keelatud tegevus. 3 4-20-1141 Kaitsja palub väärteoasja KPS § 75 lg 2 järgi menetlusaluste isikute suhtes lõpetada, kuivõrd praegusel juhul pole tõendatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimine – st loata kala püüdmine. Siinsel juhul pole tõsikindlalt tõendatud, et menetlusalused isikud püüdsid loata kala. Tegemist on kohtuvälise menetleja ametniku ning keskkonnakaitse inspektoritest tunnistajate meelevaldse oletuse ja hinnanguga, mitte tõsikindla faktiga. Keskkonnakahju ei ole menetlusalused isikud tekitanud. Kohtuväline menetleja on kahetsusväärselt lähtunud klišeest, et kui isik käis paadiga püünisvõrke kontrollimas ning võrgus oli kala, siis on ta tegelenud loata kalapüügiga KPS § 75 lg 2 mõistes. Kohtuväline menetleja pole süvenenud asja sisusse ega mõistnud, et praegusel juhul oli võrkude paigaldamiseks load olemas ja võrgud olid paigutatud õigesti, kuid isik, kelle nimele olid märgitud võrgulipud, oli nakkevõrkude väljavõtmise ajal joobeseisundis ning ei saanud seetõttu ise (veekogul paati kasutades) võrke välja võtma minna. Menetlusalustel isikutel oli luba 2 nakkevõrguga püüdmiseks, mis seoti
5. aprilli
6. a õhtul I. J loal ja nõusolekul tema nakkevõrkude külge. Seega pole täidetud KPS § 75 lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu esmane tunnus: loata kala püüdmine. Siinses asjas pole vettpidavaid tõendeid, mis tõendaksid, et menetlusalused isikud püüdsid loata kala. Menetlusalustel isikutel oli kehtiv nädalane luba kahe nakkevõrguga kala püüdmiseks ja neid kahte võrku nad
7. aprilli
8. a hommikul ka merest välja võtsid. Kuna
9. aprilli
10. a õhtul oli Herki Laanemets pannud nakkevõrgud püügile koos I Jga, siis kasutati viimase võrgulippe.
11. aprilli
12. a varahommikul pidi I. J koos H. Laanemetsaga minema võrke välja võtma, kuid I. J ei tulnud kokkulepitud ajaks paadi juurde. Kuna menetlusalustel isikutel pidid xxxx lahkuma ja praamile jõudma, ei saanud nad enam pikemalt I. J oodata ja otsustasid enda 2 võrku välja võtta, seda enam, et neil oli kahe välja võetava nakkevõrguga püüdmiseks load olemas. Nakkevõrgud ei saa hommikul pikalt meres olla, sest vastasel juhul teevad kajakad kõik nakkevõrgus olevad kalad katki. Kohtuväline menetleja on otsuses tuvastanud, et menetlusalused isikud olid inspektorite kohale jõudes jõudnud välja võtta poolteist nakkevõrku koos kaladega, seega võtsid menetlusalused isikud välja enda nakkevõrgud koos kaladega, milleks oli neil luba olemas. I. J kuuluvaid võrke ei olnud neil soovi välja võtta, kuigi kohtuväline menetleja käskis neil kohale tulles kõik, sh ka I. J kuuluvad nakkevõrgud koos kaladega, välja võtta. Esiteks oli alkoholi tarbinud isiku (I J), kelle nimele oli samuti load väljastatud, otsus, et ta ei lähe joobe seisundis ja oma ja teiste elu ning tervisega riskides, ise nakkevõrke merest välja võtma ning annab selle õiguse kainele isikule, igati mõistlik ka seaduslik, sest isik ei tohiks paadiga joobe seisundis veekogule minna. Teiseks – nakkevõrgud tuleb välja võtta hommikul võimalikult vara, kuid I. J oli veel joobeseisundis ning menetlusalused isikud pidid I. J eest tema lippudega märgistatud menetlusalustele isikutele kuulunud kaks nakkevõrku välja võtma. On eluliselt usutav, et kuivõrd menetlusalune isik Herki Laanemets oli just eelmine päev koos I. J käinud merel nakkevõrke välja võtmas (Herki Laanemetsal oli paadimootor, mida I. J ei olnud) ja nakkevõrke sisse panemas, siis andis I. J menetlusalustele isikutele loa enda lippudega tähistatud ja menetlusalustele isikutele kuuluvaid kahte nakkevõrku ka välja võtta, et vältida joobeseisundis veekogule minemist. I. J on hiljem ülekuulamisel asunud võrgu lippude 4 4-20-1141 kasutamiseks loa andmist trahvi vm kartuses eitama, kuid tema ütlused ei vasta tegelikkusele. I. J poolt kohtuvälisele menetlejale antud ütluste ebausaldusväärsust kinnitavad juba ainuüksi väited selle kohta, et I. J ei mäleta millistel asjaoludel ja kellega täpselt ta eelmisel päeval püügil käis (vt I. J ülekuulamise protokoll 22.08.
13. a lk 2: „/…/Järgmine päev s.o 14.04.2018 võtsin ma püügile pandud võrgud jälle välja, ma ei mäleta, kas ma tegin seda üksinda või koos T T’iga. /…/“). Eeltoodust tulenevalt pole täidetud KPS § 75 lg-s 2 sätestatud objektiivne teokoosseis ning väärteomenetlus tuleb menetlusaluste isikute suhtes lõpetada koosseisutunnuste puudumise tõttu. Kaitsja taotleb teise alternatiivina, et väärteomenetlus lõpetataks

§ 30

lg 1 p 1 alusel.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetlusaluste isikute kaitsja palub 22.04.2020 täiendatud kaebuses väärteomenetlus aegumise tõttu lõpetada.

§ 29lg 1 p 5 järgi tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Kar

S § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kaebajatele etteheidetav väärtegu oli toime pandud

1. aprillil
2. a, seega on väärteo aegumistähtaeg möödunud. Eeltoodud põhjusel paluvad kaebajad väärteomenetlus lõpetada ja tagastada kaebajatele viimaste poolt kohtuvälise menetleja
3. veebruari
4. a otsuse alusel tasutud rahatrahvid Tarvo Trepile 640 eurot ja Herki Laanemetsale 640 eurot samadele arveldusarvetele, millelt rahatrahvid on tasutud (lisa 1). Kaebuse esitajad on nõus asja kirjaliku menetlusega. KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK SEISUKOHT Keskkonnainspektsioon kaebusega ei nõustu.

§ 2

sätestab: „Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.“. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik käsitleb detailselt, millised küsimused tuleb väärteootsuse tegemisel lahendada ja mida peab väärteootsus sisaldama, siis väärteootsusele õigusliku hinnangu andmisel kriminaalmenetluse sätted kohaldamisele ei kuulu ja kaebuses esitatud viited KrMS-ile ja Riigikohtu lahendile ei ole asjakohased.

§ 72

lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemisel lahendada

§-s 108 esitatud küsimused, milledeks on: 1) kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu; 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3) kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik; 4) teo õigusvastasus ja süülisus; 5) kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid; 6) karistuse liik ja määr; 7) kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega; 8) kas on vaja kohaldada konfiskeerimist; 9) kas mõista karistus karistusseadustiku § 63 lõike 1 või 3 kohaselt; 10) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid; 11) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses 5 4-20-1141 tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.

§-s 74 on sätestatud nõuded, mida väärteootsus sisaldama peab. Väärteootsus sisaldab kõiki

§-s 74 loetletud andmeid. Lisaks sellele on väärteootsuses iga toimikus olev tõend eraldi käsitletud, iga tõendi juures on märgitud, milline faktiline asjaolu konkreetse tõendiga tõendatud on, millised tõendid väärteoasja lahendamisel tähtsust ei oma, karistuse määramisel on hinnatud nii karistust kergendavate kui raskendavate asjaolude esinemist, aga samuti süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist. Seega on otsust lugedes üheselt arusaadav nii see, milliste tõendite alusel kohtuväline menetleja on jõudnud järeldusele, et väärteo lühikirjelduses kirjeldatud süüteo on toime pannud menetlusalused isikud, kui ka menetlusaluste isikute süü suurus ja karistuse kujunemine. Menetlusalustel isikutel puudus õigus püüda pikema kui 70 meetrise nakkevõrgu või nakkevõrgujadaga, millega püügilt nad tabati. KPS § 5 lg 1 kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel ja KPS § 22 lg 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid ning KPS § 32 lg 1 kohaselt annab kutseliseks kalapüügiks õiguse kalapüügiluba. Kutselist kalapüüki ja harrastuskalapüüki eristatakse kalapüügiseaduses kalapüügil kasutatud püügivahendi põhjal. Nimelt KPS § 29 seab piirangud harrastuskalapüügiõigusele. Sama sätte lõike 1 punkti 4 kohaselt võib ühe kalastuskaardi alusel kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Nakkevõrk on defineeritud kalapüügieeskirja (KPE) § 6 lg-s 1, mille kohaselt nakkevõrk on püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise sellise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. KPS § 30 lg 1 kohaselt võib kutselise kalapüügi vahendiga kalapüügiloa alusel kala püüda või veetaimi koguda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. § 31 p 2 kohaselt on kutselisteks kalapüügi vahenditeks nakkepüünised ja KPE § 32 lg 2 kohaselt ei tohi võrgujada pikkus meres ületada 700 meetrit. Eeltoodu tähendab, et kui ühe kuni 70 meetrise nakkevõrguga või sama pika võrgujadaga võib püüda ka kalastuskaardi alusel (KPS § 23 lg 1 p 4 ja § 29 lg 4 p 1), siis pikema nakkevõrgu või kuni 700 meetrise võrgujada kasutamiseks peab olema kutselise kaluri kalapüügiluba (KPS §-d 30 lg 1, 31 p 2 ja 32 lg 1, KPE § 32 lg 2). Kasutades kalapüügil võrgujada, mille pikkus ületas 70 meetrit, kasutasid Tarvo Trepp ja Herki Laanemets püügivahendit, mille kasutamiseks on KPS tähenduses vajalik kaluri kalapüügiluba, mida neil ei olnud, seega panid nad toime KPS § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Toimikus olevate tõendite põhjal saab üheselt järeldada, et I J ei ole menetlusalustel isikutel lubanud enda püünisetähiseid kasutada ja võrke ta koos menetlusaluste isikutega 14.04.2018 õhtul püügile ei viinud, vaid lubas üksnes oma paati kasutada. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et tegemist ei ole in dubio pro reo situatsiooniga, kuivõrd I J ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda, samas kui menetlusalused isikud on andnud ennast õigustavaid ütlusi ning teised menetluse käigus üle kuulatud tunnistajad 6 4-20-1141 kirjeldavad võrkude püügile asetamist üksnes menetlusalustelt isikutelt kuuldu pinnalt. Isegi kui oletada, et I J võis lubada oma võrgud menetlusalustel isikutel püügilt eemaldada (mida aga ei toeta peale menetlusaluste isikute eneseõigustuseks antud ütluste ükski tõend), ei saa see olla ei süüteo koosseisu, õigusvastsust ega süüd välistavaks asjaoluks, kuivõrd kalapüügiseadus ei võimalda püügiõigust kolmandatele isikutele delegeerida, st kutselisel kalapüügil võib püügivahendi püügilt eemaldada üksnes kalapüügiloale märgitud kalur. Harrastuspüügi korral on KPS § 12 lg 4 kohaselt võimalik volitada püügivahend püügilt eemaldada kirjaliku volitusega. Eeltoodu kokkuvõtteks tuleb järeldada, et menetlusaluste isikute süü väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises on väärteootsuses tõendatud, menetleja on koostanud väärteootsuse kooskõlas

§ 72

ja § 74 sätestatud nõuetele, menetlusvigu ei ole tehtud ning määratud karistused on kooskõlas teo toimepanemise asjaolude ja menetlusaluste isikute süü suurusega, mistõttu puudub alus Keskkonnainspektsiooni 25.02.2020 otsuse tühistamiseks. Jätta Tarvo Trepi ja Herki Laanemetsa kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 25.02.2020 otsus väärteoasjas 940019001244 muutmata. Jätta menetluskulud kaebuse esitajate kanda. 22.04.2020 täiendatud kaebuses palutakse väärteomenetlus aegumise tõttu lõpetada. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu, kuna KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt süüteo aegumine peatub väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Kuivõrd Tarvo Trepi ja Herki Laanemetsa suhtes alustati 15.04.2018 kriminaalmenetlust, mis lõpetati 11.06.2019, oli väärteo aegumine kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni peatunud ning väärteo aegumistähtaega tuleb hakata lugema 12. juulist 2019 ja väärtegu aegub 11. juulil 2021. Kohtuväline menetleja viitab oma vastuses ka Riigikohtu 27.10.2016 lahendile nr 3-1-1-50-16. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt

§ 120

lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Praeguses asjas on kohtumenetluse pooled teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133loetletud küsimused.

7 4-20-1141

§ 133

kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). H. Laanemetsa ütluste (tl 59-63) kohaselt läksid nad seltskonnaga, s.h T. Trepp xxxx mõneks päevaks kala püüdma. Ostis endale ka nädalase nakkevõrgu loa. 14.04.2018 pani I. J nakkevõrgud püügile. Enda võrkudele ei pannud enda tähist, vaid pani need J nakkevõrgujadasse ja J liputähisega. Enda tähistusega nakkevõrke ei tahtnud püügile panna, kuna need lipud ja ankrud ja nöörid võtavad paadis palju ruumi ja lihtsam oli panna nende 2 võrku J jadasse. Järgmine hommik J kohale ei ilmunud ja läks Trepiga (ainuke, kes üleval oli) võrke välja võtma. Ta teadis küll, et ilma Jta seda teha ei tohi, aga pidid kella 17-sele praamile jõudma. Kui nad olid 2 oma võrku J tähisega välja jõudnud võtta, tuli inspektor ja käskis kõik võrgud välja võtta. Nende võrgud olid sinakas-halli värvi ja J omad rohelist värvi hiinakad. T. Treppi ütluste (tl 54-57) kohaselt läksid nad seltskonnaga xxx kalale, s.h H. Laanemetsaga. Ostis nakkevõrgu loa. Tema ühtegi nakkevõrku ise vette ei pannud, seda tegi J ja Laanemets 14.04.2018 õhtul J lipu tähistega. Mitu nakkevõrku vees kokku oli, seda ta ei tea. Kui oleks pannud tema nakkevõrgu tähistega, siis oleks pidanud ka tema merel kaasas olema, seda nõuet ta teab. J ei ilmunud järgmine hommik kohale ja otsustasid Laanemetsaga enda 2 võrku ise välja võtta. Kui poolteist võrku oli väljas, siis tuli inspektor ja käskis kõik võrgud välja võtta. Inspektor ütles, et nad saavad karistada selle eest, et vale tähistusega võrke välja võtsid. I. J tunnistajana antud ütlustes (tl 19-23) nähtub, et tema pani 13.04.2018 võrgud koos T Tiga püügile ja võttis püügile pandud võrgud 14.04.2018 välja. Enam ei mäleta kas tegi seda üksi või koos T. Torkiga. Tema ei ole mingit nõusolekut andnud enda lippude kasutamiseks püügil. Lubas vaid oma paati kasutada ja paati jäi eelmisest päevast kaks tema tähisega lippu. Alles järgmisel hommikul sai inspektorilt teada, et tema lippudega on võrgud püügile pandud. KPS § 75 lg 2 kohaselt on karistatav loata kalapüük. Seega analüüsib kõigepealt kohus kas menetlusalustel isikutel oli kalapüügiks luba ja kas see luba vastas kastutatavale kalapüügivahendile. Väärteotoimiku materjalisedt nähtub, et ühe nakkevõrgu luba oli 09.04.2018 kuni 15.04.2018 olemas nii Tarvo Treppil (tl 44, 47-48) kui 09.04.2018 kuni 15.04.2018 ja 16.04.2018 kuni 22.04.2018 Herki Laanemetsal (tl 45-46). Harrastuskalapüügiõiguse piirangud on sätestatud KPS § 29 lg 4 p-s 1, selle alusel tohib ühe kalastuskaardi alusel veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte 8 4-20-1141 nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Nakkevõrk on defineeritud kalapüügieeskirja (KPE) § 6 lg-s 1, mille kohaselt nakkevõrk on püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise sellise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. Ehk ühe kuni 70 meetrise nakkevõrguga võisid menetlusalused isikud kala püüda ka harrastus kalapüügiloa alusel. Kuid antud juhul on tõendamist leidnud nii sündmuskoha kui asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 1-11), et tegemist oli 349,2 meetri pikkuse nakkevõrgujadaga, s.o kutselise kalapüügivahendiga Sellise vahendiga kala püügiks menetlusalustel isikutel KPS § 32 lg 1 nimetatud luba, s.o kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügi luba või kaluri kalapüügiluba, puudus. Menetlusalused isikud on seda asjaolu ka ise kinnitanud ja selgitanud, et nende nakkevõrgud olid kinnitatud I. J nakkevõrgu jada külge ja nende võrgu külge oli kinnitatud ka I. J lipp, kuna nii oli neil lihtsam nakkevõrke püügile panna. Püügilt võetud võrgujada lõppu tähistas kutselise kaluri tähis märgistusega F-536 (tl 1-7) ja sellele vastava kaluri kalapüügi loa (tl 34) järgi on kaluriks märgitud I J ja A J. Paat, millega menetlusalused isikud kala püüdsid oli reg. nr KE-201479 ja kuulus I Jle (tl 52-53). Kasutades kalapüügil võrgujada, mille pikkus ületas 70 meetrit, kasutasid Tarvo Trepp ja Herki Laanemets püügivahendit, mille kasutamiseks on KPS § 32 lg 1 tähenduses vajalik kaluri kalapüügiluba, mida neil ei olnud. Sellega, et menetlusalused isikud ei viitsinud oma võrkudele oma tähiseid panna ja lisasid oma võrgud I. J võrgujada külge ongi väärteo objektiivne koosseis juba täidetud. Kalapüügiseadus ei võimalda püügiõigust kolmandatele isikutele delegeerida, s.t kutselisel kalapüügil võib püügivahendi püügilt eemaldada üksnes kalapüügiloale märgitud kalur. Kutselise kalapüügi loale oli märgitud loa omanikuks usaldusühing Xxxx rand ja kaluriks I J ja A J. Seepärast ei hakka kohus siinkohal üldse analüüsima, kas I. J andis eelneva nõusoleku oma võrkude ja võrgutähiste kasutamiseks või mitte, ega hakka samuti analüüsima kõigi teiste tunnistajate sellekohaseid ütlusi. Menetlusaluste isikute endi ütlustega, (kaebuses välja toodud selgitus: alkoholi tarbinud I J, kelle nimele oli samuti load väljastatud, otsus, et ta ei lähe joobe seisundis ja oma ja teiste elu ning tervisega riskides, ise nakkevõrke merest välja võtma ning annab selle õiguse kainele isikule, igati mõistlik ka seaduslik, sest isik ei tohiks paadiga joobe seisundis veekogule minna) ja asjaoluga, et neil puudus kutselise kalapüügi luba, on juba tuvastatud väärteo objektiivne külg, s.o kalapüügi teostamine kutselise kalapüügivahendiga ilma selleks vastava kalapüügiluba omamata. Seega on eeltooduga tõendamist on leidnud, et 15. aprillil 2018 kell 07.00 Tarvo Trepp ja Herki Laanemets püüdsid xxxx vallas Xxxx alevikus xxxx lahes Xxxx jõe suudmes kala kutselise kalapüügivahendiga, s.o 349,2 meetri pikkuse nakkevõrgujadaga (tl 8-12) kaluri kalapüügiluba omamata. Menetlusaluste isikute selgitused, et neil oli mugavam I. J tähised oma nakkevõrgule panna ja oma võrgud I. J nakkevõrgu jada külge kinnitada ning et selleks oli ka I. J luba, ei ole ei süüd välistavad ega õigusvastasust välistavad asjaolud. 9 4-20-1141 Väärteo asjaoludest nähtub, et menetlusalused isikud panid süüteod toime koos. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates väärteo asjaolusid ja menetlusaluste isikute ütlusi, saab järeldada, et väärtegu pandi toime vastavalt rollijaotusele. Koos otsustati merele minna võrke tühjendama. Püüniseid võttis püügilt Herki Laanemets ja aerudel toetas eelnevat tegevust Tarvo Trepp. Seega järeldub, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele. Kohus leiab, et väärteo asjaoludest ja menetlusaluste isikute ütlustest nähtub üheselt, et väärtegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tarvo Trepp ja Herki Laanemets on ise tunnistanud, et neil puudus kutselise kalapüügi luba. Samuti teadsid nad mõlemad, et sellist luba ei saa ka suuliselt kolmandatele isikutele edasi delegeerida, kuid püüdsid sellegipoolest kala I. J tähistega ja I. J nakkevõrgujada külge kinnitatud võrkudega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul süütegu toime pandud kavatsetusega. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et Tarvo Trepp ja Herki Laanemets rikkusid KPS § 32 lg 1 sätestatud nõuet ning panid sellega toime KPS § 75 lg 2 sätestatud väärteo, s.o loata kalapüügi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluste isikute käitumises on tuvastatud ja menetlusaluste isikute käitumine on kvalifitseeritav KPS § 75 lg 2 ettenähtud väärteona. Kaebuses on juhitud tähelepanu, et väärteomenetlus tuleb lõpetada, kuna väärteo aegumistähtaeg on möödunud, s.t esineb

§ 29lg 1 p 5 alus.

Väärteootsusest nähtub, et väärtegu on Tarvo Treppi ja Herki Laanemetsa poolt toime pandud

1. aprillil 2018 kell 07.
2. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Samas tuleb vaadata ka KarS § 81 lg 7 p 2, mille kohaselt väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni süüteo aegumine peatub. Samuti on asjakohane kohtuvälise menetleja viide Riigikohtu lahendile, mis käsitleb väärteo aegumise peatumist ajaks, mil toimetatakse kriminaalmenetlust. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et isikute suhtes alustati kriminaalmenetlus (Tarvo Trepi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis on ülekuulamise kuupäev 15.05.2017 (tl 54-57) ja Herki Laanemetsa kahtlustatavana ülekuulamise protokollis on ülekuulamise kuupäev 16.05.2017 (tl 59-63)). Kuna tegu pandi toime 15.04.2018, siis on tegemist ilmselge veaga aastaarvus, mida ei ole aga menetluse kestel märgatud ega parandatud. Kriminaalmenetlus lõpetati 11.06.2019 määrusega (tl 73-74; 75-76). Seega kogu kriminaalmenetluse läbiviimise ajal aegumine peatus vastavalt KarS § 81 lõikele 7 p 2 ja väärtegu ei ole veel aegunud, mistõttu 10 4-20-1141 puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalustele isikutele süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalused isikud (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalused isikud rikkusid KPS § 32 lg 1 tulenevaid nõudeid, siis on süüteod õigesti kvalifitseeritud KPS § 75 lg 2 alusel (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalustele isikutele karistuse Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Aare Aavik, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja ametnikuga, siis

§ 10lg 3 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Samuti ei ilmnenud väärteoasja materjalidest, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus tuvastas küll vea menetlusaluse isiku Tarvo Trepi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis, kus on ülekuulamise kuupäev 15.05.2017 (tl 54-57), s.o aasta varem kui tegu toime pandi ja menetlusaluse isiku Herki Laanemetsa kahtlustatavana ülekuulamise protokollis, kus on ülekuulamise kuupäev 16.05.2017 (tl 59-63, s.o aasta varem kui tegu toime pandi, kuid see ei ole hinnatav olulise rikkumisena. Lisaks ei ole see dokument koostatud väärteomenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames. KPS § 75 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, summas kuni 1200 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati isikuid KPS § 75 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, s.o 640 eurot. Seega menetlusalustele isikutele karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (§ 133 p 7). Edasi analüüsib kohus, kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (§ 133 p 8), s.o kui isikute süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei ole Tarvo Treppi ja Herki Laanemetsa süü suur, sest mõlemal isikul oli olemas kehtiv harrastuspüügiõigus ja rohkem nakkevõrke, kui neile oli lubatud (s.o kahepeale 2 võrku) nad ka veest välja ei võtnud. Kõikide võrkude väljavõtmise eesmärki väärteomenetluses ka tuvastatud ei ole. Seega ei saa menetlusalustele isikutele kuidagi ette heita nii suure keskkonnakahju tekitamist (tl 84-85) ja sellest sõltuvalt üle keskmist süüd, nagu on väärteootsuses leitud. Isikud püüdsid kala just niipalju, kui neile lubatud oli ja ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et neil oleks olnud kavatsust rohkem võrke veest välja võtta. Ülejäänud võrgud võeti veest välja inspektori korraldusel. Seega leiab kohus, et isikute suur süü ega nii suur kahju keskkonnale, mis on väärteootsuses välja toodud antud juhul tõendamist leidnud ei ole. Samuti leiab kohus, et asjaga on põhjendamatult venitatud. Kuigi algselt alustati kriminaalmenetlust, siis see ei olnud menetlusaluste isikute süü, et kalapüügi piirkonda hinnati alguses valesti, s.o keelualas olevaks piirkonnaks. Keskkonnaministeeriumi vastusest nähtub, et juba 03.07.2015 on selgitatud, kuidas määratleda Xxxx jõe merepoolset suudmeala, millest omakorda nähtub, et kohas, kus Tarvo Trepp ja Herki Laanemets kalastasid ei ole tegemist keelualaga. Vastuse kohaselt kehtestatakse kalapüügieeskirja §-ga 37 kalapüügi keeluajad ja 11 4-20-1141 alad meres. Kalapüügieeskirja § 37 lg 2 kehtestab, et vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli merepoosete otsade vahele jääv ala. Olenetama sellest, kas muulid on ühepikkused või on tegemist ühe muuli otsa ning vooluveekogu teise kalda mere ja vooluveekogu ühinemise punktida, loetakse suudmeks nende vaheline joon. Sama paragrahvi lõike 1 p 25 keelab kalapüügi meres Xxxx jõe suudmele lähemal kui 500m aastaringselt ning piirang ei hõlma Xxxx jõge. Kui ükskõik millise vooluveekogu suudmealal on kehtestatud keeluala, arvutatakse selle raadius nimetatud joone keskpunktist mere suunas, mitte vooluveekogu suunas (tl 41-42). Seega leiab kohus, et riigivõimu ebaõige süüteomenetluse liigi valik on käesoleval juhul pannud menetlusalused isikud ebasoodsamasse olukorda võrreldes samasuguse teo toimepannud isikutega, kelle suhtes toimetatakse algusest peale ja ainult väärteomenetlust. Nimetatud asjaolu on samuti kaasa toonud menetluse tavapärasest pikema menetlusaja ning ka süüteotoimepanemise aegumise peatumise ja seda menetlusalutest isikutest sõltumata. Samuti nähtub, et isikute suhtes lõpetati kriminaalmenetlus juba 11.06.2019 määrusega (tl 7374; 75-76). Alles neli kuud hiljem teostati üks menetlustoiming - 25.10.2019 kuulati tunnistajana üle M L. Peale seda on olnud menetluses jälle ebamõistlikult pikk paus, mille jooksul pole ühtegi toimingut teostatud. Väärteoprotokoll on koostatud alles 24.01.2020 (tl 7985). Kohus leiab, et väärteo menetlemisega on põhjendamatult venitatud, kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni väärteoprotokolli koostamiseni kulus menetlejal rohkem kui 7 kuud, mille jooksul tehti ainult üks menetlustoiming. Kohus märgib täiendavalt, et tegemist ei ole keerulise ja mahuka menetlusega, milles on põhjendatud nii pikad menetluslikud pausid, arvestades seejuures ka asjaolu, et peamised tõendid olid kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks kogutud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et avalik menetlushuvi on käesolevas menetluses raugenud. Lõpetuseks märgib kohus veel, et väär on kohtuvälise menetleja seisukoht, et väärteo kulgemist tuleb hakata arvestama alates 12. juulist 2019. KarS § 81 lg 7 p 2 sätestab, et süüteo aegumine peatub väärteotunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Kriminaalmenetlus lõpetati 11.06.2019 millega langes ära ka KarS § 81 lg 7 ps 2 sätestatud aegumise peatumise alus. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 12.06.2019 ning toimepandud süütegu aegub 12.06.2021, mitte aga vastavalt 12.07.2019 ja 12.07.2021 nagu on kohtuväline menetleja oma 30.04.2020 vastuses märkinud. Kohtu seisukohta toetab ka kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-50-16 p 23. Kõike eeltoodut arvesse võttes lõpetab kohus väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluste isikute süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tarvo Treppi ja Herki Laanemetsa kaitsja on esitanud taotluse hüvitada menetlusalustele isikutele valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud tasu 645 eurot ja lisatud seda tõendavad maksekorraldused ja arved. Käesoleval juhul lõpetab kohus väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 1 alusel, seega jäävad menetluskulud

§ 30lg 13 alusel isikute enda kanda.

Tarvo Treppile ja Herki Laanemetsale tuleb tagastada juba tasutud trahvid summas 640 eurot. 12 4-20-1141 Otsus edastada menetlusalustele isikutele, nende kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 13