KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 02.01.2020.a Tsiviilasja number 2-19-6538 Tsiviilasi V A hagi A Ai vastu ülalpidamise tagamise nõudes 3 927 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V A (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja Krista Paal Kostja: A A (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta hagi rahuldamata.
- Menetluskulud määrata hageja kanda.
- Mõista hagejalt V Alt (isikukood xxxx) kostja A A (isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulude hüvitis 390 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
- V A (hageja) esitas 29.04.2019 hagi oma abikaasa A Ai (kostja) vastu ülalpidamise saamiseks (digitoimiku lk [dtl] 2). Kostja kolis ühisest kodust välja 2018.a juunis. Hagejal on terviseprobleemid ja ta on töötu. Täpsustatud nõude kohaselt nõuab hageja 2 127 euro väljamõistmist perioodi 10.06.2018-28.04.2019 ja 200 eurot kuus alates 29.04.2019 (dtl 30). 29.10.2019 esitas kostja oma nõude varasemas sõnastuses uuesti (dtl 56).
- Kohus võttis asja menetlusse 20.05.2019 (dtl 33).
- Kostja vaidles hagile 16.10.2019 vastu (dtl 45). Kostja pööras tähelepanu, et hageja enese poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt on tal 7 000 USD raha, mille arvel peaks ta end saama ülal pidada. Lahku elama asumise põhjustas hageja ise. Kostja oleks nõus kooselu taastama.
- Kohus selgitas hagejale 16.10.2019 määrusega tõendamiskoormist ja probleeme tema nõude alustes (dtl 54).
- Pooled andsid nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (dtl 57 ja 66). 15.11.2019 määruses teatas kohus asja lahendamisest kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtpäeva täiendavate avalduste tegemiseks ja teatas kohtuotsuse tegemise aja (dtl 67).
- Hageja esitas 28.11.2019 oma menetluskulude nimekirja (dtl 69), kostja tegi sama 02.12.2019 (dtl 75). Otsuse põhjendused
- Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga.
- Kohus käsitleb hageja 29.10.2019 avaldust tema nõuete kohta eksitusena (dtl 56). Hageja on nimetanud selles avalduses oma nõuded esialgsel kujul, mida ta kohtu poolt märgitud puudustest lähtuvalt hiljem muutis. Kui tegemist pole eksitusega, ei anna kohus nõusolekut hagi muutmiseks. Hagi rahuldamata jätmist eelnimetatu ei mõjuta, hageja nõuded on alusetud nii esialgu esitatud kujul kui ka 15.05.2019 avaldusega muudetud kujul.
- Vaatamata kohtu 16.10.2019 selgitustele ei ole hageja tõendanud oma töövõime puudumist. Asjaolu, et hageja on töötu, ei välista objektiivseid võimalusi iseenda ülalpidamiseks. 2
- Hageja väitel kolis kostja nende ühisest kodust välja. Vaatamata kohtu 16.10.2019 selgitusele, pole hageja täpsustanud, kas hageja elukohaks olev korter on poolte ühisvara. Sellest sõltumata võib järeldada, et kostja on jätnud ühise elukoha koos eluks vajaliku varaga hageja valdusesse, sellega sisuliselt hagejat toetades.
- Hageja kontol oli seisuga 16.04.2019 raha summas 7 000 USD (dtl 21). Hageja pole tõendanud oma väidet, et tal on kohustus see raha oma õele üle kanda (dtl 57). Järelikult pole lükatud ümber kostja väide, et hagejal on võimalik kõnealuse raha arvel ennast ülal pidada. Hageja nõue on perekonnaseaduse § 16 lg 3 teise lause kohaselt alusetu.
- Perekonnaseaduse § 16 lg 3 teise lause kohaselt ei või ülalpidamist nõuda, kui lahuselu on põhjustanud ülalpidamist nõudev abikaasa. Kostja väitel põhjustas lahuselu hageja. Kostja teatas kohtule oma soovist kooselu taastada (dtl 46). Hageja on pidanud seda võimatuks, hageja põhjendustest järelduvalt ei soovi tema kooselu taastamist (dtl 58). Sellega on hageja ise loobunud kostja poolt pakutud võimalusest tema toetamiseks.
- Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud määrata hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
- Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 6,5 tunni töö eest summas 780 eurot (dtl 75). Kostja poolt menetluses tehtud avalduste sisu arvestades on kohus arvamusel, et käesolevas asjas ei olnud sellises mahus töö tegemine vajalik. Hageja nõue on asjaoludelt lihtne ega ole esitatud tõenditest tulenevalt keerukas. Nõude õiguslik alus pole keeruline. Kohtu hinnangul piisas kostja huvide kaitsmiseks käesolevas asjas 3,25 tunni tööst, mistõttu kohus loeb kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks nõutud summast poole ehk 390 eurot. Selle summa mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga 3