← Eesti

2-18-3628/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3628 Tsiviilasi Tallinna lin

§ 134lõigetele 1 ja 3 ning § 135 lõikele 2.

Riigikohus on leidnud, et lapse hooldusõiguse vaidluses peab kohus sobiva abinõu valikul arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ning aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-15). Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhoolduse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Tallinna Ringkonnakohus eraldas lapsed nende emast kuueks kuuks alates määruse jõustumisest ja tegi laste emale PKS § 134 lõike 3 alusel lastest eraldatuse perioodiks ettekirjutused (t I kd lk 29-33). Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas ema on talle määratud ettekirjutusi täitnud.

  1. Septembris 2017, juhindudes 29.08.2017 kohtumäärusest, tegi lastekaitsespetsialist emale ettepaneku hakata käima ESF projekti raames kliinilise psühholoogi juures. Kliinilise psühholoogi soovitus selle teenuse kaudu tulenes ema diagnoosidest, mis on kajastatud ambulatoorse kohtupsühholoogilise ekspertiisi aktis (t I kd lk 19-21). Ema nõustus pakutud teenusega, kuid osales selles viiest korrast kolmel. Osalemata jätmise kohta vastas ta „võib-olla magasin sisse“ või kehitas lihtsalt õlgu. Ema esitas kohtule inimökoloogia spetsialisti EP arvamuse (t I kd lk 87-88, tõlge lk 89), milles spetsialist kirjutab, et: psühholoogiline ja nõuandev töö C-ga kestab aprillist 2017 kuni praeguseni; koostöö initsiatiiv tuli C-lt; lõppjäreldusi teha ja isiksust hinnata on vara, kuid C viimase külastuse põhjal võib rääkida tegelikust võimalusest ja positiivsest dünaamikast isiku 9 ning sotsiaalse tausta parandamisel. Ärakuulamisel seletas ema, et kliinilise psühholoogi juures jättis ta vahele need päevad, kus teemaks oli kanep, sest arvas, et selle teema on ta läbinud ja nendel päevadel seal käima ei pea. Järgmistel kordadel ei õnnestunud tal käia perekondlikel põhjustel, leidis, et olulisem on külastada lapsi ja peale seda olid tal kohtumised sugulastega. Ema sõnul unustas ta EP-st eestkosteasutusele rääkida. Ema esindaja selgitas istungil, et ema ei pidanud teadma, kas EP-l on vastav haridus. Emal soovitas EP juurde minna esindaja, sest talle teadaolevalt on EP töötanud väga pikka aega inimestega, kellel on narkootiline sõltuvus. Eeltoodust järeldub, et laste ema ei tegele raviga, nagu on soovitanud lähtudes tema diagnoosist erialaspetsialistid ega pea kinni talle broneeritud erialaspetsialistide vastuvõtuaegadest, jättes kohale minemata. Samuti eelistab ema sugulastega aja veetmist kliinilise psühholoogi juures käimisele.
  2. OÜ Tervisekeskus Elulootus vastusest (t I kd lk 41 pöördel) nähtuvad ema uriinitestide tegemise tulemused narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ajavahemikul 05.10.2017–05.02.
  3. Kõikide testide tulemused olid negatiivsed (puhtad). Samas ei ole ema nimetatud ajavahemikul teinud teste vähemalt kord nädalas, on olnud üksikuid pikemaid vahesid. Ema põhjendas seda sellega, et kõiki teste ei registreeritud. Kohtu järelepärimisele OÜ-le Tervisekeskus Elulootus see kinnitust ei leidnud (t I kd lk 154). OÜ Tervisekeskus Elulootus vastusest nähtub, et veebruarist maini 2018 on ema käinud teste tegemas iga nädal. Kõikide testide tulemused on negatiivsed (puhtad). Kuna teste on tehtud väga tihti (tavaliselt tehakse neid kaks korda kuus), siis tuginedes testide tulemusele võib kinnitada, et ema illegaalseid narkootikume ei ole tarvitanud. Seega on tõendamist leidnud, et ema on testide tegemise kohustust täitnud nõuetekohaselt alates veebruarist 2018 ja testide tulemused on negatiivsed.
  4. Ema külastab küll lapsi, kuid lühikese aja jooksul, mis ta turvakodus viibib, ei suuda ta iseseisvalt kahe lapsega toime tulla (t I ka lk 42-44). Nt läks laste ema väiksema lapsega siseruumidesse ja unustas vanema lapse õue järelevalveta. Kui ema tegeleb noorema lapsega, jookseb vanem laps ringi, tekitades endale ohtlikke olukordi. Tihti külastas ema lapsi koos vanaemaga, kes tegeles põhiliselt vanema lapsega. Oli juhuseid, et turvakodu ei saanud emaga telefoni teel ühendust. Samuti mitmel korral helistas ema ja teatas, et ei saa lapsi vaatama minna, kuna tal on vaja ajada omi asju.
  5. Laste ema pidi käima tööl ning tasuma üüri- ja kõrvalkulude nõuded. Tõendamist on leidnud, et ta töötab alates 12.06.2017 koristaja ametikohal (t I kd lk 93) ja võlgnevusi korteri eest, kus ta elab alates 01.11.2017, ei ole (t I kd lk 92). Samuti on ema asunud tasuma oma võlgnevusi (t I kd lk 91). Ärakuulamisel seletas ta, et töötab lisaks mitteametlikult ettekandjana ja saab palka 200 eurot. Ta avaldas oma plaanid, et hakkab lastega täisajaga kodus olema ja kuna tal on pagar-kondiitri tunnistus, teeb ta väikeettevõtte ja pärast areneb edasi. Arvas, et alustab mitteametlikust ärist. Pagaritöökoja kohta ei ole üürileandjale rääkinud, selle töö tegemiseks ei ole palju vaja, peaasi, et oleks kõik ametlik. Pagaritöökotta tööle minna mõtleb ta siis, kui lapsed lähevad lasteaeda.
  6. Ema peab tegema koostööd eestkosteasutusega, sh andma nõutud informatsiooni ja järgima eestkosteasutuse antud juhiseid. Tõendamist on leidnud, et talle on pakutud erinevaid nõustamisi, ESF projekti teenuseid, Tallinna Perekeskuse toetavat pereteenust (olemuselt tugiisikuteenus), koolitusi, tegeletud tema eluaseme probleemidega. Avaldaja on korduvalt ja regulaarselt kohtunud laste emaga, selgitanud laste kasvatamisega seotud vajadusi, kohustusi, laste tervise probleeme ja nendest tulenevaid vajadusi (t I kd lk 45-48, 131-139). Toetavaid abinõusid saab rakendada üksnes juhul, kui vanem ise seda soovib. Antud juhul on esitatud piisavalt faktilisi asjaolusid, et laste ema võtab eestkosteasutuse poolt pakutut vastu valikuliselt ja pigem väldib 10 spetsialistidega suhtlemist ning seeläbi enese suunamist. Sellises olukorras ei ole toetavate abinõude kohaldamine reaalne.
  7. Kõige eeltoodu põhjal jõudis kohus veendumusele, et laste ema ei ole praegusel ajal jätkusuutlik ja toimetulev lapsevanem kuni sotsiaalselt täieliku iseseisva toimetuleku saavutamiseni. Lapsed on erivajadustega (t I kd lk 49-51), ema vajaks pidevat toetamist ja jälgimist laste kasvatamisel, mida ei ole võimalik eestkosteasutusel ega ema vanaemal tagada. Seega on ilmselge, et laste elu ja tervis oleks ohus, kui nad peaksid ööpäevaringselt viibima ema järelevalve all. Kuigi laste ema arvas, et kui ei proovi, siis ei tea ju, jagas kohus eestkosteasutuse seisukohta, et lapsed ei ole need, kelle peal proovida, et kas seekord õnnestub. Kohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada ja emalt tuleb täielikult ära võtta laste isiku- ja varahooldusõigus. PKS § 123¹ lõike 1 alusel taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Kohus ei piiranud ema suhtlemisõigust oma lastega. 39.

§ 171lõikele 1 ning § 176 lõigetele 1 ja 2.

Kuna käesoleva määrusega võetakse emalt täielikult ära hooldusõigus laste suhtes, ei ole lastel esindusõigusega vanemat ja neile tuleb määrata eestkostja. Avaldajal ei ole eestkostjaks esitada sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, seega tuleb eestkostjaks määrata avaldaja. Eestkoste puudutatud isikute II ja III üle tuleb seada nende huvide kaitseks kuni nende täisealiseks saamiseni (TsMS § 557 lõige 21).

§ 194lõikele 2, § 184 lõikele 1, § 124 lõikele 1 ja §-le 127.

Avaldaja omandab käesoleva määrusega laste isiku- ja varahooldusõiguse.

  1. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lõikest
  2. Alaealistele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta neid kandnud isikute kanda. Määruskaebus
  3. 02.07.2018 määruskaebuses palub laste ema maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avalduse rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus ei ole järginud PKS § 123 lõiget 1, kuna ei ole lähtunud laste ega nende ema huvidest. Kohus ei võtnud arvesse tõendeid, mis viitavad, et laste ema parandas oma olukorda, soovib ja on võimeline ise kasvatama ja hoolitsema laste eest. Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja esitatud kõigi väidete ja tõendite kohta. Määrus on seetõttu olulises osas põhjendamata.
  4. Avaldaja on poole aasta jooksul saatnud ema psühholoogi vastuvõtule viis korda, millest kahel korral ema puudus vastuvõtult. Kahte puudumist esitada kui ettekirjutuste mittetäitmist ei ole õiglane, arvestades, et emale määrati poole aasta jooksul kokku ainult viis vastuvõttu. Kaebaja on külastanud 3–4 korda kuus psühholoogi, kellega tal on mugav koostööd teha ja kes teda aitab, on temaga usaldusväärsed suhted loonud ja töötab selle nimel, et ema suudaks ühiskonnas adapteeruda, samuti õpetab laste eest hoolitsema. Temaga koostöö on olnud tulemuslik – ema on hakanud rohkem aega pühendama enda ja laste probleemidele. See näitab, et ta mitte ainult ei tegele probleemidega ega tõsta neid esiplaanile, vaid saab ka aru probleemide olemusest ja nende tekkepõhjustest. Määruses ei ole märgitud, millise psühholoogi juures täpsemalt peab laste ema käima. Eeltoodust järeldub, et ema on täitnud ringkonnakohtu määrusega määratud ettekirjutusi psühholoogi külastamise osas.
  5. Kaebaja vaidles vastu maakohtule, et alates 2018.a veebruarist ei tarvita ta narkootikume. Juba alates novembrist 2016 ei tee ta seda. Seda tõendavad kõik analüüsid, mis olid kohtule esitatud tsiviilasjas nr 2-16-
  6. Ka OÜ Tervisekeskus Elulootus vastusest on näha, et kaebajal ei olnud pikaajalisi vahesid analüüside vahel ja 11 kõik analüüsid olid negatiivsed. Seega on ema täitnud määratud ettekirjutusi narkootiliste ainete tarvitamise analüüside andmise osas.
  7. Kaebaja tõi esile konkreetsed kuupäevad, millal ta lapsi külastas peale ringkonnakohtu määrust, juhtides tähelepanu, et detsembris olid lapsed palju haiged ja ta ei saanud neid külastada nii tihti kui tahtis. Kui lapsed olid haiglas, helistas ema alati ja uuris, kuidas on nende tervis, kuidas nad end tunnevad ja kas ta võib neid haiglas külastada. Kui sai loa, siis alati külastas. Seega on ema täitnud ettekirjutusi ka laste külastamise osas.
  8. Maakohus tuvastas, et kaebaja täitis ettekirjutusi püsiva töökoha osas, samuti õigeaegse korteri üüri ja kommunaalkulude maksmise osas. Ei vasta tõele avaldaja väide, et üürileping aadressil MMM, Tallinnas lõpetati põhjusel, et emal olid võlgnevused korteri eest maksmisel. Kaebajal ei olnud võlgnevust, tal tekkisid probleemid korteri eest maksmisega hiljem. Seoses sellega otsustas ta lepingu lõpetada ja üürileandja tagastas talle deposiidi 380 eurot. Tagatist ei oleks tagastatud, kui tal oleksid olnud võlgnevused. Kaebaja mõistab probleeme võlgade osas ja lahendab seda järk-järgult.
  9. Kohus leidis, et ema ei tee koostööd eestkosteasutusega. Kaebaja on spetsialistidega kohtunud, v.a juhtudel, kui ta ei saanud kohtumisele tulla isiklikel, tervislikel põhjustel või töö tõttu, osales ümarlaudadel ja võttis vastu soovitusi võlgnevustega seotud probleemide lahendamiseks, kohtus kohtutäituritega. Avaldaja esitas tehtud tööde nimekirja, millest on näha, et kaebaja ei võtnud ühendust või ei vastanud kõnedele, kui talle teavitati, et tullakse talle koju. Koostöö ei tähenda, et kaebaja peab alati kodus olema või kõikidele kõnedele vastama. Ema töötab, külastab lapsi, psühholoogi, kohtub sõpradega, mis iseenesest välistab võimaluse alati kodus olla. 29.08.2017 määruses ei ole määratud, millisel viisil peab koostöö toimima. Koostöö eestkosteasutusega ei tohi takistada muude kohtu ettekirjutuste (tööl käimise, laste külastamise, psühholoogi külastamise, analüüside andmise) täitmist.
  10. Kohus tugines hooldusõiguse äravõtmisel asjaolule, et emal puudus valmidus teha koostööd eestkosteasutusega ja et ta ei suuda täita vanema kohustusi tulenevalt oma tervislikust seisundist. Nimetatud asjaolud ei andnud praegusel juhul alust hooldusõiguse äravõtmiseks. Kaevatava määruse tegemise ajal ei olnud üheselt selge, et teiste abinõude rakendamine ei ole lapsi ähvardava ohu ärahoidmiseks piisav. Ka laste esindaja leidis, et avaldus on ennatlik. Määrusest ei nähtu, miks kohus laste esindaja seisukohtadega ei nõustu.
  11. Hetkel on laste ema saavutanud oma elus stabiilsuse – tal on töökoht, temaga tegeleb psühholoog, ta ei tarvita narkootilisi aineid, tal on üürikorter, tal on olemas alustala enda ettevõtte alustamiseks, järk-järgult lahenevad probleemid võlgnevustega, teda toetavad lähedased inimesed, kes on valmis teda aitama laste kasvatamisega. See elatustase, mille ema on nii lühikese aja jooksul saavutanud, näitab, et ta on muutnud oma elustiili. Samuti seda, et see ei ole vaid ühekordne tegu, vaid siht, mille poole ta püüdleb. Siht elada koos enda lastega, kasvatada ja hoolitseda nende eest. Menetluse edasine käik
  12. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lastele määratud esindaja leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja väärib kaalumist, kohus võiks rahuldada kaebuse alternatiivse nõude.
  13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  14. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2018 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  15. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2019 määrusega ringkonnakohtu määrus tühistati ja saadeti asi tagasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 12
  16. Inimökoloogia spetsilist EP teatas vastuseks ringkonnakohtu 23.08.2019 päringule, et viimase aasta jooksul ei ole laste ema tema poole pöördunud. Laste ema käis konsultatisoonis aprillist 2017 kuni juunini 2018, kohtumiste initsiaatoriks oli laste ema. Augusti alguses võttis laste ema telefoni teel EP-ga uuesti ühendust, aga EP ei saa laste ema vastu võtta enne kui augusti lõpus (tl 109, II kd).
  17. Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu selgitas vastuseks kohtu päringule, et enamasti külastas ema lapsi koos laste vanavanaema UU-ga. Külastuse ajal tegeles ema ühe lapsega ja vanaema teise lapsega. Kui ema külastas lapsi üksi, siis tavaliselt üks lastest tegutses omapäi ja teise lapsega tegeles ema. Ema väljendus korduvalt, et üksinda on tal väga raske kahe lapsega hakkama saada. Tuli ette olukordi, kus ema tuli pärast jalutamist õuest ühe lapsega tuppa ja jättis teise lapse õue (sellest turvakodu töötajaid informeerimata). Tihti toitis ema lapsi külastuste ajal vahetult enne lõunasööki maiustustega vaatamata turvakodu töötajate palvele seda mitte teha. Selle tagajärjel keeldusid lapsed sageli lõunasöögist. Korduvalt tõi ema lastele kaasa vanusele mittevastavaid ja ohtlikke „mänguasju“- hüppenöörid, kilekotid, ketid, juhtmega kõrvaklapid. Töötajad pidid korduvalt emale selgitama, et selliseid asju on ohtlik lastele mängimiseks anda ja lastelt ohtlikud asjad ära võtma. Kuna ema külastas lapsi 2-5 korda nädalas korraga kuni kaks tundi ja enamikul kordadel koos UU-ga, siis ei ole turvakodul võimalik anda hinnangut, kas ja kuidas ema tuleks toime püsivalt kahe lapse eest hoolitsemisega (tl 117, II kd).
  18. Avaldaja on 08.08.2019 seisukohas selgitanud laste emale pakutud teenuste, nõustamiste ja koolituste sisu ning eesmärke ning seda, milliseid teenuseid on laste ema kasutanud ning millistest on ta keeldunud (tl 95-98, II kd). Laste ema koostöö PõhjaTallinna Valitsuse spetsialistidega ja ka erinevaid teenuseid osutavate spetsialistidega on ebaregulaarne ning tihti kokkulepetest mitte kinnipidav. Koostöö paraneb enamasti siis, kui selleks tekib vajadus kohtumenetlusega seonduvalt. Laste turvalisust on vaja tagada ööpäevaringselt. Teenust, mis 24/7 tagaks pidevalt abi, vajadusel järelevalve laste turvalisuse tagamiseks nende kodus bioloogilise vanema juures, ei eksisteeri.
  19. 06.12.2019 seisukohas (tl 126-128) märkis avaldaja, et laste ema elukorraldus on teataval määral stabiliseerunud ning enamasti tuleb ta enda asjaajamistega mõningase kõrvalabiga toime (nt vanaema toel). Eelmises elukohas, aadressil KKK, Tallinnas, laste emal seni teadaolevalt eluasemekuludega seoses võlgu ei tekkinud. Samuti asus laste ema
  20. a veebruarist Eesti Töötukassa kaudu käima massööri kursustel. Samas jättis ta pooleli erialase eesti keele kursuse (info vestlustest laste emaga). Periooditi laste ema ka töötab, enamasti on need olnud koristaja ametikohad. Samas tunnistab laste ema, et on raske käia kursustel ja töötada. Laste ema ei ole enam pöördunud OÜ Tervisekeskusesse Elulootus, kus varem käis rehabilitatsiooni raames seoses narkootiliste ainete tarbimisega, kuid on vestlustes öelnud, et käib aegajalt Anonüümsete narkomaanide koosolekutel. Laste ema praeguseks elukohaks on korter aadressil LLL, Tallinn. Ütluste kohaselt on korteri omanik laste ema praegune elukaaslane. Vestlustel laste emaga lastekaitse spetsialisti juures on laste ema öelnud, et käis hiljuti psühhiaatri juures ja ravimeid tarvitama ei pea ning uuesti puuet taotlema ei hakka. Laste ema seab esikohale enda vajadused ja soovid, arvestamata laste tegelike vajaduste ja heaoluga. Laste ema on rahul, et lastega käiakse erinevate spetsialistide juures ja nendega tegeletakse rohkem, kuid samas ei saa ta aru, et laste erivajadused on alanud just tema enda eluviisidest, tervislikust seisundist ja mõtlematusest, laste elu ja tervise korduvast ohtu seadmisest. Laste ema esitab pidevalt nõudmisi lastega seoses – et lastega kohtuda sama palju kui turvakodus, arvestamata lastele vajalikku rutiinset elukorraldust, nt ei ole rahul laste riietusega kohtumiste ajal, nõuab täpset teavet, kui palju lapsed mängivad kingitud asjadega, kannavad kingitud riideesemeid. Samas ei 13 võta laste ema arvesse spetsialistide nõuandeid, nt lastele tehtavate kingituste eakohasust ja hulka. Lastega kohtumiste kokkuleppimisel lähtub ema enamasti enda ajalistest soovidest, mitte laste päevakavalistest rutiinidest. Kõiki laste tervisest, erivajadustest, hariduslikest vajadustest ja korralduslikest asjadest tuleb emale korduvalt üle rääkida. 02.12.2019 Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitse spetsialisti juures toimunud vestluse juures viibis UU, kes kogu vestluse vältel püüdis laste ema vaos hoida ja veelkord emale selgitusi anda vestluse teemade osas.
  21. 17.03.2020 seisukohas toob avaldaja välja, et LL-ga on korduvalt pöördutud psühhiaatri ja psühholoogi uuringutele ja nõustamisele. Lastele on ka käesoleval ajal broneeritud mitmete eriarstide vastuvõtud (nt neuroloog, kirurg). Spetsialistide hinnangul ja soovitusel on lastele oluline tagada turvaline, stabiilne ja ennustatav kasvukeskkond. Vajalik on regulaarne osalemine lastekollektiivis ja ennustatav päevakava, rahustavad rutiinid. Laste ema asus
  22. a veebruarist Eesti Töötukassa kaudu käima massööri kursustel, kuid tänaseks on laste ema andnud teada, et õpingud massaaži koolis on mitmetel põhjustel pooleli jäänud.
  23. 16.04.2020 ekspertiisiakti (tl 167-182, II kd) kohaselt esineb laste emal psüühikahäire kerge vaimse alaarengu (F70) näol. Laste emal esinev psüühikahäire on püsiv seisund, mida ei ole võimalik raviga mõjutada ja mis takistab tal tajuda oma laste vajadusi ja nendele adekvaatselt reageerida. Vähesest kognitiivsest võimekusest tulenevalt ei ole laste ema suuteline mõistma lapsevanemaks olemise vastutust ja sisu ning laste emotsionaalseid ja arengust tulenevaid vajadusi. Laste emal on märgatavaid raskusi oma elu korraldamisega ja oma lastele turvalise kasvukeskkonna loomisega. Vähesest kognitiivsest võimekusest, puudulikust kriitikavõimest ja madalast koostöövalmidusest tulenevalt ei ole laste ema võimeline teostama hooldusõigust laste heaolu ohustamata. Kognitiivse tegevuse häiretest tulenevalt saab laste ema hakkama lihtsamate igapäevaste toimingute ja tehingutega, kuid ei suuda hoomata keerukamate olukordade ja tehingute olemust. Tal on raskusi oma aja ja tegevuste planeerimise ning oma otsuste ja tegude tagajärgede ettenägemisega. Laste emal avalduv emotsioonide väljenduslaad, enesetajumine ja käitumine suhete tasandil on tõenäoliselt varase lapseea psühholoogiliste traumade tagajärg ning mõjutatud temal esinevast vähesest kognitiivsest võimekusest. Uuritaval puudub sisuline arusaam enda ja laste vajadustest ning puudub ettekujutus, kuidas neid vajadusi adekvaatselt rahuldada. Tema kriitika enda käitumise suhtes on formaalne ja deklaratiivne. Ratsionaalsed toimetuleku- ja probleemilahendusoskused tal puuduvad. Tema tulevikuplaanid on ebamäärased ja irratsionaalsed. Sotsiaalselt keerulised ja stressirohked olukorrad põhjustavad laste emal emotsionaalseid häireid, mida on võimalik hea koostöö korral ravimite ja psühhosotsiaalsete sekkumistega leevendada. Jätkuvalt püsib kõrge risk alkoholi ja illegaalsete psühhoaktiivsete ainete kasutamisele. Tõenäoliselt ei toeta tema suhtlusringkond sotsiaalselt aktsepteeritavate eluviiside järgimist. Tööülesannete täitmisel, raviplaani jälgimisel ja toetavate teenuste kasutamisel on laste emal vähese järjepidevuse ja koostöövalmidusega, mistõttu on tema toetamine ja abistamine oluliselt raskendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
  24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sealhulgas ringkonnakohtule täiendavalt esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  25. Käesoleval juhul saatis Riigikohus tsiviilasja tagasi ringkonnakohtule uueks menetlemiseks, kuivõrd Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole 21.12.2018 14 määruses piisavalt põhjendanud, miks on praeguses asjas kõige sobivamaks abinõuks emalt hooldusõiguse äravõtmine (p 15). Riigikohtu hinnangul ei olnud maa- ega ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks veel piisavalt selge, et laste ema psüühiline seisund ja vaimne tervis välistab tal laste heaolu ohustamata hooldusõigust teostada (p 17). Lisaks ei ole kohtud tuvastanud laste emale pakutud teenuste sisu ja eesmärki ega seda, millistest teenustest ta loobus ja mida kasutas. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu määrusest, et laste ema vajab hooldusõiguse teostamiseks ööpäevaringset kõrvalist abi. Avaldaja ei ole esile toonud ja ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei piisaks laste ema toetamiseks väiksema mahuga teenusest. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et avaldaja pakutavate sotsiaalteenustega ei ole võimalik laste heaolu tagada ( p 19).
  26. PKS § 134 lõige 1 sätestab mh, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanem ei ole võimeline ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh sama paragrahvi lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lõike 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
  27. Asja uuel lahendamisel kogus ringkonnakohus täiendavaid seisukohti ja tõendeid, mh määras laste ema suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Arvestades asja uuel lahendamisel tuvastatut, leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kuigi laste ema on osaliselt täitnud 27.08.2017 kohtumäärusega temale pandud kohustusi, ei ole toimunud selliseid muudatusi, millised annaksid kohtule veendumuse, et laste ema psüühiline seisund ja sellest tulenevalt ka laste vajaduste tajumise ja neile reageerimise võime on selline, mis ei võimaldab laste emal lapsi ohtu seadmata vanemakohustusi täita.
  28. 16.04.2020 ekspertiisiakti kohaselt esineb laste emal psüühikahäire kerge vaimse alaarengu (F70) näol ning ekspertide hinnangul on emal esinev psüühikahäire püsiv seisund, mida ei ole võimalik raviga mõjutada ja mis takistab tal tajuda oma laste vajadusi ja nendele adekvaatselt reageerida. Ekspertide hinnangul ei ole laste ema oma vähesest kognitiivsest võimekusest, puudulikust kriitikavõimest ja madalast koostöövalmidusest tulenevalt võimeline teostama hooldusõigust laste heaolu ohustamata.
  29. Olgugi, et avaldaja on asja uuel lahendamisel välja toonud, et laste ema elukorraldus on teataval määral stabiliseerunud ning enamasti tuleb ta enda asjaajamistega mõningase kõrvalabiga toime, siis ekspertiisiaktist nähtuvalt välistab laste ema psüühiline seisund tal laste heaolu ohustamata hooldusõigust teostada. Lisaks eeltoodule nähtub Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu arvamusest, et laste emal esineb kahe lapsega toimetulekul probleeme (kui ema külastas lapsi üksi, siis tavaliselt üks lastest tegutses omapäi ja teise lapsega tegeles ema; ema väljendus korduvalt, et üksinda on tal väga raske kahe lapsega hakkama saada; ema tuli pärast jalutamist õuest ühe lapsega tuppa ja jättis teise lapse õue) (tl 117, II kd). Ringkonnakohus peab murettekitavaks ka seda, et laste emal on 2019 ja
  30. aastal olnud kokkpuuteid politseiga (mh on laste emal tuvastatud kahel korral joove ning ühel korral viidud kainenema) (tl 161, II kd). Seejuures on laste ema kahtlustatavana kinni peetud karistusseadustiku § 1332 lg 1 alusel (kupeldamine) seoses sellega, et 15.08.2019 esitati avaldus selle kohta, et Lauteri 1/Rävala 7 KÜ liikmete kahtluste kohaselt pakutakse hiljemalt alates augustist korteris nr 2 vähemalt kahe naissoost isiku poolt klientidele seksuaalse iseloomuga teenuseid ning on võimalik, et seal tegutseb bordell. Alustatud kriminaalmenetlus (tl 194, II kd). Lisaks nähtub inimökoloogia spetsilist EP vastusest ringkonnakohtu 23.08.2019 päringule, et viimase aasta jooksul ei ole laste ema tema poole pöördunud (tl 109, II kd). 15 Ka ei ole laste ema pöördunud pärast 01.01.2019 OÜ Tervisekeskus Edulootus poole (tl 136, II kd).
  31. Avaldaja on 08.08.2019 seisukohas selgitanud laste emale pakutud teenuste, nõustamiste ja koolituste sisu ning eesmärke ning seda, milliseid teenuseid on laste ema kasutanud ning millistest on ta keeldunud. Avaldaja poolt pakutud teenuste hulka kuuluvad mh erinevad nõustamised, Tallinna Perekeskuse toetav peretöö, turvakodu teenus väikelapsele, turvakodu teenus Tallinna Lastekodu Ema ja Lapse turvakodu, teenused ESF projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ (sh kliinilise psühholoogi ja võlanõustaja vastuvõtt), vanemlike oskuste koolitus „Vanemluse aluskivid“. Toimiku materjalidest nähtub, et laste ema on kasutanud avaldaja poolt valitud teenuseid valikuliselt ning laste ema koostöö spetsialistidega on olnud ebaregulaarne. Seetõttu ei ole avaldaja poolt pakutud sotsiaalteenustega olnud võimalik laste heaolu tagada, st vanema õigusi vähem piiravad abinõud ei ole soovitud tulemusi andnud.
  32. Asja materjalidest nähtuvalt vajab laste ema hooldusõiguse teostamiseks ööpäevaringset kõrvalist abi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole laste ema vähesest kognitiivsest võimekusest tulenevalt suuteline mõistma lapsevanemaks olemise vastutust ja sisu ning laste emotsionaalseid ja arengust tulenevaid vajadusi, laste ema saab hakkama lihtsamate igapäevaste toimingute ja tehingutega, kuid ei suuda hoomata keerukamate olukordade ja tehingute olemust ning laste emal puudub sisuline arusaam enda ja laste vajadustest ning puudub ettekujutus, kuidas neid vajadusi adekvaatselt rahuldada. Arvestades laste ema vaimset seisundit ning ka asjaolu, et lapsed on erivajadustega (tl 49-51, I kd), siis vajab ema laste kasvatamisel pidevat toetamist ja jälgimist, mida ei ole võimalik tagada muud moodi kui ööpäevaringset kõrvalist abi pakkudes. Avaldaja on põhjendanud, et teenust, mis tagaks ööpäevaringset kõrvalist abi, ei eksisteeri (tl 95-98, II kd).
  33. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks, et laste huvid oleksid kaitstud, kui laste kasvatamisel aitaks vanavanaema. Vanavanaema ei ela laste emaga koos ning ka varasemalt, kui tekkisid probleemid seoses ema teise rasedusega ja Ri sündimisega, sai vanem laps olla vanavanaema juures vaid ajutiselt ema haiglas viibimise ajal, kuid hiljem sattus seejärel siiski turvakodusse (avaldaja toimingud perega alates 05.08.2015, tl 134-139, I kd).
  34. Arvestades, et laste emal esinev psüühikahäire ei võimalda laste ema teostada hooldusõigust laste heaolu ohustamata, muud abinõud ei ole tulemusi andnud ning ringkonnakohtu hinnangul vajab laste ema hooldusõiguse teostamiseks ööpäevaringset kõrvalist abi (millist teenust ei eksisteeri), siis on ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas kõige sobivamaks abinõuks laste emalt hooldusõiguse äravõtmine.
  35. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 esimese lause alusel iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi poolt määratud esindaja kulud, millised jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm 16 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.