Obsah (7)

§ 223§ 169§ 236§ 237§ 50§ 14§ 224

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Istungi toimumise

) § 50 lg 3 p 1, § 14 lg 2; väärteo kvalifikatsioon –

§ 223lg 1.

liiklusõnnetusest mitteteatamine: rikutud õigusnorm

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4, 5; kvalifikatsioon

§ 236lg 1.

liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine: rikutud õigusnorm

§ 169

lg 6; kvalifikatsioon

§ 237lg 1.

Kuna

§ 236lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistus

§ 237lg 1 järgi. Kuna LKindl

S § 81 ja

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistus

§ 223lg 1 järgi.

Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei kasutanud oma õigust vastulause või muude tõendite esitamiseks. Karistuseks KS § 223 lg 1 järgi määrati rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning

§ 237lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Määratud trahv 700 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul hiljemalt 13.03.2020-ks. 2 (tl 90) 13.03.2020 esitas Anton Kaigorodov kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse põhjenduste kohaselt 19.01.2020 südaöö ajal ei saanud ta auto Xxx Xxx reg.nr.xxx juhtimisega toime, põrkus kokku kiviga, mis asub Art Depoo reklaamkonstruktsiooni kõrval Puru tee ja Estonia pst ristmikul (lähedal on Puru tee 77 asuv Maxima XX kauplus). Olemas foto. Peale seda parkis auto oma hoovi xxx. Abikaasa K K tegi vigastustega autost fotod endale telefoni kell 00.27, fotod on olemas. 21.01.2020 ülekuulamisel esitati süüdistus, et pani toime liiklusõnnetuse aadressil Xxx 33 sõidukiga Xxx-Xxx XXX xxx reg.nr.xxx. Tema (A.Kaigorodov’i) autot üle ei vaadatud, tema tehtud fotosid toimiku juurde ei võetud. Liiklusõnnetuse Xxx tänaval toime pandud ei ole. Palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus. (tl 3) 29.03.2020 esitas A.Kaigorodov’i määratud kaitsja Dmitri Koroljov korrigeeritud ja täiendatud kaebuse (tl 15-25), milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud jätta riigi kanda. Alternatiivselt lõpetada menetlus VtMS § 30 lg 1 p 1 või 2 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Alternatiivselt mõista kergem karistus. Alternatiivselt võimaldada mõistetava karistuse tasumist ositi ühe aasta jooksul. Selle põhjenduste kohaselt menetlusalune isik ei ole

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud.

Ei ole Xxx-Xxx reg.mg-ga xxx sõidukile tagant otsa sõitnud. 19.01.2020 kella 23.40 ajal A.Kaigorodov on sõitnud Puru tee 77 asuva Maxima kaupluse läheduses olevale kivile otsa (selle tõendamiseks esitab kaitsja lisad nr 1-4), mistõttu on tema juhitav sõiduk reg.mg-ga xxx saanud vasakpoolse tiiva ja esipamperi vigastused (vt 20.01.2020 sõiduki vaatlusprotokolli). Nimetatud väärteo toimepanemine A.Kaigorodov’i poolt ei ole eluliselt usutav. Asja materjalide järgi otsasõit sõidukile xxx on toimunud tagant sõiduki vasakpoolsele osale (vt lisad 5-6). Seega pidanuks korrespondeerivad kerevigastused xxx sõidukil jääma selle paremale tiivale ja/või esipumperile paremalt poolt või tagapumperile. xxx sõidukil selliseid kerevigastusi tuvastatud ei ole (värskeid kriimustusjälgi on näha vasakpoolses osas). Toimikus olevalt videosalvestiselt on näha, et videole jäädvustatud sõidukil Xxx Xxx on suuremahulisi kerevigastusi, mida xxx sõidukil ei ole. Arvestades Maxima kaupluse läheduses oleva kivi kaugust ja sõitmiseks vajalikku aega, milleks on ligikaudu 11 minutit (lisad 7-8), ei ole eluliselt usutav, et pärast 20.01.2020 kell 00.27 väidetava liiklusõnnetuse põhjustamist Xxx 33 elumaja läheduses, teostas A.Kaigorodov teise avarii, sõites Maxima kaupluse läheduses olevale kivile otsa ning seejärel jõudis parkimisplatsile elumaja Xxx 33 juurde hiljemalt kell 00.

1. Tegelikult jõudis A.Kaigorodov Xxx 9 parkimisplatsile 19.01.
2. Kohtuväline menetleja arvab, et jõudis sinna 20.01.2020 kella 00.35 paiku (lisa 9). Kahjustused xxx ja xxx sõidukitel ei ole omavahel kõrvutatavad. Isegi kui möönda, et A.Kaigorodov on sõidukile xxx tagant otsa sõitnud (millega A.Kaigorodov ei ole nõus), pidanuks sõiduki xxx kahjustused olema suuremahulisemad kui on tegelikult tuvastatud (lisad 5-6). Liiklusõnnetuse sündmuskohalt ei ole leitud ühtegi xxx sõiduki detaili või varuosa. Seejuures on selliseid detaile ja varuosasid Maxima kaupluse läheduses asuva kivi juures (lisad 2-4). A.Kaigorodov’i abikaasa J.K oskab tunnistajana kinnitada, et A.Kaigorodov jõudis Xxx 9 parkimisplatsile enne 20.01.2020 ehk tunduvalt varem kui on tehtud lisas 9 toodud foto. Toimikus olev videosalvestis ei ole usaldusväärne tõend, kuna selle meta-andmete järgi on videosalvestis loodud 24.01.2020 ehk pärast väidetava väärteo toimepanemist. 3 Eeltoodu alusel kaevatav otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tegemist on blanketse koosseisuga. Samas otsuses ega väärteoprotokollis ei ole sisustatud

§ 50lg 3 p-s 1 ja § 14 lg-s 1 toodud liiklusnõuded.

Isikule liiklusnõude rikkumise etteheitmiseks õigusnormi sisu ümberkirjutamisest ei piisa. Kohtuvälise menetleja väited tähelepanematuse, hooletuse ja ebaõigelt valitud sõidukiiruse kohta jäävad üldsõnalisteks ja ebakohasteks. Kaevatava otsuse järgi pani A.Kaigorodov

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toime ettevaatamatusest („juht ei olnud tähelepanelik ja hoolikas… põhjustas hooletu tegevusega varalise kahju“). Ettevaatamatusdelikt eeldab hoolsuskohustuse sisustamist ning selle objektiivse ettenähtavuse, rikkumise ja selle välditavuse tuvastamist. Väärteoprotokollis ei ole seda kuidagi sisustatud. Ka ebaõige kiiruse valimine ja õigusvastasusseos ei ole väärteoprotokollis sisustatud. Tuvastamata on, milline kiirus väidetavalt oli ning milline oleks olnud õige kiiruse valik. Neid asjaolusid kohus ise tuvastada ei saa. Seega

§ 223lg 1 objektiivne koosseis ei ole täidetud ja menetlus tuleb lõpetada Vt

MS § 29 lg 1 p 1 alusel.

§ 223

lg 1 süstemaatilis-loogiline ja objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine osutab, et

§ 223

lg 1 esimene alternatiiv (st teisele isikule varalise kahju tekitamine), subjektiivse koosseisu tasandil vähemalt kaudset tahtlust. Vastasel korral puudub subjektiivse koosseisu määraval sõnal „ettevaatamatusest“

§ 223lg 1 sisustamisel mõte.

Koosseisu sõnastus viitab sellele, et objektiivse koosseisu hulka kuuluv tegu, milleks on teisele isikule kahju tekitamine peab olema toime pandud tahtlikult. Seega, eeldab teisele isikule kahju tekitamine

§ 223

lg 1 tähenduses vähemalt kaudset tahtlust, mistõttu

§ 223lg 1 subjektiivne koosseis täidetud ei ole ja menetlus tuleb lõpetada Vt

MS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest liiklusseadus ei näe ette vastutust ettevaatamatusest tekitatud varalise kahju eest. LKindlS § 81 osas puudub vaidlus, et A.Kaigorodov ei juhtinud xxx sõidukit 20.01.2020. Ta on lõpetanud selle sõiduki juhtimise ja parkinud sõidukit Xxx 9 parkimisplatsile 19.01.2020, st ajal, mil liikluskindlustuse leping veel kehtis. Tunnistaja J.K oskab seda kinnitada.

§ 236

lg 1 ja § 237 lg 1 osas leiab kaitsja, et kuna

§ 223

lg 1 sätestatud väärteokoosseis ei ole täidetud, A.Kaigorodov ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, ei saa olla täidetud ka

§ 236lg 1 ja § 237 lg 1 väärtegude koosseisud ning ka nende osas tuleb menetlus lõpetada Vt

MS § 29 lg 1 p 1 alusel. Otsasõidust kivile ei pidanud A.Kaigorodov politseile teatama, sest täidetud ei ole

§ 169lg-s 4 sätestatud eeldused.

Kivile otsasõiduga kellelegi kahju tekitatud ei olnud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamiseks VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel alust ei ole palutakse kaaluda menetluse lõpetamist VtMS § 30 lg 1 p 1 või p 5 alusel otstarbekuse kaalutlustel. A.Kaigorodov’i süü (selle tõendatusse korral, A.Kaigorodov ise süüd ei tunnista) ei ole suur. Tema suhtes on kohaldatud keskmisest väiksemat sanktsioonimäära, kuigi kergendavaid asjaolusid ei esine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väidetav väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest. A.Kaigorodov on varem karistatud väärteo eest ühel korral 2017.a ehk üle kolme aasta tagasi, karistus kustub 31.10.2020. Pärast väidetava süüteo toimepanemist puuduvad A.Kaigorodov’il mistahes õigusrikkumised (puuduvad eripreventiivsed eesmärgid). Puudub avalik menetlushuvi. Väidetava väärteo tõttu ühiskonna usk õiguskorra kehtivusse ei kõigu, st puuduvad üldpreventiivsed eesmärgid. Sanktsiooni rakendamine A.Kaigorodov’i suhtes ei ole proportsionaalne ehk vajalik ja mõõdukas. Alternatiivselt on täidetud VtMS § 30 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused, väidetav kannatanu R.B grupis teise isikuga lõhkusid teises A.Kaigorodov’i valduses olevas mootorsõidukis klaasid (lisa 11). 4 Selle süüteo osas kriminaalmenetlus veel käib. Kui väidetav kannatanu või kindlustusandja nõuab A.Kaigorodov’ilt väidetava süüteoga tekitatud kahju hüvitamist, ei jää A.Kaigorodov’ile muud üle kui tasaarvestada tema vastu esitatud nõue enda nõudega väidetava kannatanu vastu. Sellega täidetud on VtMS § 30 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks. Samuti tuleb neid asjaolusid arvestada VtMS § 30 lg 1 p 1 sisustamisel. A.Kaigorodov’ile määratud karistus ei vasta väidetava rikkumise raskusele ja süüle. Kaevatavas otsuses ei ole süü suurust välja selgitatud ega seostatud määratud karistust individualiseeritud süü suurusega. Karistuse määra valikul ei ole kaevatava otsuse kujunemine jälgitav. Otsusest ei ole võimalik aru saada kohtuvälise menetleja hinnangut süüle ja preventsioonile ning nende mõju karistusele. Riigikohtu praktikas on leitud, et liiklussüütegude näitab süü suurust liiklusnõuete rikkumise ulatus ja saabunud tarajärje raskus (RKKKo 3-1-1-83-09, p 14). Asja materjalidest ei nähtu, et väärteoprotokollis kirjeldatud teoga oleks olnud põhjustatud märkimisväärne kahju. Väidetava kannatanu varalise kahju summa on ilmselt ülepaisutatud. xxx sõidukile põhjustatud kahju ei või ületada 300 eurot (lisa 10). Kahju hüvitamine ei tohi viia alusetu rikastumisele (kahjustatud sõiduk ja tagapumper ei olnud uued ega uueväärsed). A.Kaigorodov’i varasem karistus ei ole uue väidetava süüteoga seotud. Tuleb arvestada tema õiguskuulekat käitumist ja et väidetav süütegu on juhusüütegu. A.Kaigorodov’i abikaasa ei tööta, ta on peres ainuke töötav inimene, töötasu on xxx eurot kuus, mis on Eesti keskmisest alla, peres kasvab alaealine laps. Koroonaviiruse leviku ja sellest tuleneva tellimuse vähenemise tõttu esineb tõenäosus, et A.Kaigorodov võib jääda ilma tööta ja terve perekond sissetulekuta. Kui kohtus leiab tõendamist inkrimineeritava teo toimepanemine A.Kaigorodov’i poolt, kuulub määratud karistus ümberhindamisele vähendamise suunas. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et menetluse lõpetamiseks VtMS § 29 ja 30 alusel alust ei ole, palub A.Kaigorodov anda temale võimalus tasuda trahv VtMS § 111 p 5 ja KarS § 66 lg 1-3 alusel ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaebusele on lisatud fotod ja väljatrükid internetist (lisad 1-11) (tl 27-37). Kohtuistungil Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde, v.a kaebuse p 2.28 osas. Paluvad tühistada kaevatav otsus ja lõpetada menetlus, kõik menetluskulud jätta riigi kanda, alternatiivselt lõpetada menetlus otstarbekusel, alternatiivselt vähendada karistuse suurust või võimaldada karistuse tasumine ühe aasta jooksul. Kaebuse p 2.28 osas – ei vaidle vastu, et oli LKindlS § 81 rikkumine, väärteokoosseis on olemas, aga esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud, sest on toimunud liiklusõnnetus, A.Kaigorodov sõitis otsa kivile ja pidi kuidagi viima oma autot parkimiskohale. A.Kaigorodov lisas, et kui 19.01.2020 õhtul tuli tema juurde politseipatrull, siis alkoholisisaldusega õlut ei joonud, oli purk alkoholivaba õluga, ütles, et ei kavatse kuhugi sõita, ei olnud joobes, ei tarvitanud alkoholi tol päeval. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Ei toeta, et menetlust tuleb otstarbekusel või koosseisuta lõpetada. Liikus ilma kehtiva liikluskindlustuseta, selge on, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli A.Kaigorodov. Sõitis otsa Xxx 33 juures pargitud sõidukile, tunnistaja esitas video. Isik on antud ajal ja kohas juhtinud sõiduki, peale seda on sooritanud veel ühe liiklusõnnetuse, sõitis kivile otsa, millest on saanud suurema vigastuse. Sõidukil on nii suuremad vigastused, aga 5 ka palju pehmem vigastus, mis on omane kokkupõrkele pehmema objektiga kui kivi, asub Xxxi eesmises parempoolses nurgas, mis viitab, et tegemist on tagajärjega, kui sõideti otsa Xxxele. Tõendid kinnitavad, et A.Kaigorodov oli sel ajal ja selles kohas. On nõus sellega, et lubada trahvi tasumine 1 aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus uurib esmalt, milline on menetlusalusele isikule esitatud süüdistuse sisu ehk milliste väärtegude toimepanemist talle ette heidetakse vastavalt väärteoprotokollile, seejärel millised on asjas uuritud tõendid ja nende pinnalt tuvastatud faktilised asjaolud, siis kontrollib, millised on väärtegude koosseisud ja vaagib, kas menetlusaluse isiku teod vastavad väärteokoosseisude tunnustele. Jaatava vastuse korral, kas menetlusalune isik tuleb karistada või menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel ning kas kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab menetlusaluse isiku süü raskusele ja kas karistuse määramisel on arvesse võetud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Väärteoprotokoll 27.01.2020 väärteoprotokolli AB1528028 kohaselt Anton Kaigorodov 20.01.2020 kell 00.27 IdaVirumaal, Kohtla-Järvel Xxx tn 33 juures juhtides mootorsõidukit Xxx Xxx reg.mk xxx ei olnud tähelepanelik ja hoolikas ning ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis tagant otsa sõidutee äärde pagitud mootorsõidukile Xxx-Xxx XXX xxx, reg mk xxx. Põhjustades oma hooletu tegevusega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetus, kus varaline kahju tekitati R B’le. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid, kuigi politsei teavitamine on kohustuslik ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Juhtis kindlustuskohustusega hõlmatud mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Rikkus

§ 14lg 2, § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 4 p 2, 3, 4, 5, § 169 lg 6, LKindl

S § 3 lg 2 nõuded. Väärteo kvalifikatsioon

§ 223lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1, LKindl

S §

1. (tl 43) Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et 19.01.2020 õhtul, kella 20-21 ajal viibis menetlusalune isik A.Kaigorodov Xxx 7 ja 9 korterelamute hoovis, istus tuvastamata naisterahvaga tema kasutuses olevas autos Xxx Xxx xxx, mis kuulub abikaasale J K. Vaidlust ei olnud ka selles, et nimetatud sõiduki liikluskindlustus kehtis kuni 19.01.2020 kella 23.
2. Menetlusalune isik ja tema kaitsja kinnitasid, et 20.01.2020 seisuga kehtivat liikluskindlustust sel sõidukil enam ei olnud. Seda kinnitab ka väljatrükk Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetest ja sõiduki taustakontroll, mis näitavad, et sõiduki xxx kindlustuspoliisi kehtivus algas 4.01.2020 ja lõppes 19.01.2020 kell 23.59 (tl 76, 77-79). Menetlusaluse isiku Anton Kaigorodov’i ütluste kohaselt 19.01.2020 õhtul kella 20 ajal oli ta Xxx 9 juures koos tuttavaga A A. Istusid autos. Oli kaine. Auto salongis oli alkoholivaba õlu. Tol päeval pole alkoholi tarvitanud. Siis umbes kella 22 ajal õhtul läks A koju. Vahepeal tuli politseiauto juurde, nad kontrollisid andmeid ja sõitsid minema, palusid, et peale kella 22 ei teeks lärmi. Peale seda käis autopesus, garaažis. 6 19.01.2020 õhtul A.Kaigorodovi Xxx 9 hoovis viibimist kinnitavad ka tunnistaja U.S ja A.L ütlused. Tunnistaja U.S ütluste järgi 19.01.2020 kella 20 või 21 ajal tuli väljakutse aadressile Xxx 11, ja kui tulid tagasi kuulsid lähedalasuva korterelamu hoovist, Xxx 7 ja 9 vahel, kostvat muusikat. Liikudes muusika poole avastasid pargitud hõbedast või halli värvi sõiduauto Xxx reg mk xxx, mille roolis istus joobes Anton Kaigorodov koos naisterahvaga, tarvitasid alkoholi. Kontrollisid andmed, palusid muusika vaiksemaks keerata, hoiatasid Kaigorodovit, et sõitma ei hakkaks. Ta lubas, et ei hakka, sest lihtsalt istub ja räägib. Mootor ei töötanud. Sõitsid edasi ära. Tunnistaja A.L ütluste kohaselt 19.01.2020 oli ta patrulliteenistuses koos U S. Kella 20.20 paiku said väljakutse Xxx 11, Xxx aadressile. Nimetatud väljakutset kontrollides kuulsid Xxx 7 ja 9 vahelisel maa alal valju muusikat ja avastasid seal pargitud auto Xxx reg mk xxx. Juhiistmel istus meesterahvas Anton Kaigorodov. Kõrval esiistmel istus umbes 25-30-aastane naisterahvas, tema isikuandmeid ei fikseerinud. Kaigorodov jõi õlut, auto mootor ei töötanud, süütelukus võtit ei olnud. Ütlesid, et ootavad kainet juhti ja kuulavad muusikat. U.S hoiatas Kaigorodov’it et ta autoga sõitma ei läheks. Kaigorodov lubas seda (kuna tunnistaja ei saanud mõjuval põhjusel kohtuistungile ilmuda, siis kohus avaldas VtMS § 99 lg 8 ja KrMS § 291 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused - tl 66). Kuigi A.Kaigorodov’i ja tunnistajate S ja L ütlustes on erinevusi selles, kas A.Kaigorodov oli 19.01.2020 õhtul alkoholi tarvitanud või mitte, kuna esitatud süüdistused ja väärteokoosseisud ei ole kuidagi seotud menetlusaluse isiku joobeseisundis olekuga, siis kohus seda asjaolu (A.Kaigorodov’i alkoholijoobes olekut) eraldi tuvastama ei hakka ja sellel asjaolul enam ei peatu. A.Kaigorodov viitas oma kaebuses ja ütlustes sellele, et öösel vastu 20.01.2020 sõitis ta sisse suurele kivile, mis asus haljasalal Puru tee 77, Kohtla-Järvel, Xxx linnaosas asuva Maxima kaupluse läheduses Xxx tn ja Estonia pst ringristmiku juures (vt kaebuse lisa nr 1, tl 27). Selle kinnitamiseks esitas kaitsja kaebusele lisatud fotod (kaebuse lisad nr 2-4), millel on näha suurt kivi, mille juures maas on tuvastamata esemed ja sõiduki rehvide jäljed (tl 28-30). Samas A.Kaigorodov’ile esitatud etteheited ei ole seotud Puru tee 77 juures asuvale kivile sisse sõitmisega, vaid Xxx 33 juures pargitud R.B’le kuuluvale sõidukile Xxx-Xxx XXX reg mk xxx sisse sõitmisega. Vaidlust ei olnud selles, et öösel vastu 20.01.2020 tunnistajale R.B’le kuuluvale sõidukile XxxXxx XXX reg mk xxx, mis enne oli tehniliselt korras ja vigastusteta pargitud Xxx 33 maja ette, sõideti teise autoga sisse, mille tulemusena vigastati Xxx’e põrkerad vasakult poolt. Tunnistaja R B ütluste järgi öösel vastu 20.01.2020 parkis ta oma auto Xxx-Xxx XXX reg numbriga xxx aadressil Xxx 33, Kohtla-Järve maja taha, esiosaga lasteaia poole, Jõhvi suunas. Auto oli täiesti korras. Vigastusi ei olnud. 20.01.2020 kell 8 avastas, et autol on vigastused, lõhutud on tagumine põrkeraud. Sõiduk ja põrkeraud on tumesinist värvi. Varem seda kerevigastust ei olnud. Need vigastused on näha ka kaebuse lisadest nr 5 ja 6, s.o fotod sõidukist reg märgiga xxx, mille kaitseraua vasakpoolne osa on kahjustatud (tl 31, 32). Samuti 20.01.2020 liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt Xxx-Xxx XXX270 reg mk xxx sõidukil on kahjustatud tagumine põrkeraud vasakust nurgast. Lisatud liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et sõiduk xxx asus sõiduteel Xxx 33 korterelamu 7 vastas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldavaks sündmuskohaks on õueala tee korterelamu Xxx 33, Kohtla-Järve juures. Õuealatee on püsikattega, valgustatav tänavavalgustitega. Sõidutee parema serva äärde on pargitud sõiduauto Xxx-Xxx r/n xxx, millel on nähtavad kahjustused tagumise põrkeraua vasakul nurgal, kõrguste vahemikus 0,45cm kuni 0,65 m, selle juures teekattel on avastatud põrkeraua tükke. Liiklusõnnetus toimus 20.01.2020 kell 00.
3. Protokolli koostamist alustati kell 01.15 ja lõpetati kell 01.
4. (tl 46-47). Vaatlusprotokollile on lisatud fototabelid, millest on näha sündmuskoha Xxx 33 vastas asuv kahjustatud sõiduauto Xxx-Xxx XXX r/n xxx, sh näha on kahjustused tagumise põrkeraua vasakpoolses nurgas, sõiduki juures maas asuvad sõiduki (põrkeraua) tükid (tl 85-88). Vaidlust ei olnud ka selles, et Xxxele otsa sõitnud sõiduk peale liiklusõnnetust sündmuskohale ei jäänud ning viivitamatult peale seda põgenes sündmuskohalt. Rikkuja tegevus aga ei jäänud märkamatuks kõrvalasuvas kortermajas elavatele isikutele ning vähemalt üks pealtnägija, s.o tunnistaja V V nägi sündmust pealt ning andis selle kohta alljärgnevad ütlused. V.V ütluste järgi 20.01.2020 öösel oli ta kodus Xxx 35, Kohtla-Järvel. Tegi tööd arvutiga. Kuulis rehvivilinat ja lööki õues. Sai kohe aru, et nende parklas toimus avarii. Läks kohe aknast vaatama. Üks auto sõitis teisele otsa, hakkas tagurdama, jooksis telefonile järgi, et salvestada seda, jõudis tagasi akna juurde, hakkas salvestama, auto jõudis juba akna alla, salvestas auto koos numbriga, helistas politseile. Siis läks õue, kohtus politseinikega. Sõiduk, mis sõitis teisele sisse oli Xxx Xxx. Heledat värvi. Teine auto oli must Xxx. Sõitis Xxxele sisse tagumisse vasakusse nurka, Xxx sõitis esiosaga Xxxele sisse. Filmides nägi sõiduki tagumist registreerimisnumbrit xxx. Videosalvestise edastas politseile. Läks peale õnnetust õue. See oli umbes kella 00.20 ajal, videost võib järgi vaadata. Salvestise saatis politseile
5. või 24.01.
6. Xxxi vigastusi oli hästi kuulda, oli kuulda mingit helinat. Salvestiselt vigastusi näha ei ole. Salvestise tegemise aega koopiast ei ole võimalik näha, ainult tema telefonist. Tunnistaja V ütlustega riimuvad 27.01.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad asjaolud. Selle protokolli järgi vaadeldavaks objektiks on Kohtla-Järvel, Xxx tn 35 asuva korterelamu aknast mobiiltelefoni abil tehtud videosalvestis. Salvestise tegemise kuupäev on 20.01.2020 kella 00.27 paiku, kestvus on 15 sekundit. Salvestise alguses on kaamera vaateväljas ülevalt alla näha korterelamu kõrval asuv jalgtee ja sõidutee. Sõidutee parempoolsesse äärde on pargitud mootorsõidikud. Vasakult poolt liigub mööda sõiduteed kaamera vaatevälja sisselülitatud tuledega sõiduauto. Salvestise algusest 3-ndal sekundil on sõiduauto jõudnud täpselt filmija alla ning liigub edasi. Salvestise algusest 0.03 kuni 0.11 ütleb salvestise tegija vene keeles – „auto number xxx, xxx“. Sõiduauto kaob kaamera vaateväljast. (tl 80) Sündmuskohale tulnud politseiametnike ütlused olid järgmised. Tunnistaja U S ütluste kohaselt 19.01.2020 oli patrulliteenistuses koos patrullpolitseinik A L. Kella 20 või 21 paiku said väljakutse Xxx 11, Kohtla-Järvele… Mõned tunnid hiljem toimus Xxx 33 juures avarii, süüdlane oli sündmuskohalt lahkunud. Paremal pool tee ääres oli Xxx maastur, millele sõideti tagant sisse. Oli info, et keegi nägi seda pealt, kuidas avarii on toimunud, nimetati A.Kaigorodovi sõiduki number, praegu auto number täpselt ei meenu, oli Xxx. Info tuli algusest peale, kes sõitis sisse, oli öeldud täpne sõiduki number, tuli kas raadioside teel või teisiti, ei mäleta. 8 Tunnistaja A L kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 20.01.2020 kella 00.29 ajal saabus teade liiklusõnnetusest aadressil Xxx 33, Xxx, Kohtla-Järve, kus süüdlane oli sündmuskohalt lahkunud. Samuti laekus info, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli sõiduauto Xxx (tl 66). Seega pealtnägija V.V ütlused ja tema tehtud videosalvestis otseselt osutavad A.Kaigorodov’i juhitud sõiduki registreerimisnumbrile, mis vahetult seob A.Kaigorodovit nimetatud liiklusõnnetusega, mida ta ise aga ei tunnista. A.Kaigorodov eitas oma ütlustes Xxx 33 juures viibimist ja seal pargitud sõidukile sisse sõitmist. A.Kaigorodov’i ütluste järgi 19.01.2020 umbes kell 23.50 hakkas ta liikuma kodu poole. Siis tuli tal meelde, et liikluskindlustus lõpeb 20.01.
7. Tahtis minna Olerexi tanklasse, et pikendada liikluskindlustus. Autopesulast hakkas liikuma kella 24 ajal, siis kehtivat kindlustust enam ei olnud. Enne kivile otsa sõitmist sõitis 50-55 km/h kiirusega. Sõidukis oli üksinda. Tartu mnt autopesulast sõitis allapoole Maxima ringristmikule ja pidi keerama paremale tankla poole, seal ei saanud auto juhtimisega toime, sõitis esiosaga kivile sisse. Sellest oli vigastatud vasakpoolne tiib, kapott, põrkeraud, auto ratas, sees oli ka vigastusi – radiaatoris, pidurisüsteemis. Enne seda oli auto esiosa terve. Kell 24 oli läbi kui sõitis kivile otsa, oli juba
8. kuupäev, nägi aega armatuurlaualt. Koju Xxx 9 juurde jõudis kella 00.30 paiku. Sõit võttis umbes pooltundi aega. Umbes kell 00.10 sõitis kivile otsa. Koju sõitis aeglaselt, sest pidurid ei töötanud. Kella 00.27 ajal oli juba liikunud Xxx 9 juures, otsis kohta, kuhu parkida. Xxx 9 juures jäid avariituled sisse lülitatuna. Kui läks ülesse abikaasa pildistas auto, arvas, et unustas avariituled välja lülitada, ise läks trepi üles koju, selgitas, et sattus avariisse. Hommikul tuli politsei, pildistati auto. Öösel ei näinud, et oli sõitnud õuealale. Politsei tuli, palusid auto õuealalt ära võtta, uurisid, mis juhtus, ütles, et sõitis kivile otsa, nad ütlesid, et öösel toimus liiklusõnnetus sarnase autoga. Kivile sõitis sisse vasakpoolse esiosaga. Kivist ja liiklusõnnetuse kohast tegi fotod. Uurijale on fotosid näidanud. Kui uurija kutsus välja, läks selle kivi juurde ja pildistas sündmuskohta. Sõidukile xxx tagant otsa sisse sõitnud pole. Mööda Xxx 33 tänava ei ole liikunud, pole sinna hoovi kunagi sisse sõitnud, sest sellest hoovist ei saa läbi sõita. Seda teed tol päeval ei kasutanud. Kui õhtul on rääkinud politseiametnikega ei ole alkoholisisaldust kontrollid. Alkoholi pole üldse tarvitanud tol päeval. Politsei mingeid märkusi kella 20 ajal, et ei tohi sõitma minna, pole teinud. Seega A.Kaigorodov’i ütluste järgi 20.01.2020 kella 00.30 paiku oli ta juba kodus. Selle kinnitamiseks esitas kaitsja ka tõendi – foto, mille tegi A.Kaigorodov’i abikaasa. Sellest fotost (tl 35, kaebuse lisa nr 9), on näha tuvastamata sõiduki tagumised tuled. Registreerimismärki vm identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid ei ole näha. Foto on tehtud pimedal ajal ja auto on praktiliselt valgustamata. Tegemist on nutitelefoni ekraanitõmmisega, millelt on näha, et foto on tehtud Xxxs
9. jaanuaril kell 00.
10. Tunnistaja J K kinnitas, et sõiduauto Xxx Xxx reg mk xxx kuulub temale ja seda kasutab ainult tema abikaasa Anton Kaigorodov. Enne 20.01.2020 viimati nägi seda autot 19.01.2020 hommikul, siis sellel ei olnud mingeid vigastusi. Hommikul kella 11-12 paiku abikaasa lahkus kodust ja tol päeval enam pole teda näinud. Uuesti nägi teda 20.01.2020 umbes kell 00.
11. Kuulis auto häält maja juures, vaatas aknast välja. Parkimiskohale tuli umbes kell 00.
12. Enne seda helistas poeg, küsis, kas Anton (Kaigorodov) tuli koju või mitte. Palus et helistaks talle, kui Anton tuleb. Helistas pojale, et ta tuli, parkis auto maja ette murule. Poeg palus, et saadaks talle fotod, kuidas auto on pargitud, pojal oli huvitav, kuidas auto oli murule pargitud. Fotolt ei ole eriti näha, kas auto on pargitud asfaldile või murule, elavad 5 korrusel ja väljas oli pime, ise aga aknast vaadates nägi 9 seda, oma silmadega oli näha, et pargitud murule. Abikaasale fotosid ei saatnud. Ta (A.Kaigorodov) istus mingi aeg veel autos. Kohe peale parkimist ülesse ei tulnud. Kaua ta autos oli ei tea, ootas teda 30-40 minutit, siis abikaasa veel ülesse ei tulnud. Ise heitis pikali, ootas teda, aga jäi magama. Nägi abikaasat hommikul, kui ärkas üles. Juba hommikul nägi, et auto on kahjustatud, öösel ei näinud vigastusi. Auto juures oli politseipatrull, tegi pilti. Abikaasa selgitas, et sõitis otsa suurele kivile Maxima juures. Pooled ei vaielnud selle üle, et Xxx Xxx xxx seisukord 20.01.2020 hommikul oli avariiline, selle esiosa oli vigastatud. See nähtub ka 20.01.2020 sõiduki vaatlusprotokollist. Vaatlus algas kell 8.
13. Sõiduki värv on hall. Sõidukil on kahjustatud esiosa ning kapott. Lisatud fototabelid (tl 69-75). Selle tõendiga riimuvad ka tunnistaja R H ütlused, mille järgi töötab ta Ida prefektuuris patrullpolitseinikuna ning 20.01.2020 said nad väljakutse aadressile Xxx 9, Xxx. Avariiline auto seisis murul. Hommikul koheselt sõitsid aadressile. Sõiduki esiosa mõlemad nurgad olid katki, rehvid vist ka tühjad, aknad lahti, tuled põlesid. Tegid fotod, vestlesid A.Kaigorodov’iga. Seega põhiküsimus antud kaebuse lahendamisel taandus sellele, kas need vigastused sai Xxx vaid sellest, et sõitis Puru tee 77 juures asuvale kivile sisse, või (lisaks sellele) sõitis ta sisse ka R.B sõidukile. Kaitseversiooni järgi ei olnud see ajaliselt võimalik, sest peale 20.01.2020 kella 00.10 ajal kivile sisse sõitmist suundus A.Kaigorodov otse koju (Xxx 9), kuhu oli jõudnud umbes kell 00.30, tl 35 oleva foto järgi kell 00.
14. Kuna R.B sõidukile sõideti sisse kell 00.27, siis A.Kaigorodov ajaliselt ei olnud võimeline seda teha. Alljärgnevalt kontrollib kohus seda kaitseversiooni. Kuigi tl 35 oleva foto kvaliteet on väga madal ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja J.K ütlustes on erinevusi selles, mis eesmärgil see foto tehti (A.Kaigorodov’i ütluste järgi, et saata foto temale, sest ta jättis tuled põlema, J.K ütluste järgi aga, et saata foto pojale), tagatulede ja stopptuli kuju järgi (vrdl fotod tl 35 ja 70) saab siiski väita, et tegemist on sama sõidukiga ehk Xxx Xxxga reg mk xxx ning foto järgi on tuvastatav ka selle foto tegemise aeg ja koht, s.o
15. jaanuar kell 00.
16. Selle järgi tuvastab kohus, et Xxx 9 maja ette jõudis A.Kaigorodov oma autoga just sel ajal, s.o 20.01.2020 kell 00.
17. Edaspidi uurib kohus, kas menetlusalusel isikul oli ajaliselt võimalik sõita sisse Xxx 33 juures pargitud R.B sõidukile 20.01.2020 kell 00.27 ja siis jõuda koju Xxx 9 parkimisplatsile kell 00.
18. Üldiselt kättesaadavast allikast, s.o Google kaartidest nähtuvalt vahemaa Xxx 33 ja Xxx 9 vahel on 650 meetrit ning selle läbimine võtab autoga liikudes 2 minutit. Tunnistaja Vi ütlustest ja tema tehtud videosalvestisest nähtuvalt oli R.B sõidukile sisse sõitnud auto küll vigastatud (mida oli kuulda), aga salvestisest on näha, et sõiduk on liikumisvõimeline ning lahkub sündmuskohalt normaalse kiirusega ning puudub kahtlus, et ta oli võimeline läbima 650 meetrilist vahemaad selle ajaga (s.o ca 8 minutit, kella 00.27-st kuni kella 00.35). Arvestades eelpool uuritud tõendid ning eeskätt tunnistaja Vi ütlusi ja tema tehtud videosalvestise ei teki kohtul kahtlust, et võis ajaliselt sõita kell 00.27 Xxx 33 maja juures R.B sõidukile sisse ning peale seda jõuda Xxx 9 parkimisplatsile kella 00.35-ks ehk oli ajaliselt võimeline selle liiklusõnnetuse toime panna. 10 Et R.B sõidukile sõitis sisse just A.Kaigorodov sõidukiga Xxx Xxx xxx kinnitab ka sõiduki vaatlusprotokollist nähtuv asjaolu, et Xxx’i eesmises vasakpoolses osas on näha värskeid kriimustuse jälgi ning kriimustuste peal on näha ka tumedaid värviosakesi. R.B ütluste järgi tema auto ja põrkeraua on tumesinist värvi. Seega tuleb järeldada, et Xxxi eesmises osas olevate kriimustuste peal avastatud tumedad värviosakesed ongi jäänud sissesõidust R.B tumesinist värvi sõidukile. Kui arvestada, et R.B sõiduk on Xxx’ist tunduvalt kõrgem maastur (vt fotod tl 31-32) ja Xxx on kõrguselt tunduvalt madalam sedaan, siis sellel asuvate kahjustuste paiknemine (maapinnast 20-87cm kõrgusel, vt foto tl 70) haakub R.B sõidukil avastatud põrkeraua vigastuste asukohaga (vt foto tl 31-32). Kaitse esitatud väljatrükk Google kaartidest, mis kinnitab, et vahemaa Xxx 33 ja Puru tee 77 vahel on 1,7 km ja sõitmiseks kuulub 6-7 minutit (tl 33) ning vahemaa Puru tee 77 ja Xxx 9 vahel on 2,4 km, sõitmiseks kuuluv aeg 5 minutit (tl 34) ei ole vastuolus kohtu eeltoodud järeldustega ega lükka need ümber. Asjasse mittepuutuvad tõendid Kohus jätab tõendikogumist välja kui asjasse mittepuutuv foto (tl 37, kaebuse lisa nr 11), millest on näha sõiduki parempoolne ja tagumine osa. Sõidukil (mark ja mudel ei ole tuvastatavad foto kehva kvaliteedi tõttu) on lõhutud tagumine klaas ja parempoolsed küljeklaasid, samuti parempoolne tagumine tuli. Sõiduki registreerimismärk ei ole loetav. Faili atribuutide järgi võtte kuupäev on 6.03.2020 kell 2.35, asukoht Kohtla-Järve Xxx linnaosa Xxx tn. Kaitsja selgitustest ja kaebusest nähtuvalt puudutab see foto antud asjas uuritavast sündmusest hiljem toimunud sündmusega seotud asjaolusid, mis ei ole antud väärteoasja esemeks, mistõttu ei puutu need antud väärteoasja raames asjasse. Need ei oma tähtsust ka A.Kaigorodov’i süü raskuse hindamisel, sest süü raskust tuleb tuvastada süüteo toimepanemise aja seisuga ning hiljem toimunud muu sündmus seda mõjutada ei saa. Vastavaid hiljem toimunud sündmuse asjaolusid tuleb uurida eraldi menetluse raames (mis kaebusest nähtuvalt ka toimub eraldi kriminaalasja raames). Antud väärteoasjas aga ei puutu need asjasse. Sama puudutab kaebuse lisa nr 10, s.o väljatrükk autodoc.ee Interneti leheküljelt, millest on näha, et xxx tagumine krundeeritud põrkeraud Xxx-Xxx xxx xxx-le maksab 281,05 eurot (tl 36). Antud asjas tuvastatud on, et A.Kaigorodov pani toime varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Kahju üle aga praegu, väärteoasja raames, ei otsustata. VtMS § 7 kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kokkuvõte Eeltoodud uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et menetlusalune isik A.Kaigorodov, viibides väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 20.01.2020 kell 00.27 IdaVirumaal, Kohtla-Järvel Xxx tn 33 juures, juhtides tema kasutuses olevat ja tema abikaasale j k kuuluvat mootorsõidukit Xxx Xxx reg.mk xxx, s.o kindlustuskohustusega hõlmatud mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustus, ei olnud piisavalt hoolikas ega ettevaatlik ning ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu sõitis tagant otsa sõidutee äärde pargitud tunnistajale R B’le kuuluvale mootorsõidukile Xxx-Xxx XXX xxx, reg mk xxx, põhjustades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse ning liiklusõnnetusese põhjustanud juhina ei teavitanud A.Kaigorodov toimunud liiklusõnnetusest politseid, põgenedes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Väärteokoosseisud 11 Väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse järgi rikkus A.Kaigorodov

§ 14lg 2, § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 4 p 2, 3, 4, 5, § 169 lg 6, LKindl

S § 3 lg 2 nõuded ning tema teod tuleb kvalifitseerida

§ 223lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1, LKindl

S § 81 järgi.

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Tegemist on viitelise koosseisuga, mis viitab sama seaduse (

) teistele sätetele (antud juhul

§ 14

lg 2 ja § 50 lg 3 p 1).

§ 14

lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus on eelpool tuvastanud, et A.Kaigorodov ei olnud liikluses piisavalt hoolikas ega ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ega valinud õiget sõidukiirust, mistõttu sõitis sisse tunnistaja R.B sõidukile, vigastas selle kaitseraua, millega tekitas R.Ble varalist kahju. Sellega

§ 223lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Antud väärteo pani ta toime kaudse tahtlusega (liikudes pimedal ajal õueala teel, mille ääres on pargitud teised sõidukid, jättes valimata õige sõidukiirus ja olles liikluses ebapiisavalt hoolikas ega tähelepanelik, pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönnud seda – KarS § 16 lg 4). Tõendeid selle kohta, et ta oleks teisele sõidukile teadlikult ehk otsese tahtlusega või kavatsetult sisse sõitnud ei ole. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

§ 236

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Tegemist on viitelise koosseisuga, mis viitab sama seaduse (

) teistele sätetele, antud juhul

§-le 169.

§ 169

lg 4 p 2-5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Antud juhul

§ 169lg 4 p-dest 2-5 tulenevad nõuded täidetud ei ole.

Liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saaja ei olnud juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel. Liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed ei olnud hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud. Varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ei olnud 12 nimetatud. Liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saaja ei olnud eelmärgitud asjaolud kirjalikult vormistanud ega sellele alla kirjutanud. Seega pidi A.Kaigorodov liiklusõnnetusest politseile teatama, mida ta ometi pole teinud. Selliselt tema tegudega on täidetud

§ 236lg 1 väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsete tunnuste poolest pani A.Kaigorodov selle väärteo toime otsese tahtlusega, st teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3). Teatamata liiklusõnnetusest politseile ja selgitamata välja liiklusõnnetuse teine osapool (R.B) ning jättes täitmata

§ 169

lg-st 4 tulenevad nõuded pidi A.Kaigorodov vähemalt möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

§ 237

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine. Kohus on eelpool tuvastanud, et A.Kaigorodov jättis politseile liiklusõnnetusest teatamata, kuigi seaduse järgi (

§ 169lg-st 4 tulenevalt) pidi seda tegema ehk põgenes sündmuskohalt.

Sellega tema tegudega on täidetud

§ 237lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsete tunnuste poolest pani A.Kaigorodov selle väärteo toime otsese tahtlusega, st teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3). Põgenedes sündmuskohalt pidi A.Kaigorodov vähemalt möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. LKindlS § 81 sätestatud väärteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmine. Tegemist on viitelise koosseisuga, mis viitab LKindlS § 3 lg-le 2. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Antud asjas ei olnud vaidlust selles (ning eelpool uuritud dokumentaalsed tõendid kinnitavad seda), et 20.01.2020 sõidukiga Xxx Xxx reg.mk xxx liikudes ei olnud sel sõidukil kehtivat liikluskindlustust. Sellega antud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on A.Kaigorodov’i tegudega täidetud. Subjektiivsete tunnuste poolest pani A.Kaigorodov selle väärteo toime otsese tahtlusega, st teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3). A.Kaigorodov’i enda ütlustest nähtuvalt juba 19.01.2020 hilisõhtul tuli tal meelde, et liikluskindlustuse kehtivus hakkab lõppema ning tahtis minna tanklasse, et see pikendada, kuid juba liikudes Puru tee ja Estonia pst ringristmiku juures, 20.01.2020 kella 00.10 ajal, teadis, et alates kella 00.00-st puudub sõidukil kehtiv liikluskindlustus. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ka antud õigusrikkumise puhul ega nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna peale Puru tee 77 juures kivile sisse sõitmist pidi A.Kaigorodov oma sõidukit parkimiskohta toimetama, siis selle näol tegemist on õigusvastasust välistava asjaoluga. KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise 13 konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS §-dest 28-31 tulenevalt õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon ja eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Kohus ei tuvasta A.Kaigorodov’i suhtes ühtegi sellist tunnust, mis välistaksid tema tegude õigusvastasust. Ta ei tegutsenud hädakaitses ega hädaseisundis. KarS §-st 30 tulenevalt tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Samas ei nõustu kohus, et A.Kaigorodov’il ei olnud võimalik täita õiguslikku kohustust mitte juhtida kehtiva liikluskindlustuseta sõidukit, sest tema enda ütlustest nähtuvalt sõitis ta kivile sisse juba 20.01.2020, umbes kell 00.10 ehk siis ka enne kivile sisse sõitmist on ta faktiliselt juhtinud autot, millel juba siis (st enne kivile sisse sõitmist) puudus kehtiv liikluskindlustus. Samuti ei saa väita, et ka peale kivile sisse sõitmist ei olnud tal võimalik täita kõiki õiguslikke kohustusi (st mitte juhtida liikluskindlustuseta autot ja viia sõiduk parkimiseks mitte ettenähtud kohast, s.o Puru tee 77 juurest). Näiteks võis antud olukorras kasutada puksiirauto abi, mille puhul mõlemad õiguslikud kohustused oleksid A.Kaigorodov’i poolt täidetud, mida ta ometi pole teinud. Seega ka antud õigusrikkumise puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates vastab A.Kaigorodov’i süü eelpool käsitletud ja

§ 223lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1 ja LKindl

S § 81 sätestatud väärtegude toimepanemisel vähemalt keskmisele määrale. Ta ei olnud oma sõiduki juhtimisel piisavalt hoolikas ega valinud õiget sõidukiirust, mistõttu sõitis sisse teisele sõidukile, tekitades sellega varalist kahju, jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata ja põgenes sündmuskohalt. Samuti puudus tema juhitud sõidukil kehtiv liikluskindlustus, millest A.Kaigorodov oli ka teadlik. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS § 57 ja 58 mõistes puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt A.Kaigorodov on karistatud ühel korral Ida prefektuuri 24.03.2017 otsusega

§ 224lg 1 alusel rahatrahviga 280 eurot, karistus on täidetud 31.10.2019 (tl 89).

St varem A.Kaigorodov juba pani toime liiklusalase väärteo, mille eest teda karistati rahatrahviga, kuid ka peale trahvi tasumist jätkas liiklusnõuete eiramist ja pani toime mitu uut liiklusalast väärtegu. Kuna

§ 236lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pani A.Kaigorodov toime ühe teoga, siis Kar

S § 63 lg 1 kohaselt tuleb mõista üks karistus. Antud juhul mõistis kohtuväline menetleja karistuse

§ 237

lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

§ 237

lg 1 sanktsioon näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kahekümne nelja kuuni. Määratud trahv 100 trahviühikut ehk 400 14 eurot jääb alla sanktsiooni keskmist määra (150 trahviühikut) ja kohtu arvates vastab A.Kaigorodov’i süü raskusele nagu ka üld- ja eripreventiivsetele asjaoludele. Samuti

§ 223lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod pani A.Kaigorodov toime ühe teoga, siis nende eest määras kohtuväline menetleja karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel

§ 223

lg 1 järgi rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

§ 223

lg 1 sanktsioon näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud trahv 75 trahviühikut ehk 300 eurot jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra (150 trahviühikut), jäädes miinimummäära ja keskmise määra vahele. Kohtu arvates vastab selline karistuse liik ja määr A.Kaigorodov’i süü raskusele nagu ka üld- ja eripreventiivsetele asjaoludele. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus alust A.Kaigorodov’ile määratud karistuse tühistamiseks ega muutmiseks. VtMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.3). (p 14) A.Kaigorodov’i süü vastab keskmisele määrale. Teda on varem samalaadse ehk liiklusalase väärteo toipanemise eest karistatud ning karistuse täitmisest vähem kui kolme kuu möödudes pani ta toime mitut uut samalaadset, st liiklusalast väärtegu, tekitades liiklusõnnetuse tulemusena varalist kahju teisele isikule ning põgenedes sündmuskohalt juhtunust politseile teatamata. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et antud juhul puuduvad alused menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks, sest A.Kaigorodov’i süü ei ole sugugi mitte väike ning selline käitumine liikluses kindlasti nõuab karistusõiguslikku sekkumist ja selliste rikkumiste puhul (ja eelkõige arvestades, et A.Kaigorodov põgenes sündmuskohalt juhtunust teatamata ning ei tunnistanud oma süüd väärtegude toimepanemises, sh kohtus) on antud juhul olemas ka avalik menetlushuvi. KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebuse üheks taotluseks oli lubada trahvi tasumine ositi. Kohtu arvates antud juhul esinevad selleks mõjuvad põhjused. A.Kaigorodov’i ütluste järgi tema sissetulekuks on praegu palk xxx eurot, märtsikuust töötasu vähendati. Abikaasa praegu töötab, kaks nädalat käib tööl. Peres kasvab abikaasa tütar. Kuna trahvide kogusumma ei ole väike, s.o kokku 700 eurot, A.Kaigorodovi sissetulek ei ole suur, natuke üle xxx eurot kuus ning peres on ülalpidamisel laps, siis võib lubada selle trahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas ehk sisuliselt tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetluskulud 15 Menetlusalusele isikule anti Viru Maakohtu 17.03.2020 määrusega riigi õigusabi, õigusabikulude osamaksetega hüvitamise kohustusega (tl 93). Määratud kaitsja tasud olid 259,20 eurot (tl 38, 96) ja 93,12 eurot. VtMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus jätab A.Kaigorodov’i ja tema kaitsja kaebuse sisuliselt rahuldamata, jättes kohtuvälise menetleja otsus sisult muutmata, aga lubades määratud trahvi tasumist ositi. Viimast asjaolu ei saa pidada aluseks menetluskulude kasvõi osaliseks riigi kanda jätmiseks, sest sisuliselt jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning määratud trahvi ositi tasumise võimalust oleks A.Kaigorodov võinud taotleda ka kohtuvälise menetleja käest (arvestades, et kohtus ei vaielnud kohtuväline menetleja sellele, et lubada trahvi tasumine ositi, oleks ta sellega nõustunud ka kohtueelse menetluse staadiumis), mida A.Kaigorodov ometi pole teinud. Kuna kaebus on sisult alusetu, siis puudub alus ka menetluskulude kasvõi osaliseks riigi kanda jätmiseks. Samas KrMS § 180 lg 3

4 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et A.Kaigorodov’i sissetulek on pisut üle xxx eurot kuus, peres kasvab alaealine laps, mistõttu on lubatud trahvi tasumine ositi. Samadel põhjenduste alusel tuleb määrata ka menetluskulude (259,20 + 93,12, kokku 352,32 eurot) tasumine ositi, s.o ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 16