KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 18. august 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-20-5055 (2316200003031) Ivi Keskü

§ 385p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X OÜ juhatuse liige DD esitas 14.04.
2. a Põhja Prefektuurile kuriteokaebuse. X OÜ on C OÜ kaasosanik ning C OÜ juhatuse liige OO on alates jaanuarist 2019 kuni käesoleva ajani, omades juurdepääsu C OÜ arvelduskontodele, omastanud talle usaldatud võõrast vara, mille täpne suurus ei ole veel tuvastatud.
3. Põhja prefektuur jättis 24.04.2020 teatisega nr 20231600935 kriminaalmenetluse alustamata. Teatises märgitakse, et kuriteokaebus ei sisalda KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnust. Ettevõttesiseste suhete näol on tegu tsiviilõiguslike vaidlustega, mis tuleb esmajoones lahendada tsiviilkorras. TsMS § 45 lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus süüteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Kriminaalmenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel, vaid selgetel kuriteo tunnustel ja kriminaalmenetlust ei viida läbi selleks, et selgitada välja, kas antud teos on kuriteo tunnused või mitte.
4. 04.05.
5. a esitas X OÜ juhatuse liige DD kriminaalmenetluse mittealustamise peale kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Kaebuses väidetakse, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendeid võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ning esitatud avalduse ja kaebuse pinnalt on olemas põhjendatud kahtlus, et OO võib olla toime pannud KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.05.
7. a määrusega jättis abiprokurör kaebuse rahuldamata järgnevatel põhjustel. Prokuröri kohaselt nähtub materjalidest, et OO on C OÜ ainus juhatuse liige ning seetõttu oli tal ka õiguspädevus ehk õiguslik volitus ettevõtte vara osas. Kaebustes puuduvad viited ja 1 tõendid asjaolule, et ta oleks teinud ettevõttelt ülekandeid oma isiklikule pangakontole, st pööranud talle usaldatud vara enda kasuks või muul viisil oleks ilmne vara vääralt kasutamine. Seetõttu on kaebaja väited paljasõnalised ja subjektiivne arvamus või oletused ei ole faktilised asjaolud.
8. 29.05.
9. a esitas X OÜ juhatuse liige kaebuse Riigiprokuratuuri. Kaebuses korratakse kuriteokaebuses ja kaebuses Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatut ja uusi asjaolusid ei lisata. Taotletakse Põhja Ringkonnaprokuatuuri 19.05.
10. a määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
11. Riigiprokuratuuri
12. juuni
13. a määrusega jäeti X OÜ esindaja kaebus rahuldamata.
14. Lähtuvalt ProkS § 2 lg-st 2 on prokurör oma tööülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi. Seega kuulub Riigiprokuratuuri poolt üksnes kontrollimisele, kas kriminaalmenetluse mittealustamise teatises esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel vastavad seadusele ning kohtupraktikale. Kriminaalmenetluses kannab süüdistusfunktsiooni prokuratuuri kaudu riik ning riigi ülesanne on seega ümberlükkamatult tuua esile need asjaolud, mille alusel saab isiku süüdi tunnistada. Arvestades

sätestatud kriminaalmenetluse subjektide õiguseid ja kohustusi tähendab see praktikas eelkõige seda, et juhul, kui uurija või prokurör leiavad, puuduvad kriminaalmenetluse alus ja ajend, kriminaalmenetlust ei alustata.

1. Riigiprokuröri hinnangul kuriteoteates ja Riigiprokuratuuri esitatud kaebuses kirjeldatu ei moodusta kriminaalkorras karistatavat tegu. Riigiprokurör hindab kogutud tõendeid KarS § 201 kontekstis. KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. KarS § 201 kohaselt saab omastada isiku valduses olevat asja, mis on omastaja jaoks võõras ning millele tal ei ole õiguslikku võimu. OO, olles C OÜ ainus juhatuse liige, omas seega õiguspädevust ettevõtte vara osas. Riigiprokurör viitas, et kohtupraktika kohaselt sisustatakse omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima. (RKKK lahend nr 3-1-1-23-14, p 21 ja RKKK lahend nr 3-1-1-92-13, p 14.) Eelnevast järeldub, et võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramisena ei ole käsitatav võõrvaldaja igasugune käitumine, mis rikub asja omaniku omandiõigust (AÕS § 68). Valdaja käitumises peab objektiivselt avalduma tahe muuta asja faktilist kuuluvust ehk käituda edaspidi ise või lasta kolmandal isikul käituda asja omavaldajana. Riigikohus on leidnud, et senise omaniku varast kestvale ilmajätmisele osutab üldjuhul just nimelt tegevus, millega süüdlane manifesteerib senise omaniku seisundi muutumise, mis seisneb tema käsutusvõimaluse halvenemises asja või vara suhtes. Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui on osanike vahel tekkinud arusaamatused ( RKKK lahend nr 3-1-1-99-15). Ei esitatud kaebustes ega materjalides ei esine konkreetseid andmeid selle kohta, et OO tegevuses esineksid nimetatud kuriteo tunnused, st C OÜ raha enda kasuks pööramist ja selle manifesteerimist.
2. Kogutud materjalide pinnalt kaebustes tõstatatud küsimused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras, mitte kriminaalmenetluse kaudu. Ülaltoodu viitab 2 tsiviilõiguslikule suhtele vara kasutamisel kaasosanike vahel ning kuulub eraõiguse valdkonda ja tuleb lahendada tsiviilõiguslike regulatsioonidega. Olemasolevate materjalide pinnalt ei ole võimalik võtta seiskohta, et OO käitumises esineb KarS § 201 kuriteokoosseis. Käesoleval ajal omastamisele viitavad kuriteotunnused puuduvad. C OÜ arvelduskontode väljavõtteid, kasumiaruannet ja bilanssi ning muid kaebajat huvitavaid dokumente on OO-lt võimalik välja nõude mittevaralise hagiga tsiviilkohtupidamise korras. Samuti märkis riigiprokurör, et kaebustest ei selgu, millist kahju ja millises ulatuses on väidetavalt OO tegevus C OÜ juhatuse ainuliikmena tekitanud X OÜ-le.
3. Täiendavalt selgitas riigiprokurör, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole isikute eraõiguslike nõuete rahuldamine ega sellele kaasaaitamine. Selleks on teised õiguslikud vahendid. Karistusõigus peab isikutevahelistesse suhetesse sekkuma alles olukorras, kus ei ole küllalt efektiivselt võimalik kaitsta end rünnete eest tsiviilõiguslike vahenditega. Mõistagi ei välista tsiviilõigussuhte olemasolu kriminaalmenetlust. Kindlasti ei ole aga seadusandja tahe see, et iga tsiviilõigusliku vaidluse korral, kus üks pool veendunult väidab, et teine isik, on toime pannud kuriteo, viidaks igaks juhuks läbi ka kriminaalmenetlus. Vastupidi, kehtestades tsiviilvaidluste ja kuritegude uurimiseks eraldi menetluskorrad, soovis seadusandja, et tsiviilvaidlused lahendataks tsiviilkohtus ja kriminaalmenetlust alustataks alles siis, kui on olemas tõsine ja põhjendatud kuriteokahtlus. Kriminaalmenetlus ei ole mõeldud teiste menetlusliikide abistamiseks, vaid iga menetlusliik võimaldab faktilisi asjaolusid tuvastada oma õiguskaitsevahenditega.ˇ 11.

§ 200

kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb

§ 199

nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, kriminaalmenetlust ei alustata.

§ 199

lg 1 p 1 sätestab kriminaalmenetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise. Kriminaalmenetluse alus on kuriteotunnuste sedastamine ning selleks tuleb hinnata, kas esineb koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü. Selliseks hinnanguks saavad anda aluse vaid kogutud tõendid ning menetleja saab tõendeid hinnata seadustikus antud tõendamisstandardite järgi. Kriminaalmenetlus ei alustata paljasõnaliste väidete alusel, et hakata otsima tõendeid, et äkki on toime pandud kuritegu. Eeltoodut arvestades asub riigiprokurör seisukohale, et kriminaalmenetlust ei ole

§ 199

lg p 1 alusel seaduslikult alustatud, mittealustamise teatis ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.05.

1. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus tühistamisele ei kuulu. MÄÄRUSKAEBUS
2. Riigiprokuratuuri
3. juuni
4. a määrusele esitas määruskaebuse X OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Školjar, kes taotleb Riigiprokuratuuri
5. juuni
6. a määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist OO suhtes KarS § 201 tunnustel.
7. X OÜ ei nõustu riigiprokuratuuri määruses sisalduva hinnanguga ning leiab, et kriminaalmenetlust jäeti põhjendamatult alustamata. Kuriteokaebuses on kirjeldatud võimaliku kuriteotunnustega teo, s.o omastamise toimepanemist OO poolt ning puuduvad

§ 199lg 1 toodud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.

Nimelt, kaasosanik ja juhatuse liige OO on alates jaanuarist

1. a kuni käesoleva ajani, omades juurdepääsu C OÜ arvelduskontodele, omastanud talle usaldatud võõrast vara. Kaebajal on alust arvata, et C OÜ juhatuse liige OO kandis ilma seadusliku aluseta ja/või võttis sularaha välja C OÜ arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX. Sellise tegevusega pööras OO temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, pannes toime omastamise. OO, olles C OÜ juhatuse liige, peab olema teadlik, et C OÜ-le kuuluv vara ei ole OO vara ehk tema jaoks on tegemist võõra varaga. 3
2. Riigiprokuratuuri vastuses nenditakse, et KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Kaebaja nõustub riigiprokuröri seisukohaga ning leiab, et karistatav tegu seisnebki selles, et süüdlane käsutab võõrast vara. Antud juhul on teoobjektiks pangakontol olev raha, seega on tegemist isikule usaldatud muu võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-14 on selgitatud, et kui vara kuulub osaühingule, tuleb varaomaniku nõusoleku kindlakstegemisel arvestada, et juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon ei saa ise millekski nõusolekut anda, vaid temale tuleb omistada inimese antud nõusolek. Et osaühingu puhul on oluliste otsuste tegemine osanike pädevuses (ÄS § 168), tuleb osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks lähtuda sellest, kas varakäsutusega on nõus ühingu osanikud. X OÜ on alates 30.04.
3. a C OÜ osanik, omades C OÜ 1250 euro suurust osa, mis moodustab 50% C OÜ osakapitalist. Teiseks osanikuks on OO, kes on ühtlasi C OÜ juhatuse liige. X OÜ kaebustest nähtub, et OO-l, kelles suhtes taotletaksegi kriminaalmenetluse alustamist, ei olnud seaduslikku alust talle usaldatud vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramiseks.
4. Käesoleval juhul on üheselt mõistetav, et juriidilise isiku vara on ainult juriidilise isiku oma ning osaühingu osanike ja juhatuse liikmete jaoks on tegemist võõra varaga KarS § 201 mõttes. See, et äriühingu juhatusel on seadusest ja lepingust tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata (RKKKo 3-1-143-13, p 24).
5. Kaebaja lisab et OO avaldas augustis
6. a. X OÜ-le, et võtab regulaarselt arvelduskontolt ja kassast kokku umbes 5000 eurot kuus enda tarbeks. OO on teadlik, et tegemist on tema jaoks võõra rahaga. X OÜ saatis 03.09.
7. a OO-le e-kirjaga teabepäringu, paludes hiljemalt 05.09.
8. a väljastada X OÜ-le järgnev teave:

§-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo 3-1-1-60-10, p 9). Üksnes olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud

§ 199

tähenduses, on uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma kriminaalmenetluse alustamata. Seega toimib kehtivas kriminaalmenetlusõiguses menetluse alustamise kohustus. 18. Kaebaja arvates peab arvestama sellega, et

§ 6

, § 194 ja § 195 ei näe ette, et isik, kes esitab kuriteoteate, peaks lisaks esitama koheselt ka konkreetseid tõendeid kuriteo toimepanemise kohta ning selliste tõendite esitamata jätmine välistab kriminaalmenetluse alustamise. Kohtueelse menetluse enda eesmärk on koguda tõendeid võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. X OÜ on kaebuses kirjeldanud võimaliku kuriteo asjaolusid, esitanud kuriteoga tekitatud kahju umbkaudse suuruse ning selgitanud selle suuruse kujunemise asjaolusid. Kaebaja on seisukohal, et olemasolevate andmete pinnalt on olemas põhjendatud kahtlus, et OO võib olla toime pannud KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tulenevalt ülaltoodust, tuleb olemasolev kahtlust tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks. 4

1. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas on olemas kriminaalmenetluse ajend ja alus ning ilma kriminaalmenetluse raames läbi viidatavate menetlustoiminguteta ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust selles, kas toime on pandud kuritegu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, olles tutvunud alustamata jäetud kriminaalasja nr 2316200003031 materjalide, sh PPA
3. aprilli
4. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuratuuri
5. mai
6. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse ja Riigiprokuratuuri
7. juuni
8. a määrusega leiab, et X OÜ esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab samaselt Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on käesolevalt seaduslik ja põhjendatud.
9. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejatega selles, et käesolevalt ei tulene kuriteokaebusest alust, millele tuginedes oleks võimalik tõsikindlalt väita, et toime võib olla pandud KarS § 201 sätestatud tegu. Kaebuse esitaja on viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-43-13 punktis 24 märgitule, milline kaasus iseloomustab omastamise toimepanemist osaühingu juhatuse liikme poolt. Käesolevalt on sarnast tegu kirjeldatud ka kuriteokaebuses, kuid pelgalt eeltoodu ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga selles, et kriminaalmenetlust ei alustata selleks, et tõendeid koguda kui kuriteokaebusest ega esitatud materjalidest ei nähtu andmeid selle kohta, et OO tegevuses esineksid KarS § 201 alusel kvalifitseeritava kuriteo tunnuseid. Eeltoodud asjaoludel ei ole võimalik võtta seisukohta, et OO tegevuses esineb KarS § 201 kuriteokoosseis.
10. Riigiprokuratuur on põhjendatult viidanud, et käesolevalt kuulub vaidlus lahendamisele tsiviilkorras. Ringkonnakohus lisab, et juhul, kui X OÜ on saanud tsiviilkorras täiendavat infot, milline kinnitab kuriteokaebuses esitatut, on kaebuse esitajal võimalik kuriteokaebuses esitatud teo võimalikku toimepanemist OO poolt tõendada. Käesolevalt on eelnevad menetlejad põhjendatult leidnud, et tõsine ja põhjendatud kuriteokahtlus puudub. Kriminaalmenetlust ei alustata iga kuriteokaebuse põhjal ja veelgi enam selleks, et hakata otsima tõendeid kuriteo võimaliku toimepanemise kohta. Kaebuses on X OÜ esindaja märkinud, et kohtueelse menetluse enda eesmärk on koguda tõendeid võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Ringkonnakohus selgitab, et eeltoodu kehtib juhul, kui esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks, et seejärel koguda tõendeid juba täpsemalt kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Käesolevalt puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks pelgalt olukorras, kus nii eelnevatel menetlejatel kui ringkonnakohtul puudub kuriteokaebuses kirjeldatule tuginedes piisav info selle kohta, et OO oleks kuriteo toime pannud. Ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemine OO poolt on kuriteokaebuses toodule tuginedes pelgalt teoreetiline, mistõttu on kriminaalmenetluse alustamine käesolevalt välistatud.
11. Ringkonnakohus leiab samaselt riigiprokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik tuvastada OO poolt talle kuriteokaebuses KarS § 201 lg 1 järgi etteheidetava teo toimepanemist, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus

§ 199lg 1 p 1 mõttes.

24. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes

§ 208lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 18.

juuni 2020. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ 6