Obsah (7)

§ 120§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1148 Määruse kuupäev 8. juuli 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastami

) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud kaebusest tulenevalt võib mõista, et kaebaja palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seonduvalt sellega, et vangla ei võtnud vastu kaebaja

1. mail 2020 esitatud avaldust ja vaiet ning avalduse nr 2-3/2117-1 lahendamise osas esitatud avaldust, vangla tagastas kaebaja võõrkeelsed pöördumised tõlke korraldamiseks ja ei väljastanud kaebajale taotletud koopiaid.
2. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.

1. Kohus leiab, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki, milleks on ennekõike kaebaja võõrkeelsete pöördumiste vastuvõtmine ja nende sisuline lahendamine vangla poolt. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse kaebaja võõrkeelsete pöördumiste menetlemisel, sh koopiate mitteväljastamisel, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades koopiate väljastamise ja oma esialgsetes pöördumistes väljendatud muu hüve võimaldamiseks kohustamisnõude. Seega peab kaebaja esmalt esitama Tartu Vanglale taotluse konkreetse hüve saamiseks ning kui vangla sellest keeldub või tagastab taotluse, peab kaebaja esitama Tartu Vanglale vaide ning alles siis, kui vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud, on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kui kaebaja esitab vanglale võõrkeelse taotluse hüve saamiseks ning vangla tagastab selle, peab vangla vaidemenetluse raames andma hinnangu kaebaja varasema võõrkeelse pöördumise tagastamise õiguspärasusele. Seejuures on vanglal kohustus tõlkida kaebaja venekeelne vaie, kui kaebaja isikuarvel puuduvad rahalised vahendid vaide tõlkimiseks ning ta eesti keelt ei valda (justiitsministri
2. novembri
3. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491). Seega on kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend kohustamiskaebuse esitamine, mille esitamine on võimalik aga pärast vaidemenetluse läbimist.
4. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul N. Lilitškinil tuvastamisnõudest tõhusamad vahendid, puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Seepärast tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2