← Eesti

1-20-3424/6

Obsah (9)§ 120§ 215§ 64§ 68§ 65§ 263§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 3. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-3424 (20278000582) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

) § 263 lg 1 p 1,

§ 120

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Magnus Saar, isikukood 39807032726; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; hetkel viibib vahistatuna Tartu Vanglas; elukoht vabaduses: XXX; tel. XXX; e-post: XXX; enne vahistamist ei töötanud, õppis XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 30.01.2018.a otsusega nr 1-17-11668

§ 215

lg 2 p 1, 2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8 ning § 121 lg 2 p 3 järgi ning

§ 64

lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Magnus Saarel jäi kanda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.09.2015.a otsusega nr 1-15-6769 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust,

§ 68lg 1 alusel lugedes karistuse kandmise alguseks 01.09.2017.

Viru Maakohtu 15.05.2019.a määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kohaldades katseaega ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 27.03.

  1. Kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2020 ja Tartu Maakohtu 09.04.2020.a määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Magnus Saar

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Magnus Saar

§ 120

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Magnus Saarele üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Magnus Saarel koheselt ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kohesele ärakandmisele kuuluva 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse kandmise algust Magnus Saare kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.04.2020.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Magnus Saar ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Magnus Saar katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata Magnus Saarele käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - otsida endale 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele; - mitte suhelda kannatanute R. U. ja D. S. iga; - osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata Magnus Saare katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – vahistamine – jätta Magnus Saare suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulu: 2

(6)KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Magnus Saarelt menetluskuluna riigituludesse:  kaitsjatasu 324 eurot;  sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Magnus Saarel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1200 (üks tuhat kakssada) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700022835 ning selgituse “Magnus Saar, otsus nr 1-20-3424, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaaltoimiku juures asuvad CD-plaadid pakendites „SV1“, „HK2“, „HK1“, „VS1“, millistele on salvestatud 07.04.2020 toimunud telefonikõne, häirekeskusesse tehtud kõned ja tunnistaja edastatud kolm videosalvestist ning üks foto.
  2. Kannatanud R. U. (ik XXX; e-post XXX) ja D. S. (ik XXX; e-post XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Magnus Saare vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Magnus Saar’t süüdistatakse selles, et tema 07.04.
  3. a kella 20:30 paiku XXX asuva kortermaja trepikojas ja kortermaja ees, rikkudes korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, kasutas füüsilist vägivalda kannatanute R. U. ja D. S. suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et Magnus Saar lõi ühel korral parema käe rusikaga vastu R. U. vasakut nina piirkonda ning kui kannatanu oli ta haardesse võtnud, siis hammustas kannatanu vasakut labakätt. Haardest vabanedes lõi Magnus Saar ühel korral rusikaga vastu D. S. i paremat lõua piirkonda ja ühel korral vastu 3
(6)vasakut õlavart. Seejärel lõi Magnus Saar ühel korral parema käe rusikaga vastu R. U. vasakut põsesarna ja ühel korral vastu vasaku kõrva piirkonda, mille tagajärjel hakkas kannatanul kõrvast verd jooksma. Oma tegevusega põhjustas Magnus Saar kannatanule R. U. füüsilist valu ja tervisekahjustused: näoluude hulgimurrud: vasakpoolne nihkega sarnaluumurd ning väheste nihetega silmakoopapõhja murd, marrastused vasakul labakäel. Kannatanule D. S. ile põhjustas Magnus Saar füüsilist valu. Kirjeldatud tegevusega rikkus Magnus Saar kortermaja akendest sündmust pealt näinud isikute õigusrahu ja turvatunnet. Sellega pani Magnus Saar toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Magnus Saart süüdistatakse samuti selles, et tema 07.04.

  1. a kella 20:30 paiku XXX maja ees, pärast seda, kui oli füüsilist vägivalda kasutanud kannatanu R. U. suhtes ja teda parema käe rusikaga vastu vasakut nina piirkonda löönud, ütles talle, et „annan sulle nuga, olen seda ennegi teinud“, „ tapan su ära“ ja „lasen su maha“. Lisaks sellele ütles Magnus Saar kannatanule, et tapab tema lapsed ära. Seda kuuldes tundis kannatanu reaalset ohtu enda ja oma laste elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Magnus Saar oli tema vastu eelnevalt kasutanud füüsilist vägivalda. 07.04.
  2. a kella 20:30 paiku XXX maja ees, pärast seda, kui oli füüsilist vägivalda kasutanud kannatanu D. S. i suhtes, lüües teda rusikaga vastu paremat lõua piirkonda ja vasakut õlavart, ütles talle, et „peksan su auto sodiks“ ja „ma tean, kus sa elad, tulen ja löön su maha hiljem“. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Magnus Saar oli tema vastu eelnevalt kasutanud füüsilist vägivalda. Sellega pani Magnus Saar toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Magnus Saare karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 120

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Magnus Saare karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Magnus Saare kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb Magnus Saarel kohe ära kanda karistus 6 kuud vangistust ning 2 aasta ja 6 kuu vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui Magnus Saar 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Magnus Saar on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Magnus Saar on 1 kuu jooksul pärast osalist vangistusest vabanemist kohustatud otsima endale töökohta või võtma ennast arvele töötuna Eesti Töötukassas.

§ 75lg 2 p 7 alusel, 4

(6)arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Magnus Saar on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte suhtlema kannatanute R. U. ’ga ja D. S. ’iga.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Magnus Saar on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Magnus Saare eelvangistuses viibitud aeg ja koheselt ärakantava karistuse kandmise aja alguseks lugeda 07.04.2020. Tõkend – vahistamine jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni antud kriminaalasjas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Magnus Saarelt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku 1200 eurot, s.o kaitsjatasu 324 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit (viibib vahistamisel, enne seda ei töötanud), määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Magnus Saar aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Magnus Saare süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 ja

§ 120lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Magnus Saare menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 324 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot). Magnus Saar taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude korraga tasumine käib Magnus Saarele, arvestades asjaolu, et ta kandis enne käesolevat vahi alla võtmist reaalset vangistust ning ei olnud pärast selle kandmiselt vabanemist 5

(6)ega uut kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist tööga hõivatud, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu annab kohus talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 1200 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.