← Eesti

1-20-3482/11

Obsah (4)§ 263§ 87§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3482 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

§ 263lg 1 p 1 järgi, R.

E. R. süüdistatuna

§ 263lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.

J. K. isikukood: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX elukoht: XXX haridus: XXX õppeasutus: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Eva Rivis Seaduslik esindaja K. K., isikukood XXX R. E. R. isikukood: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX elukoht: XXX haridus: XXX õppeasutus: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Süüdistatav Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Anu Pärtel Seaduslik esindaja O. R., isikukood XXX RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D. J. K.

§ 263

lg 1 p 1 järgi.

§ 87lg 1 alusel vabastada D.

J. K.

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavast karistusest ja kohaldada D. J. K. suhtes

§ 87

lg 1 p-s 6 sätestatud mõjutusvahendit - allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule

§ 87lg 4 alusel 1 (üheks) aastaks.

Määrata D. J. K. käitumiskontrolli ajaks, so 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87lg 1 p 2 alusel kohustada D.

J. K. käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Soovitatavalt sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ või „EQUIP“.

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada D.

J. K. täitma käitumiskontrolli ajal tema enda poolt vabatahtliku kohustusena võetud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

§ 78

p 1 alusel algab käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. 2. Süüdi tunnistada R. E. R.

§ 263

lg 1 p 1 järgi.

§ 87lg 1 alusel vabastada R.

E. R.

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavast karistusest ja kohaldada R. E. R. suhtes

§ 87

lg 1 p-s 6 sätestatud mõjutusvahendit - allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule

§ 87lg 4 alusel 1 (üheks) aastaks.

Määrata R. E. R. käitumiskontrolli ajaks, so 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2

(6)

§ 87lg 1 p 2 alusel kohustada R.

E. R. käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Soovitatavalt sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ või „EQUIP“.

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada R.

E. R. täitma käitumiskontrolli ajal tema enda poolt vabatahtliku kohustusena võetud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

§ 78p 1 alusel algab käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. 3. Salvestis Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat „Pakend HK 1“,, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõned. 4. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata

§ 87lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta D. J. K. menetluskulud tervikuna, so kaitsja tasu 318,48 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R. E. R. menetluskulud tervikuna, so kaitsja tasu 211,20 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA D. J. K. Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse D. J. K. selles, et tema 10.08.2019. a kella 19:00 paiku Tartumaal Kambja XXX maja juures õues, mis asub Kambja Konsumi lähedal, s.o avalikus kohas, grupis koos alaealise R. E. R. kasutasid füüsilist vägivalda täisealise A. M. ja 15-aastase K. M. suhtes, mis seisnes selles, et D. J. K. kasutas füüsilist vägivalda K. M. suhtes, mis seisnes selles, et D. J. K. lõi K. M. ühel korral käega roietepiirkonda, mille tagajärjel K. M. pikali maha kukkus, misjärel lõi D. J. K. K. M. 3-4 korral jalaga kõhupiirkonda. Samal ajal proovis R. E. R. lüüa A. M., kuid see ei õnnestunud, misjärel võttis A. M. R. E. R. pikali maha haardesse, kust pääsemise järel lõi R. E. R. A. M. ühel korral rusikaga paremale poole näopiirkonda, mille tagajärjel A. M. pikali maha kukkus ja pärast mida lõi R. E. R. A. M. veel ühel korral rusikaga paremale poole näopiirkonda. Seejärel ründas R. E. R. K. M., mis seisnes selles, et R. E. R. lõi K. M. korduvalt rusikatega roietepiirkonda. Seejärel proovis R. E. R. veel ühel korral A. M. lüüa, kuid see ei õnnestunud, kuna A. M. õnnestus eest ära põigata. Vastavalt korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-le 1 on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. D. J. K. ja R. 3

(6)E. R. tegevus häiris kuriteosündmusest mööda sõitnud kolmandat isikut S. V., kes peatas auto ja tuli täisealise isikuna osapooli lahutama. D. J. K. oli kuriteosündmuse ajal tarvitanud alkoholi. D. J. K. oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane. Sellise tegevusega pani D. J. K. toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör palub kohtul D. J. K. süüdi mõista

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

§ 87lg 1 p-de 2, 6 ja 10 alusel kohaldada D.

J. K. järgmisi mõjutusvahendeid:

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada D.

J. K. käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87lg 4 alusel allutada D.

J. K. käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. D. J. K. on käitumiskontrolli ajal kohustustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi kooskõlas

§-ga 75: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87lg 1 p 2 alusel kohustada D.

J. K. käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib talle välja kriminaalhooldusametnik. Soovitatavalt on see sotsiaalprogramm „Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ või „EQUIP“.

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada D.

J. K. käitumiskontrolli ajal täitma isiku poolt vabatahtliku kohustusena võetud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: CD-plaat, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõned; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „Pakend HK 1“, asub kriminaaltoimiku juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel teeb prokurör ettepaneku jätta asitõend kriminaaltoimiku juurde. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 318,48 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 318,48 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 3 alusel karistusseadustiku § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud kaitsja tasu osas summas 318,48 eurot ja kohtumenetluses tekkivad menetluskulud kaitsja tasu osas riigi kanda. R. E. R. Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse R. E. R. selles, et tema 10.08.2019. a kella 19:00 paiku Tartumaal XXX maja juures õues, mis asub Kambja Konsumi lähedal, s.o avalikus kohas, grupis koos alaealise D. J. K. kasutasid füüsilist vägivalda täisealise A. M. ja 15-aastase K. M. 4

(6)suhtes, mis seisnes selles, et R. E. R. proovis lüüa A. M., kuid see ei õnnestunud, misjärel võttis A. M. R. E. R. pikali maha haardesse, kust pääsemise järel lõi R. E. R. A. M. ühel korral rusikaga paremale poole näopiirkonda, mille tagajärjel A. M. pikali maha kukkus ja pärast mida lõi R. E. R. A. M. veel ühel korral rusikaga paremale poole näopiirkonda. Samal ajal kasutas D. J. K. füüsilist vägivalda K. M. suhtes, mis seisnes selles, et D. J. K. lõi K. M. ühel korral käega roietepiirkonda, mille tagajärjel K. M. pikali maha kukkus, misjärel lõi D. J. K. K. M. 34 korral jalaga kõhupiirkonda. Seejärel ründas R. E. R. K. M., mis seisnes selles, et R. E. R. lõi K. M. korduvalt rusikatega roietepiirkonda. Seejärel proovis R. E. R. veel ühel korral A. M. lüüa, kuid see ei õnnestunud, kuna A. M. õnnestus eest ära põigata. Vastavalt korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-le 1 on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. R. E. R. ja D. J. K. tegevus häiris kuriteosündmusest mööda sõitnud kolmandat isikut S. V., kes peatas auto ja tuli täisealise isikuna osapooli lahutama. R. E. R. oli kuriteosündmuse ajal tarvitanud alkoholi. R. E. R. oli kuriteo toimepanemise ajal 16-aastane. Sellise tegevusega pani R. E. R. toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör palub kohtul R. E. R. süüdi mõista

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

§ 87lg 1 p-de 2, 6 ja 10 alusel kohaldada R.

E. R. järgmisi mõjutusvahendeid:

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada R.

E. R. käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87lg 4 alusel allutada R.

E. R. käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. R. E. R. on käitumiskontrolli ajal kohustustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi kooskõlas

§-ga 75: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87lg 1 p 2 alusel kohustada R.

E. R. käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib talle välja kriminaalhooldusametnik. Soovitatavalt on see sotsiaalprogramm „Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ või „EQUIP“.

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada R.

E. R. käitumiskontrolli ajal täitma isiku poolt vabatahtliku kohustusena võetud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: CD-plaat, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõned; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „Pakend HK 1“, asub 5

(6)kriminaaltoimiku juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel teeb prokurör ettepaneku jätta asitõend kriminaaltoimiku juurde. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 178,80 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 178,80 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 3 alusel karistusseadustiku § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud kaitsja tasu osas summas 178,80 eurot ja kohtumenetluses tekkivad menetluskulud kaitsja tasu osas riigi kanda. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepped on neile arusaadavad, vastavad nende tahtele ning et nad jäävad nende juurde. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse D. J. K. ja R. E. R. süüditunnistamiseks

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Seega tuleb D. J. K. ja R. E. R. süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning kohaldada nende suhtes

§ 87lg 1 p-des 2, 6, 10 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Salvestise osas tuleb kohaldada meetmeid, mis nähtuvad kokkulepetest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.