Obsah (5)

§ 108§ 99§ 102§ 105§ 97

Tsiviilasi nr 2-20-1226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1226 Tsiviilasi A.

) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 9. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 punktis 11 selgitanud: „Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.“ 10.

Elatise väljamõistmiseks

§ 97p 2 alusel tuleb hagejal tõendada kulusid ja esitada kohtule kuludokumendid.

Kohtul tuleb muu hulgas tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist.

1. Hageja on palunud elatise välja mõista alates 01.08.
2. Seega on tegemist osaliselt tagasiulatuva elatise nõudega perioodil 01.08.2019-22.01.
3. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata.
4. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
9. detsembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“
11. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on kostjalt ühe aasta kestel enne hagi kohtusse esitamist elatist nõudnud. Alaealise ülalpeetava puhul on kohustatud isiku suhtes kehtiv seadusest tulenev eeldus, et vanem peab last üleval pidama. Täiealiseks saanud, kuid õpinguid 3 Tsiviilasi nr 2-20-1226 jätkava lapse puhul tuleb esitada kohustatud isikule ülalpidamise nõue. Käesolevas vaidluses ei ole hageja tõendanud, et oleks kostjaga suhelnud, isegi mitte ülalpidamise nõudmise teemal. Samuti ei ole hageja kasuks varasemalt kostjalt elatist välja mõistetud. Hageja varasemalt nõuet ei esitanud, millest saab järeldada, et hageja ei vajanud kostja poolset ülalpidamist. Teiseks ei ole kostjal tema majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik käesoleval ajal maksta tagasiulatuvalt ühe aasta elatise summat kohtu poolt kindlaksmääratud summa ulatuses.
12. Eelnevast tulenevalt hindab kohus järgnevalt elatise suuruse väljamõistmist alates 23.01.
14. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja täisealine laps. Hageja sai täisealiseks XX.XX.XXXX. Kohtule esitatud H. T.i G. tõenditest nähtub, et hageja õpib XXX klassis (tlk 3). Hageja märkis hagiavalduses, et elab koos emaga ja tema igakuisteks püsikulutusteks on eluasemekulud summas 100 eurot, kulu toidule summas 150 eurot, transpordikulu summas 10 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule summas 30 eurot, kulud koolikohustuse täitmisele summas 30 eurot ning kulud riietusele summas 50 eurot. Kokku on hageja igakuised kulud hagiavalduse kohaselt 410 eurot. Kostja ei ole hageja kulude osas vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus need tõendatuks. Kuivõrd vanemad peaksid lapse ülalpidamises võrdväärselt osalema, langeks kostja kanda 205 euro suurune elatise kohustus.
15. Kohus on teinud päringuid vararegistritesse hageja majandusliku seisundi kontrollimiseks ning tuvastas, et hagejale sõidukeid ega kinnisvara ei kuulu. Toimiku materjalidest nähtub, et koolivaheajal on hageja käinud tööl, et ise endale eluks vajalikke rahalisi vahendeid hankida. Samas on kohus seisukohal, et sobiva töö leidmine, mis võimaldaks täiskoormusega õppimise kõrvalt töötada, on praegusel ajal hageja jaoks oluliselt raskendatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei saa täiskoormusega õppimise tõttu endale vajalikku ülalpidamist ise tagada, s.o hageja on abivajav õppiv laps, kes vajab vanemate toetust.
16. Kostja selgitustest tulenevalt puudub kostjal igasugune vara. Kostjal ei ole kinnisvara ja sõidukid, mis tema nimel on, ei oma suurt rahalist väärtust. Samuti puuduvad kostjal väärtpaberid ja muu oluline vallasvara. Kostja selgitas kohtule, et elab naturaalmajanduse põhimõttel ning toitub kalapüügist, marjadest ja enda kasvatatud väikeloomadest ja taimedest. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostjal puuduvad igasugused kulutused ja ta elatub aastaringselt naturaalmajandusest. Kostja mitteametlikule sissetulekule (saadud sularahas) viitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja kasutab autot, mis vajab tankimist ja hooldust. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kostja omab mitteametlikku sissetulekut ning on võimeline seetõttu hagejale mingis ulatuses elatist maksma. Kostja on selgitanud kohtule, et tal puudub võimalus tööl käia, kuna tal on olnud XXX ning ta peab hoolitsema oma XXX eest, kelle XXX on. Samas ei ole kostja töötuna arvele võetud ning ta ei ole taotlenud ei töötutoetust ega töövõime puudumise tuvastamist. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal ei ole võimalik sissetulekut teenida või saada sotsiaaltoetusi, mille arvelt elatist maksta.
17. Kohus loeb eluliselt usutavaks ja tuvastatuks, et hagejal on kulutusi, mida ta peab enda ülalpidamisega seoses igakuiselt kandma. Kuna aga kulude täpset suurust ei ole hageja tõendanud, tuleb praegusel juhul kohtu hinnangul lähtuda minimaalsest elatusstandardist (s.o ca 207.23 eurot kuus (Eesti Statistikaamet)). Seega on kohus seisukohal, et hageja minimaalsed kulutused kuus on summas ca 200 eurot. Nimetatud kulud on kaetud hageja ema poolt makstava elatisega ning osaliselt ka riikliku 4 Tsiviilasi nr 2-20-1226 toetusega summas 60 eurot kuus. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, et lapsega seotud kulusid kannab vaid üks vanem, teine aga lapse ülalpidamises ei osale.
20. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt sellest, et hageja elab ema juures on tõendatud, et tema ema osaleb hageja ülalpidamises. Hageja ema elab XXX ja ei ole võimeline täies ulatuses hagejat üksi ülal pidama. Lisaks ei vabasta ühe vanema ülalpidamiskohustuse täitmine teist vanemat elatise maksmise kohustusest. Ainuüksi asjaolu, et hageja ema katab suures osas hageja vajadusi, ei vabasta automaatselt kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole majanduslikult võimalik toetada hageja ülalpidamist pooles ulatuses, so 205 euroga kuus. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus alates hagi esitamisest kohtusse, so
21. jaanuarist 2020 kuni hageja õpingute lõppemiseni T. H.T. G.. 20.02.2020 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas K. K. i maksma tsiviilasja nr 2-20-1226 menetluse ajal A.-E. K. ile elatist 210 eurot kuus. Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohus juhib tähelepanu, hagejal ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 20.02.2020 hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise kohtuotsuse muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
23. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuivõrd pooltel menetluskulusid ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5