← Eesti

2-20-7278/2

Tsiviilasi nr 2-20-7278 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7278 Tsiviilasi Kohtutäitur Oksa

) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. 5.

§ 28

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt annab kohus kohtutäiturile loa võlgniku kinnisasjale sisenemiseks, kui siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. 6. Kohus leiab, et Raul Raidväli omandis ja valduses olevasse korterisse asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX), sisenemine on vajalik täitedokumentide täitmiseks (

§ 28lg 1 esimene lause).

Täitedokumentide täitmiseks on avaldusest nähtuvalt vajalik arestida võlgniku omandis olev korteriomand ja kinnisasi ja need hiljem võõrandada.

§ 137

ja § 85 järgi on korteri võõrandamiseks vajalik võimaldada soovijatel korteriga ja kinnisasjaga 2 tutvuda. Korterisse ja kinnisasjale sisenemine nende ostuhuvilistele tutvustamiseks on seega vajalik täitedokumentide täitmiseks (vt ka Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-35-15).
  3. Kohus leiab, et kohtu loa andmiseks TsMS § 28 lg 2 järgi kinnisasjale sisenemiseks selle ostuhuvilistele tutvustamiseks annab aluse võlgniku varasem käitumine, sh on võlgnik keeldunud kohtutäituriga koostööd tegemast ega ole võimaldanud ise varaga tutvumist kokkuleppel. Soovijatel on

§ 85

lg 1 kohaselt õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur Oksana Kutšmeile tuleb eeltoodust tulenevalt anda

§ 28

lg-te 1 ja 2 alusel luba siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega ilma võlgniku nõusolekuta tema omandis olevatesse korterisse ja kinnisasjale esmalt arestimistoimingu läbiviimiseks ning seejärel hiljem vajadusel ruumide ostuhuvilistele tutvustamiseks. 8.

§ 85lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve.

Seetõttu peab kohus otstarbekaks lubada kohtutäituril siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega korterisse võlgnikule eelnevalt ette teatatud aegadel ja iga enampakkumise puhul mitte rohkem kui kahel korral. Kohus selgitab võlgnikule, et oma võlgnevusi reaalselt tasuma asudes võib olla võimalik kohtutäituri ja võlausaldajatega kokkuleppele jõuda ning korteri müüki vältida. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule.

§ 28

lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel tuleb riigilõiv jätta võlgniku kanda. Riigilõiv hagita menetluses läbivaadatava asja esitamisel on RLS § 57 lg 5 alusel 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust ja TsMS § 179 lg-t 1, tuleb mõista riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Asjaolu, et kohtutäitur on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, ei vabasta võlgnikke TsMS § 172 lg 1 ja § 179 lg 1 alusel riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest. Muud võimalikud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.