alusel ühinenud veel täiendavalt kaks sissenõudjat, kelle nõudeid menetletakse teiste kohtutäiturite büroodes, ning ka kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos menetluses veel kaks võlanõuet. Kohtutäitur on võlgniku kinnisasjale sissenõude pööramist kaalunud esmakordselt juba
) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. 5.
lõigetest 1 ja 2 tulenevalt annab kohus kohtutäiturile loa võlgniku kinnisasjale sisenemiseks, kui siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. 6. Kohus leiab, et Priit Alber omandis ja valduses olevasse korterisse asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX), sisenemine on vajalik täitedokumentide täitmiseks (
Täitedokumentide täitmiseks on avaldusest nähtuvalt vajalik arestida võlgniku omandis olev korteriomand ja kinnisasi ja need hiljem võõrandada.
ja § 85 järgi on korteri võõrandamiseks vajalik võimaldada soovijatel korteriga ja kinnisasjaga tutvuda. Korterisse ja kinnisasjale sisenemine nende ostuhuvilistele tutvustamiseks on seega vajalik täitedokumentide täitmiseks (vt ka Riigikohtu
lg 1 kohaselt õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur Oksana Kutšmeile tuleb eeltoodust tulenevalt anda
lg-te 1 ja 2 alusel luba siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega ilma võlgniku nõusolekuta tema omandis olevatesse korterisse ja kinnisasjale esmalt arestimistoimingu läbiviimiseks ning seejärel hiljem vajadusel ruumide ostuhuvilistele tutvustamiseks. 8.
Seetõttu peab kohus otstarbekaks lubada kohtutäituril siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega korterisse võlgnikule eelnevalt ette teatatud aegadel ja iga enampakkumise puhul mitte rohkem kui kahel korral. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule.
lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel tuleb riigilõiv jätta võlgniku kanda. Riigilõiv hagita menetluses läbivaadatava asja esitamisel on RLS § 57 lg 5 alusel 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust ja TsMS § 179 lg-t 1, tuleb mõista riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Asjaolu, et kohtutäitur on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, ei vabasta võlgnikke TsMS § 172 lg 1 ja § 179 lg 1 alusel riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest. Muud võimalikud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.