← Eesti

2-19-20383/31

Obsah (6)§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105§ 116

Tsiviilasi nr 2-19-20383 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-20383 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.07.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naab

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lgs 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.

  1. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on kostja A B isaks hageja S B. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
  2. Viru Maakohtu 06.05.2010 kohtuotsusega (dtl 110 - 115) on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 2175 eesti krooni, kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Elatise suurus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast.
  3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
  4. Hageja taotleb väljamõistetud elatise vähendamist seaduses sätestatud elatise miinimummäärani, kuna hagejal on vahepeal sündinud veel kaks last (dtl 108, dtl 109) ning arvestades hageja sissetulekut ning tema täiendavaid kohustusi oma teiste alaealiste laste ees ning samuti ka hageja suuri võlgnevusi, siis ei ole hagejal võimalik maksta Viru Maakohtu 06.05.2010 otsusega välja mõistetud elatist.
  5. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Viru Maakohtu 06.05.2010 kohtuotsusega on kostjal mõistetud elatis välja osaliselt – nõutud 2500 eesti krooni asemel on kohus mõistnud välja 2175 eesti krooni, otsuse tegemise ajal kehtinud miinimumelatise suuruses summas. Samuti on kohus näinud ette iga-aastase elatise kasvu, määrates, et elatise suurus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast (dtl 110 – 115). Võttes arvesse, et vahepealse 10 aasta jooksul on hageja saanud veel kaks last, kelle ülalpidamisekohustus hagejal lasub ning arvestades, et hageja sissetulekust ei ole võimalik kõigi kolme lapse ühetaoline ülalpidamine, siis on kohus seisukohal, et esineb alus ja ka põhjendus elatise suuruse muutmiseks. 5

(10)Tsiviilasi nr 2-19-20383 26.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§ 99

lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

  1. Hageja on analüüsinud oma sissetulekuid ja esitanud selles osas tõendid: perioodil jaanuar 2019 – september 2019 oli hageja brutotasuks kokku 8085,91 eurot, võttes arvesse, et kohtutäitur pidas töötasust kinni ka elatise võlgnevust, siis oli hagejale antud perioodil tehtud väljamaksete suurus 3739,56 eurot (dtl 117) s.t ühe kuu keskmise väljamakse suurus on 374 eurot. Analüüsides hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtet ning hageja tööandja poolt tehtud väljamakseid, siis perioodil detsember 2020 – märts 2020 on igakuiste väljamaksete suurus samaväärne (dtl 362 – 375), aprilli ja mai 2020 väljamaksed on väiksemad. Hageja töötasu on igakuiselt erinev, kuid arvestades väljamaksete suurust ning kinnipeetavat elatise võlgnevust, siis on hageja igakuine keskmine netotasu enne elatise kinnipidamist umbes 620 eurot (kohus on lähtunud jaanuaris 2020 – märtsis 2020 ning mais 2020 tehtud väljamaksetest, kuna aprillis on hageja osaliselt saanud töövõimetushüvitist). Kostja on väitnud, et hageja peaks täiendavat tulu teenima, kui ta oma sissetulekutest ei suuda lapsi üleval pidada. Kohus leiab, et arvestada on vajalik ka regionaalset olukorda ning hageja võimalusi – hageja käib tööl ja teenib rohkem kui miinimumi ulatuses töötasu ning Ida-Virumaa kohta ei ole hageja töötasu väga väike.
  2. Hageja viitab oma mitmetele kohustustele seoses varasema elatise võlgnevusega ning ka muude võlgnevustega. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

29. Kostja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajadustega ega ole ülemäära suur. Riigikohus on küll mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib 6

(10)Tsiviilasi nr 2-19-20383 välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14).
  1. Kostja on esitanud oma kulude koondtabeli (dtl 231 – 232) ja asunud seisukohale, et tema igakuised väljaminekud on 554,17 eurot. Kohus on kostjale teinud ettepaneku selgitada, millisel viisil kostja kulud kujunevad, näiteks kulud elektrile ja elusasemele või tervishoiule. Kohus on teinud kostjal ettepaneku kulutuste ja vajaduste selgitamiseks ning ka tõendamiseks (dtl 354). Kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Kohus leiab, et kostja kulutused ei ole kõik põhjendatud ja on osaliselt tõendamata. Analüüsides kohtule esitatud kulusid leiab kohus, et näiteks kostja eluasemekulud ei ole kõik tõendatud ja põhjendatud – kommunaalkulude kohta esitatud summade liitmisel ja neljaga jagades (leibkonnas elavate isikute arv), saab kohus kostja osaks keskmiselt 40 eurot kuus. Kulutused kütusele ei ole üheselt kostjale omistatavad. Kostjal on kulutused koolile summas 60,80 kuus, mis isegi arvestades koolivormi maksumust ei ole põhjendatud (eraldi kulurida kantseleitarbed ja koolivahendid). Lisaks on need ka tõendamata. Samuti on tõendamata igakuised püsikulud summas 188,59 eurot v.a maksed Kwon spordiklubile. Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning 11 - 13 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 313 eurot kuus (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 13 – 17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 323 eurost – 412 euroni. Kohus peab siin vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et Ida-Virumaal on kõige madalamad kulud. Kostja on viidanud kostja õpihäirele, kuid ei ole samas tõendanud, et nimetatud häire tooks kaasa täiendavaid kulusid v.a maksed Kwon spordiklubile ja ühekordne makse kunstikooli tasu näol (dtl 390). Kohus leiab, et ligikaudu 313 eurot on 11 – 13 aastase poisi puhul realistlikuks ühe kuu kuluks.
  2. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kostja on korduvalt viidanud, et kostja emal on veel üks laps ja tema sissetulek ei ole väga suur, kuna kostja ema on lastega kodus olnud. Kostja emale ei kuulu kinnistusraamatu kohaselt kinnisasju ning liiklusregistri kohaselt sõidukeid. Kostja ema pangakontost nähtub, et kostja ema on mais 2020 saanud töötasu 597,16 eurot, aprillis 636,02 eurot, märtsis 412,51 eurot ja lisaks haigushüvitist 149 eurot, veebruaris 780,98 eurot. Seega on kostja ema sissetulek sarnane hageja sissetulekuga. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. […] tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.“ Olenemata sellest, et 7

(10)Tsiviilasi nr 2-19-20383 kõik vanema soovivad oma lastele pakkuda kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, siis kohus ei pea õigustatuks, et hageja ühele lapsele peab olema võimaldatud mitmed vabaaja viitmise viisid ja sõpradele kinkide tegemine, samas kui hagejal endal puuduvad minimaalne eluks vaja olev. Lisaks sellele on oluline arvestada ka asjaolu, et kostja ema ei suudaks samuti maksta kostja ülalpidamiseks miinimumsummas elatist, kui arvestada kostja ema sissetulekuid ning kohustust pidada üleval veel ühte last. 32. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine

§ 102

lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise kostja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Seega, hinnates hageja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ja enda teiste alaealiste laste tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt makstavat elatise summat. Hageja sissetulek on umbes 620 eurot (neto) (dtl 437 – 439). Hagejale kuulub korteriomand XXX, üldpind 57 m

  1. Tegemist on hageja elukohaga ja kuigi kostja on nimetatud asjaolule viidanud kui hageja ühele täiendavale võimalusele elatist maksta, siis kohus leiab, et juhul, kui nimetatud kinnisasi müüakse, siis tekiks hagejal üüri maksmise kohustus, mis tähendab, et hageja isiklikud kulud selle arvelt ei väheneks. Liiklusregistri andmetel hagejale sõidukeid ei kuulu. Hagejal on kolm last. Hageja on väitnud, et P ja D kulud kokku on 505 eurot (dtl 317) s.t ühe lapse kulu on seega 252,50 eurot, millest hageja osa on 126,25 eurot. Lisaks on hageja viidanud, et P on astma (dtl 488), mistõttu on vajalik teha täiendavaid kulusid, hageja on esitanud 10.06.2020 apteegi tšeki, millest nähtub kulu 60,66 eurot (dtl 489). Samas nagu kostja on välja toonud, siis saab P B invaliidsuspensionit summas 138,08 eurot (dtl 328), mis peaks vähemalt osaliselt ravikulud katma. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvad järgnevad maksed apteegis: 06.12.2019 27,58 eurot, 21.12.2019 3,94 eurot, 18.01.2020 6,33 eurot, 27.02.2020 7,03 eurot, 11.03.2020 32 eurot, 21.03.2020 7,19 eurot, 27.03.2020 6,24 eurot, 05.04.2020 4,90 eurot, 10.04.2020 12,39 eurot, 14.04.2020 11,05 eurot, (dtl 362 – 381). Olenemata sellest, et tegemist on tihedate külastustega apteeki, siis ei ole kõik kulud P haigusega seostatavad ning siiski peaksid nimetatud summad olema kaetud P invaliidsuspensioniga. Lisaks on hageja arvestanud laste kulude hulka ravimid 30 eurot (dtl 317) ning on siiski saanud kokku kahe lapse kuludeks 505 eurot. Seega ei ole tõendatud, et P ja D kulud oleksid suuremad, kui hageja poolt väidetud 505 eurot, mis on kahe lapse kohta eluliselt usutav kulu.
  2. Arvestades, et täiskasvanud inimese kulud on suuremad kui laste kulud, siis ei ole võimalik 620 euro jagamine neljaks, kuid kohus leiab, et arvestusega 150 eurot kostja (arvestades kostja kulusid ja kostja vanemate võimalusi) ning 126 eurot D ja 126 eurot P kohta (hageja oma avaldatud kulu) on võimalik tagada ka kostja enda ülalpidamine 230 euro ulatuses. Hageja on rõhunud varasemale elatise võlgnevusele ning leidnud, et 8

(10)Tsiviilasi nr 2-19-20383 nimetatud kohustust on vajalik arvestada ka edaspidise elatise suuruse määramise juures. Kohus ei nõustu sellise mõttekäiguga. Asjaolu, et hageja on otsustanud oma võlgnevust mitte tasuda ei saa olla määravaks edaspidiste kohustuste suuruse määramisel. Sellisel juhul oleks elatise võlgnevus võimalus oma edaspidiseid elatise maksmise kohustusi vähendada või lausa vältida, mis ei saa olla kuidagi eesmärgiks omaette. Hagejal on võimalik püüda kostjaga eraldi leppida kokku elatise võlgnevuse vähendamises täitemenetluses, kuid see ei saa olla aluseks elatise suuruse vähendamiseks.
  1. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et kostja esindaja ei ole esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et lapse ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista elatis summas 150 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks hageja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ja tagada kõigi laste ühetaoline ülalpidamine. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Viru Maakohtu 19.05.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-09-21079 punktis 1.1 S B väljamõistetud elatise suurus. Mõista kostjalt S B hageja A B kasuks välja elatis alates 19.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 150 eurot kuus. HAGI HIND
  3. Hageja nõudeks on elatise vähendamine igakuise elatusrahana 100 eurot kuus. Kohtuotsusega oli kostja kasuks välja mõistetud elatise summaks 270 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 170 euro võrra.
  4. TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega lähtuda hagi esitamise aegsest erinevusest 170 eurot (270-100) kuus ja korrutada üheksaga, mis teeb hagi hinnaks 170 x 9 = 1530 eurot. MENETLUSKULUD
  6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. 9
(10)Tsiviilasi nr 2-19-20383 /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.