← Eesti

2-18-13309/76

Obsah (16)§ 424§ 423§ 426§ 5§ 436§ 230§ 231§ 238§ 468§ 381§ 378§ 377§ 163§ 164§ 177§ 178

Tsiviilasi nr 2-18-13309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-18-13309 Otsuse avalikult teatavaks 10.07.2020 tegemise aeg ja koht Tallinn, kohtukantselei kaudu Kohus Harju Maakohus, T

§ 424lg 1 esimene lause).

Kuivõrd hagejad avaldasid soovid haginõuet vähendada enne eelmenetluse lõppu, ei ole selleks vaja kostja nõusolekut. Kohus jätab hagid osas, milles elatisenõuet vähendati, läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 2 alusel.

Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

13.

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus ka seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436

lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

§ 230

lg-d 3 ja 4 võimaldavad kohtul elatiseasjas ka koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või teha järelepärimisi asutustele. Kui kohus märgib, et pooled ei vaidle mingi asjaolu üle, peab kohus silmas seda, et asjaolu on teise poole poolt omaks võetud tingimusteta ja selgesõnaliselt või pole vastaspool vaidlustanud faktilist asjaolu selgesõnaliselt ega avaldanud vaidlustamise tahet selleks, hoolimata kohtu poolses viitest (

§ 231lg 2 ja lg 4).

  1. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 99 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. Viimase eelduse all käsitleb kohus ka kostja vastuväiteid. Tsiviilasi nr 2-18-13309
  2. Käesolevas asjas on jõustunud Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud kostjalt mõlema hageja kasuks igakuine elatis 250 eurot kuus alates 06.09.
  3. Samuti on Harju Maakohtu 10.04.
  4. a otsus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõue. Seega käsitleb kohus käesoleval juhul, kas ja mis ulatuses tuleks täiendavalt nimetatud summale elatis kummagi hageja kasuks välja mõista alates 06.09.
  6. Kuivõrd asi on teistkordsel lahendamisel Harju Maakohtus, mh on osaliselt vaidlus lahendatud jõustunud lahendiga, palus kohus 08.01.
  7. a istungil esitada pooltel enda tervikseisukohad, millest kohus saab lähtuda, mis on positsioonid, millel pooled on jätkuvalt uues menetluses. Seega lähtub kohus poolte poolt kohtu määratud tähtaegadel esitatud menetlusdokumentides olevatest väidetest ja viidetest tõenditele, mille alusel pooled soovivad, et kohus asja lahendaks. Varasemates menetlustes esitatud väiteid ja viiteid tõenditele kohus ei arvesta. Kui pooled pole viidanud 08.01.
  8. a antud tähtaegade jooksul esitatud menetlusdokumentides tõendile, ei arvesta kohus sellega asja lahendamisel, kuivõrd eeldab, et see ei oma enam asja lahendamisel tähtsust.
  9. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on väitnud, et kostja on nende isa. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on esimene eeldus täidetud. 18. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hagejad oli hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18-aasta vana. Elatist on nõutud üksnes laste täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on ka teine eeldus täidetud.

  1. Kolmanda eelduse puhul on vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Selleks on vaja kindlaks teha hagejate vajadused ning kostja poolt kohustuste täitmine.
  2. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummäära (PKS § 101 lg 1) ületavas osas, tuleb hagejatel ka tõendada, mis on nende vajadused nende tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus on pooltega põhjalikult hagejate vajadusi lähtuvalt nende tavaliselt elulaadist arutanud asjas toimunud istungitel 08.01.2020 ja 15.06.2020, mille tulemusel on kohus tuvastanud, et pooltel puudub vaidlus enamuses osas laste vajaduste üle ning vaidlus on üksnes üksikute kuluobjektide põhjendatuse osas, mida kohus käsitleb allpool. Istungil arutatu kohaselt puudub pooltel vaidlus lapse vajaduste osas järgmises osas: Hageja I Hageja II Eluasemekulud 70 70 Toit 200 200 Transport, sh kütus 30 30 Sidekulud 15 15 Tervishoid 25 25 Eriarstid 60 60 Hügieenitarbed 20 20 Koolitarbed enne erakooli* 35 35 Riided ja jalanõud 80 80 Juuksur 20 20 Laste sünnipäevad, peod ja üritused 22 22 Laste enda sünnipäevad 45 45 Trennid, hobid 92 40 Meelelahutus, reisid, reisikindlustus 62 62 Tsiviilasi nr 2-18-13309 Kodukindlustus 4 Erakool 2019/2020 õppeaasta** 284 Erakool alates 2020 september*** 320 Lastelaagrid 42 Ekskursioonid ja projektid ja koolifond 10 (tavakoolis)* Ekskursioonid ja projektid ja koolifond 50 (erakoolis)**/*** Raamatud ja mänguasjad 10 Sisustus 15 * arvestatud üksnes perioodile 06.09.2018 – 31.08.2019 ** arvestatud üksnes perioodile 01.09.2019 – 31.08.2020 *** arvestatud üksnes perioodile alates 01.09.2020 4 284 320 42 10 50 10 15 Vajaduste erinev suurus on tingitud erakoolis käimisest ja selle tasust. Seega puudub pooltel vaidlus selle üle, et: 1) hageja I vajadused enne erakooli minemist (perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019) olid 857 eurot ja hageja II vajadused vastavalt 805 eurot; 2) hageja I vajadused alates erakoolis käimisest esimesel õppeaastal (perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020) on 1146 eurot ja hagejal II 1094 eurot; 3) järgmisest õppeaastast kuni laste täisealiseks saamiseni (perioodil alates 01.09.2020) 1182 eurot ja 1130 eurot. Istungil jäi vaidlus üles järgmiste kuluobjektide osas: 1) koolitarbed erakoolis 10 eurot; 2) raamatud ja mänguasjad täiendavalt tabelis märgitule 15 eurot (kokku hagejate hinnangul vajadused 25 eurot); 3) sisustus täiendavalt tabelis märgitule 5 eurot (kokku hagejate hinnangul 20 eurot). Muus osas poolte positsioonid hagejate vajaduste osas ei erine. Kohus hindab järgnevalt nimetatud vaidlusaluste kulude põhjendatust ja vajalikkust vastavalt hagejate poolte esitatud tõenditele nimetatud kuluobjektide osas, tehes kindlaks, mis on hagejate vajadused nende tavalisest elulaadist lähtudes. Koolitarvete kulu osas erakoolis ei esitanud hagejad tõendeid, kuivõrd pole selles osas kogunud kulutšekke. Pooled arutlesid, et kuigi erakooli poolt on tagatud peamised kooliõppevahendid, kaotavad lapsed nimetatud õppevahendeid või lähevad need õppevahendid katki, mistõttu on vajalik teha täiendavaid kulutusi õppevahenditele umbes 10 euro eest kuus. Hagejate esindaja põhjendas kulu istungil järgmiselt: „Iga kuu ostan ca 10 pliiatsit, pastakat“. Kohtu hinnangul tundub lisaks erakooli poolt antud õppevahenditele 10 pliiatsi või pastaka ostmine lastele iga kuu ülemäärane. Usutav on, et lapsed võivad aeg-ajalt pliiatseid, pastakaid vm kaotada ja lõhkuda, kuid kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid kulude kohta, on kohtu hinnangul eluliselt usutav u 10 pliiatsi või pastaka vm taolise ostmine korra kvartalis ehk kuluna ümardatult u 3 eurot kuus iga lapse kohta (s.o 36 eurot aastas). Raamatute ja mänguasjade osas on hagejad esitanud tõendid 25.01.
  3. a menetlusdokumendi lisana „KULUD X &X“, mille lehekülgedel 147-153 peaks olema tõendid vastavate kuluobjektide osas, kuigi on märgitud, et nimetatud kulude loetelu pole ammendav. Kuludokumentidelt nähtuvad kulud mänguasjadele ja raamatutele, mh on toodud nt ühe raamatu kuluna u 15 eurot (lk 150 Rahva Raamat kuludokument venekeelsetele raamatutele) ja mänguasjale, sh droon, voolimine, lima, nukud, sõidukid, lauamäng „5 sekundit“, osavusmäng Kendama keskmiselt u 30 eurot (ülejäänud tšekid lehekülgedel 150 – 153). Hagejad on selgitanud enda vajadusena u 25 eurot, mis on u üks keskmise maksumusega mänguasi või raamat kuus. Kohtu hinnangul ei ole see ülemäärane, arvestades et mänguasjade ja raamatute ostmine lastele on nende arengu jaoks oluline. Sisustuse osas on hagejad esitanud tõendid 25.01.
  4. a menetlusdokumendi lisana „KULUD X &X“, mille lehekülgedel 154 - 163 peaks olema tõendid vastavate kuluobjektide osas. Tsiviilasi nr 2-18-13309 Istungil arutleti, et nimetatu alla läheb mh mööbliesemed ja voodipesu jne. Hagejad on esitanud kulutšekke sisustuse osas kokku summas 1074,33 eurot, mis teeb igakuiseks kuluks u 90 eurot ning mis kahe lapse peale jagatuna on 45 eurot kuus. Tšekkidest nähtuvad kulud korvile (10.02.
  5. a Stockmanni tšekk) 47 eurot, voodiriietele ja toalõhnastile 323,60 eurot (04.05.
  6. a ja 24.10.
  7. a Stockmanni tšekk ja 12.05.
  8. a Jyski tšekk), käterätikutele 75,70 eurot (20.05.
  9. a ja 18.06.
  10. a Ülemiste keskuse tšekk ja 03.06.
  11. a Home&You tšekk), kattemadratsitele 70 eurot (18.06.
  12. a ja 25.07.
  13. a Jyski tšekk), padjad 82,50 eurot (07.09.
  14. a Jyski tšekk, 22.11.
  15. a Prisma tšekk, 12.
  16. a Home&You tšekk, 15.12.
  17. a Jyski tšekk), voodikattele 20 eurot (24.08.
  18. a Zara Home tšekk), kott-tool 59 eurot (05.10.
  19. a Aatriumi sisustuskaubamaja tšekk), lambid, küünlajalad jm 58,75 eurot (22.11.
  20. a Apelsini tšekk, 05.12.
  21. a Home&You tšekk). Kokku on nimetatud kulud u 736,55 eurot ehk u 60 eurot kuus ehk 30 eurot lapse kohta. Kohtu hinnangul on tegemist näitlikustavate tõenditega erinevatest kuludest, mis võivad sisustuse osas tekkida, kuid selles pole arvestatud mh suuremaid mööbliesemeid. Hagejad aga ei nõua elatisena nii suurt kulu, vaid on selle toonud näitlikustavana, mis kulud võivad tekkida. Kohus leiab, et kulu sisustusele 240 eurot aastas, arvestades et sinna alla lähevad nii väikesed sisustuselemendid nagu küünlajalad, küünlad, lambid, taoalõhn, padjad, tekid, organiseerimisvahenditele (nt korvid, karbid), voodiriided kui ka suuremad mööbliesemed (toolid, mingil ajahetkel ka voodi, laud jm), pole liigselt ülemäärane, arvestades et ka lapsed kasvavad ja vajavad teatud ajaperioodide tagant sisustuse väljavahetamist. Arvestades et vanemate poolt on lastele selliseid asju ka varasemalt lubatud, on see ka osa laste elustandardist. On usutav, et iga lapse peale kulub u 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastas, s.o 5 eurot rohkem kui kostja poolt aktsepteeritud vajadus, et tagada nende sisustusvajadusi. Kostja on ka ise kujundanud hagejate elustandardit tavapärasest kõrgemaks, mh ostes kalleid mobiile, tahvelarvuteid ja ümbrised ning viies hagejad Eestis reisides kõrgema taseme hotellidesse (01.11.
  22. a istungi protokoll). Seega on põhjendatud kohtu hinnangul hagejate vajadused (mis on kantud hagejate ema poolt) järgmistes summades: 1) hageja I vajadused enne erakooli minemist (perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019) summas 877 eurot ja hageja II vajadused vastavalt 825 eurot; 2) hageja I vajadused alates erakoolis käimisest esimesel õppeaastal (perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020) summas 1169 eurot ja hagejal II 1117 eurot; 3) järgmisest õppeaastast kuni laste täisealiseks saamiseni (perioodil alates 01.09.2020) summas 1205 eurot ja 1153 eurot. Seega kuuluks hagejate poolt väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kostja poolt hüvitamisele pool nimetatud vajadustest ehk: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 438,50 eurot (s.o 877 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas 412,50 eurot (s.o 825 eurot ÷ 2); 2) hagejale I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 584,50 eurot (s.o 1169 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas 558,50 eurot (s.o 1117 eurot ÷ 2); 3) hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (s.o 1205 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas 576,50 eurot (s.o 1153 eurot ÷ 2).
  23. Kohus andis 08.01.
  24. a istungil tähtaja kostjale tuua välja kõik asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja kannab vahetult ülalpidamiskulusid. Kostja on esitanud väite, et ta on kandnud perioodil
  25. a septembrist
  26. a augustini hagejatega seotud kulud summas 1654,51 eurot, sh kulusid sideteenustele ja elektroonilistele vahenditele (telefon, tahvelarvuti). Hageja selgitas istungil, et mobiilside osas kulude kandmise osas vastuväited puuduvad. 30.01.
  27. a esitatud tabelist nähtub, et kostja on kandnud mobiilsidele kulusid perioodil 01.09.2018 – 01.09.2019 kokku summas 725,14 eurot, mis on u 60 eurot kuus ehk 30 eurot lapse kohta kuus. Kohus saab nimetatud kulu jagada pooleks (mõlemad vanemad peavad kandma võrdselt kulusid) ehk 15 eurot lapse kohta kuus iga vanema osas ja arvestada selle 06.09.
  28. a – 31.08.
  29. a kostja poolt tasumisele kuuluvast elatisest maha. Tsiviilasi nr 2-18-13309 Hagejad vaidlesid kulule mobiiltelefonile osaliselt vastu, leides et põhjendatud kulu oleks maksimaalselt 200 eurot ühe lapse kohta. Pooled nõustusid, et telefon ja tahvelarvuti võivad kuuluda välja vahetamisele u iga kahe aasta tagant, sest telefonid lähevad katki, lapsed kaotavad neid ja tehnika aegub. Kostja on selgitanud, et ostis hagejale 06.05.2019 II telefoni 429,99 euro eest. Kohtu hinnangul ei ole kulu telefonile 429,99 eurot ülemäärane, arvestades tavalist elulaadi, mille vanemad on lastele kujundanud. Vanematel võib olla küll erimeelsusi selles osas, millele tuleks rohkem või vähem kulutada, kuid arvestades, et hageja on toonud välja hagejate vajadustena vastavalt elustiilile ühes kuus u 1200 eurot, ei ole kohtu hinnangul telefoni kulu, mis vastab u ühe kuu kolmandikule kulule korra kahe aasta jooksul põhjendamatult suur. Seega arvestab kohus kostja poolt hagejale II tasumisele kuuluvast elatisest maha kantud kulu telefonile (u 18 eurot kuus, kui arvestada kulu kahe aasta peale), mis tuleb jagada vahemate vahel võrdselt ehk kohus arvestab maha pool telefoni kulust, s.o 215 eurot telefon ehk u 9 eurot kuus kahe aasta peale. Kohus arvestab selle kulu maha 06.09.2018 – 31.08.
  30. a (s.o kaheaastane periood) kostja poolt hagejale II tasumisele kuuluvast elatisest. Täiendavalt on hageja esitanud kulu tahvelarvutile 392,40 eurot. Hagejate esindaja on küll vaielnud sellele kulule vastu, märkides et lastel on tahvelarvutid, mis osteti u 5 või 6 aastat tagasi. Samuti märkis hagejate esindaja, et lapsed mängivad sellega ning pigem oleks vaja raamatuid lugeda. Samas nõustus hagejate esindaja, et iga paari aasta tagant kuulub tehnika väljavahetamisele. Kohtu hinnangul ei ole seega uue tahvelarvuti ostmine ülemäärane kulu, kuivõrd varasemate tahvelarvutite ostust on möödunud vähemalt 5 või 6 aastat, arvestades tavalist elulaadi, mille vanemad on lastele kujundanud. Seega arvestab kohus kostja poolt hagejatele tasumisele kuuluvast elatisest maha kantud kulu tahvelarvutile (kokku u 16,35 eurot kuus, kui arvestada kulu kahe aasta peale), mis tuleb jagada laste vahel ja vahemate vahel võrdselt (s.o neljaga) ehk kohus arvestab mõlema lapse puhul tasumisele kuuluvast elatisest maha veerand tahvelarvuti kulust, s.o 98,1 eurot kogukuluna ehk u 4 eurot kuus iga lapse kohta kahe aasta peale kummagi vanema osas. Kohus arvestab selle kulu maha 06.09.2018 – 31.08.
  31. a (s.o kaheaastane periood) kostja poolt hagejatele tasumisele kuuluvast elatisest. Kulu tahvelarvuti ümbrise peale summas 107 eurot on kohtu hinnangul ülemääraselt suur ega kuulu põhjendatud kuluna arvestamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kuluna tahvelarvuti katteks u 20-30 eurot, mis moodustab kahe aasta peale ühe lapse ja ühe vanema peale arvestatuna nii väikese kulu (paarkümmend senti), et see ei mõjuta oluliselt ülalpidamiskohustust. Muid asjaolusid, mille alusel sooviks kostja, et kohus arvestaks kostja osa laste vahetult ülalpidamisel, kostja kohtu ette ei toonud. Seega kuuluks hagejate poolt väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kostja poolt tasumiseks elatisena pool nimetatud vajadustest (põhjenduste punktis 19 tuvastatu), arvestades ka kostja poolt kantud kulusid (käesolevas põhjenduste punktis tuvastatu), s.o järgmiselt: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 419,50 eurot (s.o 438,50 eurot – 15 eurot – 4 eurot) ja hagejale II summas 384,50 eurot (s.o 412,50 eurot – 15 eurot – 9 eurot – 4 eurot); 2) hagejale I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 580,50 eurot (s.o 584,50 eurot – 4 eurot) ja hagejale II summas 545,50 eurot (s.o 558,50 eurot – 9 eurot – 4 eurot); 3) hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (ei muutunud võrreldes põhjenduste punktis 20 tuvastatuga) ja hagejale II summas 576,50 eurot (ei muutunud võrreldes põhjenduste p-s 20 tuvastatuga).
  32. Kohus selgitab selguse huvides, et kajastab otsuse resolutsioonis lisaks jõustunud osas Harju Maakohtu 10.04.
  33. a otsusele väljamõistetud elatisele (s.o 250 eurot igakuiselt alates 06.09.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni), mis tähendab, et resolutsioonis mõistab kohus lisaks juba jõustunud otsusele summas 250 eurot kuus välja täiendavalt lisaks ka järgmised summad: Tsiviilasi nr 2-18-13309 - hagejale I igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas 169,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 330,50 eurot ja perioodil alates 01.09.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 352,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu 10.04.
  34. a otsusega väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg s 1 ettenähtud elatise miinimummäär; - hagejale II igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas 134,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 295,50 eurot ja perioodil alates 01.09.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 326,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu 10.04.
  35. a otsusega väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg s 1 ettenähtud elatise miinimummäär. Seega kokku koos varasemalt jõustunud otsusega kuulub kostja poolt tasumisele elatis järgmiselt: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 419,50 eurot (169,50 eurot + 250 eurot) ja hagejale II summas 384,50 eurot (134,50 eurot + 250 eurot); 2) hagejale I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 580,50 eurot (330,50 eurot + 250 eurot) ja hagejale II summas 545,50 eurot (295,50 eurot + 250 eurot); 3) hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (352,50 eurot + 250 eurot) ja hagejale II summas 576,50 eurot (326,50 eurot + 250 eurot) ehk sama, mis põhjenduste p 21 lõpus tuvastatu. Kuivõrd hagejad palusid väljamõistetud elatise siduda miinimummääraga, seob kohus selle otsuse resolutsioonis, kuid arvestades, et miinimummäär on
  36. a 292 eurot ning kõige väiksem väljamõistetud elatis alates
  37. a on 576,50 eurot, ei ületa eeldatavasti miinimummäär väljamõistetud elatist kuni laste täisealiseks saamiseni.
  38. Kostja on samuti esitanud vastuväite, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagejatele tasuda elatist vastavalt nende vajadustele. Seaduse kohaselt ei vabane vanemad enda varalisest seisundist tulenevalt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (PKS § 102 lg 2 esimene lause). Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (samas, teine lause). Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus lugeda tõendatuks, et kostja majanduslik seis ei võimalda hagejatele tasuda elatist väljamõistetud ulatuses. Kostja on kirjalikult esitanud enda majandusliku seisundi osas üksnes väite, et tema töötasu on Z Z OÜ-st on 700 eurot bruto. Hagejad on sellele vastu vaielnud, tuues mh välja et kostjale kuulub täiendavat vara (sh kinnisasjad, sõidukid). Samuti on hagejad välja toonud, et töötasu vähenemine pärast elatisehagi esitamist ei ole usutav ning on kunstlikult tekitatud. Kohus palus kostjal esitada konkreetsed asjaolud ja tõendid, miks peaks kohus leidma, et kostja majanduslik seis ei võimalda tal hagejate eest ülalpidamiskohustust täita. Kostja konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, mis muudaks kostja halba majanduslikku olukorda tõendatuks või usutavaks, pole esitanud. 15.06.
  39. a istungil ei vaielnud kostja vastu sellele, et kuni
  40. a maini oli kostjal võimalik tasuda hagejatele nõutud määras elatist, kuid selgitas, et pärast seda langes kostja sissetulek. Kostja esitas seega 08.01.
  41. a istungil ka kohtule valeinfot, kuivõrd märkis, et sai perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 sissetulekut u 800 eurot kuus, kuid 15.06.
  42. a istungil märkis, et sai sissetulekut kuni
  43. a maini kuni 1300 eurot, mistõttu on kohtul alust arvata, et kostja varjab enda sissetulekuid ja majanduslikke võimalusi. 08.01.
  44. a istungil kohus selgitas kostjale, et tal tuleb kohtu ette selgelt tuua asjaolud ja tõendid, miks peaks kohus leidma, et kostja majanduslik seis ei võimalda hagejatele elatist tasuda soovitud ulatuses, mh miks on kostja ühingu ainuosaniku ja juhatajana määranud, et ta maksab alates
  45. a maist endale poole vähem juhatuse tasu kui varasemalt. Kostja märkis üksnes üldsõnaliselt, et töötasu suuruse otsustab ta ise vastavalt tegevuse resultaatidele, ettevõtte võimalustele ja enda vajadustele. Kohus ka palus selgitada ettevõtte näitajaid või Tsiviilasi nr 2-18-13309 esitada muud infot ja tõendeid, et kohus saaks jõuda järeldusele, et kostjal pole võimalik tasuda suuremat juhatuse liikme töötasu, kui kostja endale tasub. Vastupidisel juhul saaks kostja, olles äriühingu ainuosanik, ise määrata endale töötasu, mis välistaks elatise kohustuse. Kostja seda ei teinud. Täiendavalt on ka kohus uurinud, kas dividende ei oleks kostjal võimalik maksta endale kui ainuosanikule, mille osas on kostja selgitanud, et kahel viimasel aastal pole maksnud, kuid teoreetiliselt oleks see võimalik. Arvestades, et kostja on nimetatud ühingus ainuosanik ja juhataja, on kostja enda otsustada, mis ulatuses endale tasu makstakse nii juhatuse liikme töötasuna kui ka dividendidena. Kostja ei ole esitanud tähtaegselt konkreetsemaid asjaolusid või tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et töötasu ja dividendide tasumine suuremas ulatuses või ulatuses, mis võimaldaks hagejatele maksta nõutud osas elatist, ei ole võimalik. Vastupidi nähtub
  46. a majandusaasta aruandest, et ettevõttel oli
  47. a lõpu seisuga raha 618 852 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 656 842 eurot (hageja poolt 07.07.
  48. a esitatud Z Z OÜ
  49. a majandusaasta aruanne).
  50. a istungil märkis kostja küll üldsõnaliselt, et praegu on vähem tööd, transpordialal on madalseis ning viitas ka eriolukorrale. Kohus andis kostjale samas kostjale eelmisel istungil tähtaja selgitamaks, miks kostja sissetulekud nii väikesed on. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Kostjal oleks olnud võimalik hiljemalt 15.06.
  51. a istungiks ette valmistada asjaolud ja tõendid, millega tõendada, et tal pole võimalik tasuda endale dividende või suuremat töötasu, kuid kostja ei teinud seda. Seega oli kostjal võimalus aasta aega kestnud menetluse jooksul ja kohtu antud tähtaegade jooksul esitada asjaolusid ja tõendeid, kuid kostja ei teinud seda ning on üksnes tuginenud üldsõnalistele väidetele. Seega ei saa kostja väiteid võimatuse kohta mitte maksta endale suuremat töötasu või dividende usutavaks. Täiendavalt on kostja ka võtnud omaks hagejate väited, et talle kuulub kolm korterit, millest ühes elab ta ise, ühes elavad vanemad ja üks seisab tühjalt (08.01.
  52. a istungi protokoll al 02:23:49). Kostja on samuti kinnitanud, et ta ei soovi vaba korterit välja üürida, kuigi oleks võimalik, sest see on tühi. Samuti on kostja kinnitanud 08.01.
  53. a istungil, et kostja olenemata sissetulekust piisaks kostjale kuuluva vara müümisest hagejate ülalpidamiseks (08.01.
  54. a istungi protokoll 02:20:15). 15.06.
  55. a istungil on kostja kinnitanud, et temale kuuluvatel korteril puuduvad hüpoteegid ehk tegemist on laenuvabade korteritega, mille müügist laekuv tulu laekuks seega täies ulatuses kostjale, sh on üks korter (x uus korter) vaba, mida kostja ka ei üüri välja, mistõttu ei kahjustaks selle müük kostja enese tavapärast ülalpidamist. Kostja ei vaielnud ka vastu, et soetas korteri
  56. a sügisel ehk käesoleva menetluse ajal. Alternatiivselt oleks kostjal võimalik korter välja üürida, et sellega igakuist täiendavat sissetulekut teenida. Samuti on kostja kinnitanud, et talle kuulub ka kaks sõiduautot, millest üks on firma kasutuses, kuid selgitas, et soovib need maha müüa ning nende väärtus on 10 000 eurot kummalgi. Kostja ka kinnitas, et saaks autode müügist saadud summasid kasutada ka elatise tasumiseks (15.06.
  57. a istungi protokoll al 02:50:57). Samuti, andes sõiduauto äriühingu kasutusse, saaks kostja nõuda selle eest kasutustasu. Kostja on samuti selgitanud, et tal on peale Z Z OÜ (tegutsev ettevõte, kust kostja saab ka juhatuse liikme töötasu) veel kaks ühingut, kuid tegemist on passiivsete ühingutega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kostja majanduslik seisund on selline, mis võimaldab hagejatele elatist tasuda nõutud summades. Kohtule tundub, et kostja on kohtu jaoks üritanud näidata enda majanduslikku seisundit halvemana kui see tegelikult on ja varjab enda tegelikke majanduslikke võimalusi, tuginedes üksnes üldsõnalistele väidetele ning vähendades enda sissetulekuid ning mitte kasutades enda vara täiendavate sissetulekute teenimiseks. Kohtul oleks võimalik koguda tõenditena ka kostja pangakonto väljavõtted, kuid kohtu hinnangul tuleneb juba esitatud asjaoludest ja ka kostja kinnitatud asjaoludest, et kostja majanduslik seis võimaldab enda alaealistele lastele ülalpidamist anda vastavalt nende elustandardile. Kohus ei arvesta ka 25.01.
  58. a esitatud tõendeid, mis hagejate väitel tõendab kostja luksuslikku Tsiviilasi nr 2-18-13309 elustandardit, kuivõrd tegemist on kaudsete tõenditega ning kohtu hinnangul muud asjaolud ja tõendid tõendavad kostja majanduslikku seisundit piisavalt. Seega kohtu hinnangul ei kuulu kostja vastuväite alusel hagid väiksemas ulatuses rahuldamisele.
  59. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagid kuuluvad osaliselt rahuldamisele otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses.
  60. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata 24.01.2020 ja 25.01.2020 esitatud kuludokumendid, millele kohus ei ole käesolevas lahendi põhjendustes viidanud, kuivõrd tõendeid on esitatud erinevate kuluobjektide osas, mille üle pooltel vaidlus puudus, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. 30.12.

  1. a esitatud tõendite vastuvõtmisest keeldus kohus juba 08.01.
  2. a istungil. Tõendid täitemenetluse kohta ei oma samuti tähendust käesoleva asja lahendamisel mistõttu jätab kohus need arvestamata.
  3. Elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (

§ 468lg 3).

Üldjuhul ei ole otsused viivitamata täidetavad ning selleks tuleks hagejal selgitada ja tõendada, mis osas on vajalik otsuse viivitamatu täitmine. Hagejad ei ole selgitanud ega põhistanud, miks on otsuse viivitamata täitmine märgitud osas hädavajalik. Elatise osas on täitedokumendina olemas 10.04.

  1. a otsus 250 euro ulatuses, mis katab u poole kostja poolt tasumisele kuuluvast osast ning mis katab ka suurema osa koolitasust. Kohus palus hagejatel 15.06.
  2. a istungil põhjendada, miks on sellest täiendavas ulatuses elatise viivitamata täitmine hädavajalik, kuid hagejad selliseid põhjendusi välja ei toonud, mis annaks kohtul alust sellele järeldusele jõuda, et kostja poolt viivitamata selle summa väljamõistmata jätmine jätaks hagejad hädavajaliku ülalpidamiseta – st et hagejate ema ei suuda kuni otsuse jõustumiseni kanda kulusid ise. Üksnes pikk menetlus, kostja käitumine, kostja majanduslikud võimalused selleks alust ei anna. Kohus rõhutab, et vaidlus ei lõppe maakohtu otsuse allkirjastamisega vaid otsuse jõustumisega. Otsus jõustub alles siis, kui otsuse peale edasi ei kaevata või jääb edasikaebus rahuldamata. Kostjalt korraga 15 000 euro viivitamata väljamõistmine enne otsuse jõustumist ei ole põhjendatud, sest isegi heal järjel inimesele tekitab nimetatud summa ühekorraga tasumine eeldatavasti raskusi, mistõttu on põhjendatud oodata otsuse jõustumist nimetatud osas täitmiseks. Kui hagejatel on kahtlus, et otsus ei pruugi olla täidetav otsuse jõustumise hetkeks, on selleks hagi tagamise abinõud, mis haginõudeid tagavad. Kohus ka selgitas, et hagejatel on võimalik taotleda hagi tagamise määruses väljamõistetud elatise suurendamist hagi tagamise korras, mille kohta hagejate esindaja üldsõnaliselt istungil märkis, et sooviksid seda alternatiivselt. Kuivõrd hagi tagamise avaldus peab sisu mõttes vastama

§ 381

lg 1 nõuetele, andis kohus istungil tähtaja hagejatele kirjaliku hagi tagamise avalduse esitamiseks, kuid hagejad seda pole senimaani esitanud.

§ 378

lg 3 p 4 kohaselt võib abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas kohus menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

§ 381

lg-st 2 tuleneb, et nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (RKTKm 2-16-15386/57, p 14). Seega tuleb hinnata, kas hagi tagamine on vajalik olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel, nt hagejate toimetulekuks. Riigikohus on selgitanud, et hagejad peavad

§ 377

Tsiviilasi nr 2-18-13309 lg 2 mõttes põhistama, milles seisneb vajadus vältida olulist kahju (RKTKm 2-18-6491/38, p 15), st iga elatisehagi ei kuulu tagamisele, olenemata sellest, et hagi ise võib olla õiguslikult perspektiivikas. Kuivõrd hagejad nõuetekohast hagi tagamise avaldust ei esitanud, jätab kohus ka istungil esitatud alternatiivse üldsõnalise hagi tagamise avalduse rahuldamata. Soovi korral on hagejatel võimalik esitada nõuetekohane hagi tagamise avaldus, kus on arvestatud eeltoodud selgitusi. Menetluskulude kindlaksmääramine 27.

§ 163

lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hagejad tegid kostjale 08.01.2020. a istungil ettepaneku tasuda kummalegi lapsele 500 eurot kuus. Kohus on hagi rahuldanud edasiulatuvalt suuremas ulatuses (hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot ja hagejale II summas 576,50 eurot), mistõttu on kohus rahuldanud hagi sellesarnases ulatuses nagu hageja pakkus. Kohus pidas pooltega pikalt kompromissläbirääkimisi, selgitades pooltele ka selle mõistlikkust, et kõikide kulude läbikäimine on aeganõudev. Samuti selgitas kohus kostjale tema majandusliku seisundi osas, et need asjaolud ja tõendid tuleb kostjal kohtu ette tuua, kuid kostja on esitanud kohtule valeinfot ja keeldunud täpsema info andmisest. Seega on kostja enda vastuväidetega venitanud menetlust ning tekitanud hagejatele vajaduse kanda suuremas ulatuses menetluskulusid, kuigi kostjal oleks võimalik olnud asi lõpetada kompromissiga. Samuti on kostja ka varjanud andmeid enda majandusliku seisundi kohta (

§ 164lg 3, vt otsuse põhjenduste p 23).

Seetõttu on kohtu hinnangul kostja põhjustanud menetluskulude suurenemise ja menetluse venimise ebavajalikult, mistõttu on asjaoludest tulenevalt õiglane, et menetluskulud tuleb kanda kostjal. 28. Juhindudes

§ 177

lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hagejatel on võimalik 7 päeva jooksul otsuse jõustumisest esitada enda lõplik menetluskulude nimekiri, sh maakohtu otsust mitte edasi kaevates ka otsusega tutvumiseks kulunud aeg ning samuti ka 07.07.2020. a esitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg. Kohus ei saa kulusid kindlaks määrata mh põhjusel, et kohus peab enne kindlaksmääramist saama lõpliku nimekirja, mille kohus toimetab kostjale kätte ja võimaldab kostjal esitada selles osas seisukoht. Kuivõrd pole välistatud ka otsuse edasikaebamine, ei näe kohus ka menetlusökonoomiast lähtudes mõtet menetluskulud enne otsuse jõustumist kindlaks määrata. 29.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.