2-20-3172 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 15. juuli 2020 Tsiviilasja number 2-20-3172 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: T

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 10.

§ 411

alusel, kui kohtukutse kättetoimetamisest hoolimata ei ilmu kohtusse muu menetlusosaline kui pool, vaadatakse asi läbi temata. Puudutatud isiku huvide tagamiseks ja teda võimalikult ärakuulamiseks kohus määras asjas kohtuistungi. Kohtuistungi korraldamise määrus ja kohtukutse on loetakse puudutatud isikule kättetoimetatuks alates 23.05.2020. Puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile ilma

§ 422lg 1 sätestatud seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta.

Avaldaja esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse avalduse ilma puudutatud isiku kohalolekuta sisuliselt lahendamiseks. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus lahendab asja sisuliselt. Tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

1. Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt K O (menetluses puudutatud isik) on korteriomandi Eha tn 16-xxxx, Tapa, korteriomanik. Omandiõigus korteriomandile on tekkinud 23.10.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel (t.lk. 90-91).
2. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
3. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt elumajas Eha tn 16, Tapa on moodustatud Tapa vald, Tapa Linn, Eha tn 16 Korteriühistu (edaspidi avalda, t.lk. 7), mille liikmeks on ka puudutatud isik. Avaldaja põhikirja punkt 16.1 sätestab, et ühistu 3

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avalduse esitamine on tingitud puudutatud isikust, kes ei täida korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 18. Avaldaja on tasunud avalduse esitamise eest riigilõivu 50 eurot (t.lk. 59), mis kuulub väljamõistmisele puuduutatud isikult. Avaldaja on avalduses taotlenud ka menetluskuludelt viivise väljamõistmist, millest avaldaja esindaja on kohtuistungil loobunud. 19. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4